3-3-1-31-00 · Riigikohus

3-3-1-31-00

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartu 20. juunil 2000

Mare Saiki, Aarto Taela ja Olavi Taela kassatsioonkaebuse läbivaatamine õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 8. juunil 2000 avalikul kohtuistungil läbi Mare Saiki, Aarto Taela ja Olavi Taela

kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu 27. märtsi 2000. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-15/00.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Mare Saik, Aarto Taela, Olavi Taela ja nende esindaja

vandeadvokaat Küllike Namm, Vihula Vallavalitsuse esindaja Liivi Aume-Jänes ning Koidula Oruli,

Kaire Karu ja OÜ Rafiko esindaja vandeadvokaat Jaak Kirikal. Juures oli halduskolleegiumi sekretär

Tiiu Varend.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne-Virumaa komisjoni

13. aprilli 1994. a. otsusega nr. 7758 tunnistati Vihula vallas Lepala A-85 talumaa 16,31 ha suhtes

õigustatud subjektiks Koidula Orul.

Vihula Vallavalitsuse 29. detsembri 1997. a. korraldusega nr. 672 tagastati Koidula Orulile 15,5 ha

maad. Selle korralduse punkti 1.2 järgi jäeti Maareformi seaduse § 6 lg. 2 p. 3alusel K. Orulile

"tagastamata 0,81 ha, mis kompenseeritakse vastavalt kehtivale korrale". Nimetatud korralduse

punktis 2 on märgitud: "Tagastataval maal hooned ja rajatised puuduvad."

1. märtsil 1999 esitasid Mare Saik, Aarto Taela ja Olavi Taela Lääne-Viru Maakohtu

halduskohtunikule kaebuse Vihula Vallavalitsuse 29. detsembri 1997. a. korralduse nr. 672

seadusevastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt kuulus Vihula vallas Mustoja külas asuv

majavaldus kuni 28. oktoobrini 1996 abikaasade Mare Saiki ja Kalev Taela ühisvara hulka. K. Taela

suri 28. oktoobril 1996. Pärast tema surma andis notar 2. mail 1997 välja seadusjärgse pärimisõiguse

tunnistuse, mille kohaselt M. Saik, A. Taela ja O. Taela pärisid võrdsetes mõttelistes osades 1/2

mõttelisest osast ehitistest ja rajatistest, mis asuvad Vihula vallas Mustoja külas. Samal päeval andis

notar välja omandiõiguse tunnistuse selle kohta, et M. Saikile, kes on 28. oktoobril 1996. a. surnud

K. Taela üleelanud abikaasa, kuulub omandiõigus poolele (1/2) mõttelisele osale ühisomandis olevast

varast, sh. ehitistele ja rajatisele, mis asuvad Vihula vallas Mustoja külas. M. Saik esitas 23. augustil

1997 Vihula Vallavalitsusele avalduse, milles palus ostueesõigusega erastada temale kaasomandina

kuuluva elamu juurde 2 ha maad. Samasisulised avaldused esitasid vallavalitsusele A. Taela

24. augustil 1997 ja O. Taela 25. augustil 1997. Kaebuse esitajad leidsid, et vaidlustatud korraldus ei

ole piisavalt motiveeritud. Korraldusest nähtub, et kaebuse esitajatele on otsustatud erastada mitte

2 ha, vaid ainult 0,81 ha maad.

Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku 6. detsembri 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 3-20/99

tunnistati Vihula Vallavalitsuse 29. detsembri 1997. a. korraldus nr. 672 täielikult seadusevastaseks ja

tehti vallavalitsusele ettepanek K. Orulile õigusvastaselt võõrandatud talumaa tagastamine uuesti läbi

vaadata ning teha uus otsus. Halduskohtuniku otsuse kohaselt on vaidlustatud korraldus

motiveerimata ega vasta Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 57 alapunktide 3,

5, 6, 7 ja 9 nõuetele. Maareformi seaduse § 23 lg. 2 järgi tuleb maa ostueesõigusega erastamise

avaldused lahendada enne maa tagastamist. Halduskohtunik leidis, et Kalev Taela oli õigustatud

subjektiga kokku leppinud selles, et ta loobub nõudeõigusest erastada temale kuuluva ehitiste juurde

maad suuremas ulatuses kui 0,9 ha, kuid sellest kokkuleppest ei tulene iseenesest mingeid

tsiviilõiguslikke kohustusi. Kaebuse esitajatel oli kuni maa ostueesõigusega erastamise alustamiseni

või kuni 14. maini 1998, mil jõustus Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 7 muudatus, õigus

muuta maa ostueesõigusega erastamise avalduses esitatud taotlust maa suuruse osas. Seega rikuti

vaidlustatud korralduse vastuvõtmisega kaebuse esitajate õigusi. Halduskohtunik leidis, et Vihula

Vallavalitsus ja asjast huvitatud isikute esindaja tuginevad oma vastuväidetes sellele, et K. Taela ja

K. Oruli vahel 4. oktoobril 1996 sõlmitud kokkulepe oli TsÜS § 58 lg. 1, 59 lg. 1 ja 65 järgi pärijatele

siduv, kuid nad on jätnud tähelepanuta sama seaduse § 59 lg. 3, mille kohaselt on õigusjärgluse

aluseks tehing, seadus või muu õigusakt. Nimetatud kokkuleppes ei ole õigusjärglust sätestatud. Ka

Maareformi seadus ega selle alusel vastu võetud õigusaktid ei sätesta õigusjärglust õigustatud

subjekti ja ehitise omaniku vaheliste kokkulepete suhtes.

K. Oruli, K. Karu ja OÜ Rafiko esindaja esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

tühistada halduskohtuniku otsuse ja teha uusotsus ning jätta M. Saiki, A. Taela ja O. Taela kaebus

rahuldamata.

Viru Ringkonnakohtu 27. märtsi 2000. a. otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku

6. detsembri 1999. a. otsus ja tehti uus otsus ning jäeti M. Saiki, A. Taela ja O. Taela kaebus

rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt nähtub asja materjalidest, et õigustatud subjekt K. Orul

ja õigusvastaselt võõrandatud maal asuvate hoonete omanik K. Taela sõlmisid 4. oktoobril 1996

kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt nõustus K. Taela sellega, et õigustatud subjektile jäetakse

tagastamata 0,9 ha maad, mis jääb K. Taelale kuuluvate hoonete juurde. Ringkonnakohus nõustus

"apellantide seisukohaga, et 04.10. 1996 kokkulepe oli seaduslik ja Vihula Vallavalitsusel puudus alus

maa tagastamise otsustamisel 29.12.1997 sõlmitud kokkuleppest mitte kinni pidada". Halduskohtunik

leidis ebaõigesti, et vaidlustatud korraldus on seadusevastane seetõttu, et vallavalitsus pidi enne maa

tagastamist lahendama maa ostueesõigusega erastamise avaldused. Ringkonnakohus leidis, et

K. Orulile tagastamisele mittekuuluv maa vastab MRS § 9 lg. 1 p. 1 tingimustele. Vaidlustatud

korraldus ei takista kaebuse esitajatele maa erastamist Maareformi seaduses sätestatud alustel ja

korras. Ringkonnakohus leidis, et kaevatud korraldus on piisavalt motiveeritud. Õigustatud subjektile

0,81 ha maa tagastamata jätmisel viitas vallavalitsus õigesti MRS §-le 6 lg. 2 p. 3. Samuti nähtub

nimetatud korraldusest, et selle andmise aluseks oli lisaks Maareformi seadusele ka Vabariigi

Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrus nr. 36.

M. Saik, A. Taela ja O. Taela esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu

otsuse ja jätta jõusse Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku6. detsembri 1999. a. otsus. Kassaatorid

väidavad:

Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti seadust. Vaidlustatud korralduse andmisel rikuti MRS §-s 23

lg. 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt maa ostueesõigusega erastamise avaldused tuleb lahendada

enne maa tagastamise otsustamist ning maa tagastamise menetluse alustamine neid avaldusi

lahendamata on vastuolus seadusega.

Ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlustatud korralduse andmisel pidi Vihula Vallavalitsus juhinduma

K. Taela ja K. Oruli vahel 4. oktoobril 1996 sõlmitud kokkuleppest, ei ole seaduslik ja põhjendatud.

Nimetatud kokkulepe oleks olnud Vihula Vallavalitsusele siduv üksnes juhul, kui Vihula Vallavalitsus

oleks kokkuleppe alusel alustanud erastatava katastriüksuse moodustamist.

Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliste tõendite alusel tegi kohus kindlaks, et K. Taela oli pädev

sõlmima 4. oktoobril 1996 K. Oruliga kokkulepet. Maa tagastamise toimikus nr. 6462 puuduvad

dokumentaalsed tõendid selle kohta, et õigusvastaselt võõrandatud maal asuv elamu oleks kuulunud

nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajal K. Taelale.

Põhjendatud ja õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlustatud korraldus on piisavalt

motiveeritud. Korraldusest ei selgu, millisel põhjusel antud juhtumil maad osaliselt ei tagastatud.

Kassaatorid märgivad, et vaidlustatud "korraldusega jäeti Koidula Orul'ile maareformi seaduse § 6

lg. 2 p. 3 alusel tagastamata 0,81 ha maad, pooled märkisid kokkuleppes maa suuruseks 0,9 ha ja

seetõttu ei nähtu vaidlustatud korraldusest, et Vihula Vallavalitsus oleks maa tagastamisel üldse

sellest kokkuleppest lähtunud".

Ringkonnakohtu otsus ei vasta HKMS § 47 lg. 3 ja TsMS § 330 lg. 4 nõuetele. Kohtuotsuses

puuduvad viited seadustele, mida kohus kohaldas, kui ta tühistas Lääne-Maakohtu halduskohtuniku

põhjendatud ja motiveeritud otsuse. Ringkonnakohus on jätnud andmata hinnangu haldusasjas

olevatele dokumentaalsetele tõenditele, sh. Viru Ringkonnakohtu 5. aprilli 1999. a. otsusega

jõustunud Lääne-Viru Maakohtu 8. veebruari 1999. a. otsusele, millega tunnistati Vihula

Vallavalitsuse tegevus kassaatorite maa ostueesõigusega erastamise avalduste lahendamisel täielikult

seadusevastaseks.

Vihula Vallavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus ei anna

alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

K. Oruli, K. Karu ja OÜ Rafiko kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et

kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei ole

kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. Kassaatorite väited kohtumenetluse normide rikkumise

kohta on paljasõnalised.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. MRS § 6 lg. 2 p. 3 sätestab, et maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele

isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu ringpiiri

sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul

viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja 10.

MRS § 22 lg. 1 kohaselt saavad teiste hulgas ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus

osta maad ehitise omanikuna. MRS § 221 lg. 1 järgi võib ostueesõigusega maad erastada selle

seaduse §-des 7, 8, 9 10 ja 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Sama

seaduse § 9 lg. 1 p. 1 kohaselt on väljaspool linna piire asuva elamu juurde maa ostueesõigusega

erastamise ulatuseks kuni 2 ha, kui õigustatud subjekt ei lepi elamu omanikuga kokku teisiti. Juhul,

kui õigustatud subjekt ja elamu omanik ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse poolt

määratud tähtajaks, on kohalikul omavalitsusel MRS § 9 lg. 9 kohaselt õigus ja kohustus kindlaks

määrata sama paragrahvi alusel mittetagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid

vastavuses maakorralduse nõuetega Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

2. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohtunik "on ebaõigesti leidnud, et vaidlustatav

29.12.1997 korraldus nr. 672 on seadusevastane, kuna vallavalitsus pidi enne maa tagastamist

otsustama maa ostueesõigusega erastamise avaldused".

MRS § 23 lg. 2 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maatüki erastamist, välja arvatud

ostueesõigusega erastamine, alustatakse pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise

otsustamist. Sellest tulenevalt saab üksnes maa ostueesõigusega erastamine toimuda enne maa

tagastamist. Maa tagastamise saab otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse korraldusega on

erastatava maa suurus ja piirid täpselt määratud, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad

tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. Sellisele seisukohale asuti ka

Riigikohtu halduskolleegiumi määrustes haldusasjas nr. 3-3-1-36-99 ja haldusasjas nr. 3-3-1-45-99.

3. Haldusasja materjalidest nähtub, et vaidlustatud korralduse andmise ajaks polnud Vihula

Vallavalitsus korraldusega kindlaks määranud M. Saikile, A. Taelale ja O. Taelale erastatava maa

suurust ja piire.

Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku 8. veebruari 1999. a. otsusega haldusasjas nr. HA 3-32/98

tunnistati Vihula Vallavalitsuse tegevus M. Saiki, A. Taela ja O. Taela maa ostueesõigusega

erastamiseks esitatud avalduste lahendamisel täielikult seadusevastaseks. See otsus jõustus Viru

Ringkonnakohtu 5. aprilli 1999. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-13/19. Ringkonnakohus leidis, et

Vihula Vallavalitsus on ebaseaduslikult jätnud tegemata M. Saiki, A. Taela ja O. Taela maa

ostueesõigusega erastamise avalduste puhul Maa ostueesõigusega erastamise korras sätestatud

eeltoimingud. Ringkonnakohus märkis otsuses, et "Vihula Vallavalitsus on oma tegevusetusega

M. Saiki, A. Taela ja O. Taela maa ostueesõigusega erastamise avalduste läbivaatamisel rikkunud

nende õigusi hoonete kaasomanikena osta maad ostueesõigusega Maareformiseaduse § 22 lg. 1

kohaselt ja Maareformiseaduse § 221 lg. 1 ja lg. 2 sätestatud ulatuses ning tingimustel".

Vihula Vallavalitsus määras M. Saikile, A. Taelale ja O. Taelale kuuluvate hoonete juurde

ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid alles 25. juunil 1999 korraldusega nr. 298. See

korraldus, millega otsustati kassaatoritele kuuluva elamu juurde erastada 1,2 ha maad, on viimaste

poolt vaidlustatud Lääne-Viru Maakohtus.

4. Maa ostueesõigusega erastaja tuleb kaasata maa tagastamise protsessi MRS §-s 9 lõikes 2

sätestatud viisil.

Kohtutoimikute materjalidest ei nähtu, et Vihula Vallavalitsus oleks K. Oruli ja K. Taela vahel

sõlmitud kokkuleppe alusel alustanud erastatava katastriüksuse moodustamist.

Haldusasja materjalidest nähtub, et M. Saik esitas 23. augustil 1997 Vihula Vallavalitsusele avalduse

2 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Samasisulise avalduse esitas 24. augustil 1997

vallavalitsusele A. Taela ja 25. augustil 1997 O. Taela. Kohtutoimikute materjalidest ei nähtu, et

Vihula Vallavalitsus oleks teinud õigustatud subjektile K. Orulile ning maa ostueesõigusega

erastajatele M. Saikile, A. Taelale ja O. Taelale ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks.

5. MRS § 15 lg. 1 kohaselt otsustab maa tagastamise ja kompenseerimise kohalik omavalitsus

Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36

kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 50 kohaselt koostatakse maa

tagastamise otsustamiseks maa tagastamise toimik. Dokumendid, mis paigutatakse maa tagastamise

toimikusse, on loetletud selle korra punktis 51. Vaidlustatud korralduse andmise ajal nägi korra

punkti 51 alapunkt 3 ette, et maa tagastamise toimikusse tuli paigutada muu hulgas õiend tagastataval

maal paiknevate hoonete ja rajatiste ja nende kuuluvuse kohta ning nende omanike ja õigustatud

subjektide poolt Maareformi seaduse §-de 9 ja 10 alusel sõlmitud kokkulepped.

Maa ostueesõigusega erastajate poolt on Vihula Vallavalitsusele esitatud Lääne-Viru Hooneregistri

Maakonnatalituse 31. juuli 1997. a. tõend nr. 2906, mille kohaselt kuulub Mustoja külas asuv elamu

M. Saikile 2/3, A. Taelale 1/6 ja O. Taelale 1/6 mõttelises osas. Lepala maa tagastamise toimikus

nr. 6426 seda tõendit ei ole.

6. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkt 57 sätestab, millised andmed ja olulised

asjaolud märgitakse valla- või linnavalitsuse poolt antavas maa tagastamise korralduses. Vaidlustatud

korralduse andmise ajal pidi Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 57 alapunkti 9

kohaselt korralduses märkima maa osalise mittetagastamise korral keeldumise põhjenduse koos

viitega Maareformi seaduse vastavale paragrahvile.

Vaidlustatud korralduse punkti 2 kohaselt puuduvad tagastataval maal hooned või rajatised. Samas

jäeti korralduse punkti 1.2 järgi K. Orulile MRS § 6 lg. 2 p. 3 alusel tagastamata 0,81 ha. Sellest

tulenevalt leidis halduskohtunik õigesti, et tagastamata jääva maa kohta ei ole korralduses märgitud

tagastamisest keeldumise põhjust. Korraldusest ei selgu, miks jäeti õigustatud subjektile tagastamata

just 0,81 ha.

7. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja jõusse jäetakse

halduskohtuniku otsus.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 6 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Mare Saiki, Aarto Taela ja Olavi Taela kassatsioonkaebus.

Tühistada Viru Ringkonnakohtu 27. märtsi 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3-15/00.

Jätta jõusse Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku 6. detsembri 1999. a. otsus haldusasjas

nr. 3-20/99.

Tagastada Mare Saikile 700 (seitsesada) ja Advokaadibüroole Lea Mandel 1400 (üks tuhat

nelisada) krooni.

Otsus jõustub 20. juunil 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann