3-2-3-6-00 · Riigikohus

3-2-3-6-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. juunil 2000. a

Vitali Dobrovitski ja Feofania Dobrovitskaja hagi Põhja-Tallinna Valitsuse vastu esialgse

üürniku asemel üürnikuks tunnistamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja T. Vernik, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas

avalikul kohtuistungil 12. juunil 2000. a läbi Tallinna linna kohtuvigade parandamise avalduse alusel

Tallinna Linnakohtu 16. märtsi 1999. a otsuse tsiviilasjas nr 2/4/228-6270/98. Istungist võttis osa

Tallinna linna esindaja vandeadvokaat L. Biin.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palusid Vitali Dobrovitski ja Feofania Dobrovitskaja tunnistada

Tallinnas Kolde 104-11 korteri üürnikuks Nikolai Dobrovitski asemel Vitali Dobrovitski.

Hagiavalduse kohaselt kuulus korter Põhja-Tallinna Valitsuse munitsipaalelamufondi. Hagejate poeg

N. Dobrovitski kasutas üürnikuna seda korterit 1955. aastast kuni oma surmani 20. aprillil 1995. a.

Poeg oli alates 29. märtsist 1994. a II grupi invaliid. Ta oli töövõimetu ning vajas abi. Hagejad elasid

koos pojaga kui perekonnaliikmed. N. Dobrovitski esitas 2. juunil 1994. a avalduse eluruumi

erastamiseks, kuid seoses surmaga ta eluruumi erastada ei jõudnud.

Linnakohus rahuldas hagi. Kohus tunnistas V. Dobrovitski oma poja N. Dobrovitski

perekonnaliikmeks ning Tallinnas Kolde 104-11 korteri üürnikuks üürilepingu järgi. Kohus luges

tõendatuks, et hagejad elasid koos oma pojaga Kolde 104-11 korteris ja neil oli ühine majapidamine.

Hagejad on tasunud korteri eest kõik kommunaalteenuste arved. V. Dobrovitski on surnud üürniku

perekonnaliikmena üle võtnud üürniku kohustused. ES § 40 kohaselt on üürniku surma, alalise

lahkumise või väljatõstmise korral ühel temaga koos elanud perekonnaliikmetest nende omavahelisel

kokkuleppel õigus nõuda enda tunnistamist üürnikuks esialgse üürniku asemel varem sõlmitud

üürilepingu järgi.

II. Kohtuvigade parandamise avaldus ja selle põhjendused

Kohtuvigade parandamise avalduse esitas Tallinna linn. Avaldaja palub linnakohtu otsuse tühistada ja

saata asi samale kohtule uueks arutamiseks. Avalduse põhjendustel on kohus otsustanud Tallinna

linna õiguste ja kohustuste üle ilma teda protsessi kaasamata. Kolde 104-11 korteri omanikuks on

Tallinna linn kui omavalitsusüksus. Linnaosavalitsus on linna ametiasutus, kes pole juriidiline isik.

Protsessi tulnuks kaasata ka Anne Laine, kes erastas vaidlusaluse korteri 23. märtsil 1999. a. Seega

otsustas kohus ka tema õiguste ja kohustuste üle.

III. Vastus kohtuvigade parandamise avaldusele

Vastustajad vaidlevad kohtuvigade parandamise avaldusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et Tallinna linna avalduse läbivaatamine kohtuvea parandamise korras on TsMS

§ 372 lg 1 p 2 järgi põhjendatud. Linnakohtu otsus kuulub TsMS § 362 p 2 alusel tühistamisele

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Linnakohus tunnistas V. Dobrovitski oma poja N. Dobrovitski perekonnaliikmeks ja Tallinnas Kolde

104-11 korteri üürnikuks. Kohtuvea parandamise avalduse kohaselt kuulus see korter Tallinna linnale.

Seega otsustas kohus Tallinna linna õiguste ja kohustuste üle teda asja kaasamata ning kohtuotsus

tuleb TsMS § 333 lg 1 p 3 rikkumise tõttu tühistada.

Avalduses on õigesti märgitud, et kohus on teinud otsuse kostja suhtes, keda juriidilise isikuna ei ole

olemas. Põhja-Tallinna Valitsus ei ole juriidiline isik ning tulenevalt TsMS § 70 lg-st 2 puudub tal

tsiviilprotsessiõigusvõime.

Ekslik on avalduse väide, et kohus otsustas ka A. Laine õiguste ja kohustuste üle. Viimane erastas

kohtuvea parandamise avalduse kohaselt Kolde 104-11 korteri 23. märtsil 1999. a. Kuna kohtuotsus

tehti 16. märtsil 1999. a, siis kohus tema õiguste ja kohustuste üle ei otsustanud. Kuna aga linnakohtu

otsus kuulub tühistamisele, siis asja uuel läbivaatamisel tuleb asjasse kaasata ka A. Laine.

Juhindudes TsMS § 373 lg-st 2 ja § 362 p-st 4, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Linnakohtu 16. märtsi 1999. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks

läbivaatamiseks.

Kohtuvea parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada Tallinna linnale Mai Sõbra poolt 29. veebruaril 2000. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

T Vernik, A. Kull, J. Luik