3-2-1-85-00 · Riigikohus

3-2-1-85-00

M Ä Ä R U S

Tartus 20. juunil 2000. a

AS Estonian Air hagi AS Reta LG vastu õiguste kaitseks, rikkumiste kõrvaldamiseks ja edasise

rikkumise ärahoidmiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

avalikul kohtuistungil 29. mail 2000. a läbi AS Estonian Air erikaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. jaanuari 2000. a määruse tsiviilasjas nr II-2/135/2000.

Istungist võttis osa hageja esindaja vandeadvokaat R. Paron.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Hagiavalduse kohaselt tarnis AS Reta LG AS-le Estonian Air lennukikütust poolte vahel

17. detsembril 1992. a, 22. juunil 1993. a, 1. septembril 1993. a ja 11. oktoobril 1993. a sõlmitud

lepingute alusel. Kütuse eest tasus hageja ettemaksuna ja arvestuse aluseks võttis maksmise päeva

USA dollari ja Eesti krooni kursi. Hageja tasus tarnitud kütuse eest 21. detsembrist 1992. a kuni

15. oktoobrini 1993. a. Tallinna Linnakohtu 2. juuli 1997. a otsusega mõisteti valuutakursside vahena

kostjale välja 68 458 krooni, mille hageja tasus 22. oktoobril 1997. a. 13. märtsi 1998. a otsusega

mõisteti kostjale välja tasumata kütuse eest 894 846 krooni 33 senti. Hageja tasus selle summa

1. aprillil 1998. a. Kostja viivise nõuet ei esitanud. 30. aprillil 1998. a teatas kostja, et nõuab hagejalt

lepingute järgi maksmisega viivitatud aja eest viivist 15 163 135 krooni. Hageja teatas korduvalt

kostjale, et ei loe viivise nõuet põhjendatuks. 22. oktoobril 1998. a esitas kostja hagejale

pankrotihoiatuse. Esitades alusetuid nõudeid ning ähvardades asja kajastamisega ajakirjanduses,

rikub kostja hageja õigusi, sest kostja ei kasuta oma tsiviilõigusi heas usus.

Hageja palus tema õiguste rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise rikkumise ärahoidmiseks tunnistada,

et viiviste nõue on PankrS § 11 lg 2 p 1 ja lg 3 p 2 tähenduses vaieldav nõue, keelata kostjal vaieldava

viivise nõude alusel pankrotihoiatuse või -avalduse esitamine. Kohustada kostjat lõpetama hageja

õiguste rikkumine. Vastavalt põhiseaduse §-le 17 ja TsÜS §-le 42 lg 1 ei tohi kellegi au ega head

nime teotada. TsMS § 4 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda oma rikutud või vaidlustatud õiguste

kaitseks kohtusse. Seetõttu taotleb hageja, et kostja lõpetaks alusetute nõuete esitamisega hageja

õiguste rikkumise.

Tallinna Linnakohtu 8. oktoobri 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. TsÜS § 112 lg 2 sätestab

tsiviilõiguste kaitse viisid, milleks on õiguse tunnustamine, rikkumise kõrvaldamine ja edasise

rikkumise ärahoidmine. TsMS § 4 lg 1 kohaselt on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või

vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaks määratud korras kohtusse. Hageja tugineb nõudes

TsÜS § 42 lg-le 1, mille kohaselt on juriidilisel isikul õigus nõuda kohtus au teotamise korral

õiguslikku kaitset. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja õigusi rikutud. Kostjal on seaduslik

õigus esitada pankrotihoiatus. Asjaolu, kas pankrotihoiatuse aluseks olev nõue on selge või mitte,

kuulub tuvastamisele pankrotiavalduse esitamise korral pankrotimenetluses. Tõendeid selle kohta, et

kostja oleks ajakirjanduses hageja au teotanud, mis tooks kaasa klientide ja äripartnerite usalduse

kaotuse, ei ole esitatud. Hageja esitatud nõudest tulenevalt puudub kohtul alus anda õiguslikku

hinnangut kütuse eest mitteõigeaegsest tasumisest tekkinud viivisele.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2000. a määrusega linnakohtu otsus tühistati ja asja menetlus

lõpetati TsMS § 217 p 1 alusel.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel palus hageja tunnistada kostja viivise nõude PankrS § 11 lg 2

p 1 ja lg 3 p 2 alusel vaieldavaks ning keelata kostjal pankrotihoiatuse või -avalduse esitamine.

Linnakohus asus seisukohale, et neid nõudeid ei saa rahuldada, kuid jättis tähelepanuta, et neid

nõudeid ei saa käsitleda tsiviilõiguslike nõuetena TsÜS § 112 lg 2 mõttes. Nõude vaieldavus on

pankrotimenetluse algatamata jätmise aluseks olev asjaolu, mida on võimalik tõendada

pankrotimenetluses. Pankrotihoiatuse või -avalduse esitamise keelamise nõue on vastuolus

põhiseaduse §-ga 15 ja TsMS § 4 lg-ga 1, mille kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või

vaidlustatud õiguste või vabaduste kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse.

Kostja kohustamine lõpetama hageja õiguste rikkumine, mis seisneb vaieldava viivise nõude alusel

pankrotihoiatuse või -avalduse esitamises, on küll sõnastatud TsÜS § 112 lg 2 p 2 aluse nõudena,

kuid seadusega lubatud hoiatuse ja avalduse esitamist ei saa käsitleda õiguste rikkumisena. Seetõttu

lõpetas ringkonnakohus TsMS § 217 p 1 alusel asjas menetluse.

Põhjendatud on hageja väide, et TsÜS § 108 lg 1 kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja

tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. PankrS § 15 näeb ette pahatahtliku võlausaldaja suhtes

tsiviilõigusliku vastutuse kohaldamist. Kohus ei saa ennatlikult võtta seisukohta, kas kostja poolt

esitatav pankrotihoiatus või -avaldus on pahatahtlik või mitte.

II. Erikaebus ja selle põhjendused

Erikaebuses palus hageja ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega kohus lõpetas asjas

menetluse ja saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

TsMS § 217 p 1 alusel saab menetlust lõpetada siis, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse

tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamisele. Asja menetlust ei saa lõpetada, kui asi kuulub küll

kohtu pädevusse, kuid kohus leiab, et hageja õigusi ei ole veel rikutud.

Hageja ei nõustu ringkonnakohtu väitega, et esitatud nõuded ei ole tsiviilõiguslikud nõuded TsÜS

§ 112 lg 2 tähenduses. Kuna igal isikul on õigus oma rikutud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse ja

kostja rikub hageja õigusi ning kasutab pahauskselt oma õigusi, siis hageja seda tegigi. See, kas nõue

on tsiviilõiguslik, ei sõltu sellest, kas hageja õigusi rikuti või mitte. Kui õiguste teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teistele isikutele, siis ei ole TsÜS § 108 lg 2 järgi õiguste teostamine

lubatud. Kassaator leiab, et selle sätte alusel on tal õigus taotleda kohtult kaitset alusetu

pankrotimenetluse algatamise vastu.

Hageja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et tema viivise nõude selgus kuulub tuvastamisele

üksnes pankrotimenetluses. Hagi esitamine kostja vastu nõude vaieldavaks tunnistamiseks on hageja

ainuke õiguste kaitse viis, et vältida alusetu pankrotimenetluse algatamist.

III. Vastus erikaebusele

Vastuses erikaebusele leidis kostja, et kaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse

tühistamiseks.

IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja erikaebuse väidete juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Kolleegium nõustub erikaebuse väitega, et menetluse lõpetamine asjas ei olnud õige. Kohus lõpetab

TsMS § 217 p 1 järgi menetluse, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras

läbivaatamiseks.

Tsiviilasjadena mõistetakse TsMS § 1 lg 2 järgi tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Hageja

palus tema õiguste rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise rikkumise ärahoidmiseks tunnistada, et

poolte lepingulistest suhetest tulenev kostja hagejale esitatud viivise nõue on PankrS § 11 lg 2 p 1 ja

lg 3 p 2 tähenduses vaieldav nõue; keelata kostjal hageja vastu selle nõude alusel pankrotihoiatuse või

-avalduse esitamine; kohustada lõpetama kostjat selle vaieldava nõude alusel hageja õiguste

rikkumine pankrotihoiatuse või -avalduse esitamisega. Lepingust tulenev suhe on tsiviilõigussuhe.

Tsiviilõiguste kaitse viisid sätestab TsÜS § 112. Tsiviilõiguste kaitse viisiks on TsÜS § 112 lg 2 p-

de 1 ja 2 järgi õiguse tunnustamine, rikkumise kõrvaldamine ja edasise rikkumise ärahoidmine. Igal

isikul on õigus TsMS § 4 lg 1 kohaselt oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks

pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Nende sätete kohaselt võib iga isik, kes leiab,

et tema tsiviilõigusi rikuti või rikutakse, nõuda kohtu kaudu oma õiguste kaitset. Hageja esitas kostja

vastu hagi oma õiguste rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise rikkumise ärahoidmiseks. Seetõttu on

väär apellatsioonikohtu poolt asja menetluse lõpetamine põhjusel, etasi ei kuulu kohtu pädevusse

tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. Samas on apellatsioonikohus leidnud, et kuna hageja

õigusi ei ole veel rikutud, ei saa kohus võtta seisukohta kostja esitatava pankrotihoiatuse või -

avalduse võimaliku pahatahtlikkuse kohta. Seega leidis apellatsioonikohus, et kostja võis hageja

subjektiivseid õigusi rikkuda.

Kohus peab lahendama tsiviilõigusliku vaidluse ja tegema otsuse, lähtudes sellest, kas hageja õigusi

on rikutud või mitte.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. jaanuari 2000. a määrus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada AB-le Raidla & Partnerid 28. veebruaril 2000. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa