3-3-1-17-00 · Riigikohus

3-3-1-17-00

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. juunil 2000

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kassatsioonkaebuse läbivaatamine Eestist lahkumise

ettekirjutuse tegemise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

18. mail 2000 avalikul kohtuistungil läbi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kassatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. veebruari 2000. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-

3/32/00.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Anna Šalagina, tema esindaja Margarita Tšernogorova ning

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik. Juures olid

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend ja Riigikohtu vannutatud tõlk Lüüli Lomp.

8. juunil 1999. a. tegi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Mäekalda büroo

vanemspetsialist otsusega nr. 250/990103 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi

VSS) § 7 lg. 3 ja 11 lg. 1 alusel Anna Šalaginale ettekirjutuse lahkuda Eestist hiljemalt 22. juunil

1999. Otsuse järgi tingis ettekirjutuse tegemise see, et A. Šalagina saabus Eestisse viisa alusel

19. oktoobril 1997. Ta pole lubatud Eestis viibimise aja lõppemisel Eestist lahkunud ega täitnud

varasemaid ettekirjutusi Eestist lahkumiseks.

A. Šalagina esitas selle otsuse peale Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada otsus

täielikult seadusevastaseks.

Tallinna Halduskohtu 1. novembri 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 3-1836/99 jäeti A. Šalagina

kaebus rahuldamata.

A. Šalagina esitas halduskohtu selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

halduskohtu otsus ning teha uus otsus ja rahuldada kaebus.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusega tühistati apelleeritud otsus ja tehti uus otsus,

millega tühistati Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 8. juuni 1999. a. otsus nr. 250/990103.

Ringkonnakohus leidis:

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et A. Šalagina saabus Eestisse 1997. a. viisa alusel ja ei lahkunud

viisa tähtaja lõppemisel Eestist. 27. juunil 1998. a. sündis tal Eestis laps. 2. juulil 1998. a. abiellus ta

lapse isa I. Poljakiga. I. Poljakil on alaline elamisluba, pojal V. Poljakil tähtajaline elamisluba kuni

27. septembrini 2000.

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teatas 21. mai 1999. a. kirjaga A. Šalaginale, et tema avaldus

elamisloa taotluse esitamise lubamiseks erandina siseriigis esitatakse otsustamiseks Vabariigi

Valitsusele. 8. juunil 1999. a. tegi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet A. Šalaginale ettekirjutuse

Eestist lahkumiseks hiljemalt 22. juunil 1999. 1. veebruari 2000. a. kirjaga teatas Kodakondsus- ja

Migratsiooniamet A. Šalaginale, et erandi tegemise otsustab siseminister ja tema avaldus on

ettevalmistamisel siseministrile esitamiseks.

Põhiseaduse § 27 järgi on perekond riigi kaitse all; vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma

lapsi ja hoolitseda nende eest. Need õigused ja kohustused on vastavalt §-le 9 lg. 1 võrdselt nii Eesti

kodanikul kui ka Eestis viibival välisriigi kodanikul. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 8

kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema perekonnaelu.

A. Šalagina on abielus Eestis seaduslikult viibiva isikuga. Perekonnas on alaealine laps, keda apellant

on õigustatud ja kohustatud kasvatama. Ta elab Eestis perekonnaelu Põhiseaduse ja Euroopa

inimõiguste konventsiooni tähenduses. Ettekirjutus Eestist lahkumiseks isikule, kellel on siin

perekond, rikub selle välismaalase õigust perekonnaelule.

Riigikohtu halduskolleegiumi 6. juuni 1997. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-16-97 asuti

seisukohale, et kui isik elab perekonnaelu Põhiseaduse ja konventsiooni tähenduses, siis võib tema

õigus elada seaduslikult Eestis tuleneda Põhiseadusest ja konventsioonist.

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse,

milles palub kasseeritav otsus tühistada ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator väidab:

Välismaalaste seaduse § 9 lg. 1 ja VSS § 2 lg. 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja

Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VSS § 4 kohaselt on ettekirjutus Eestist lahkumiseks

välismaalase haldusaktiga kohustamine Eestist lahkuma ettekirjutuse tähtaja jooksul. Ettekirjutuse

tegemine on kohustuslik välismaalasele, kelle Eestis viibimise alus on lõppenud.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et A. Šalaginale ettekirjutuse tegemine polnud seaduslik.

Kaevatud otsuse tegemise ajal kehtinud Välismaalaste seaduse § 9 lg. 4 redaktsiooni kohaselt oli

välismaalane kohustatud Eestist lahkuma viisa või elamisloa lõppemisel või tühistamisel. A. Šalagina

on Eestis elanud alates 1998. aastast. Tal puudusid kaevatud otsuse tegemise ajal Välismaalaste

seaduse §-s 9 lg. 1 ja VSS §-s 2 lg. 2 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks. A. Šalagina

kohustus lahkuda Eestist tuleneb kaevatud haldusaktist. See akt on kooskõlas Välismaalaste seaduse

§-ga 9 lg. 1 ja tehtud vastavalt VSS §-s 11 sätestatud korrale.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kui isik elab Eestis perekonnaelu, siis võib tema õigus elada

Eestis tuleneda Põhiseadusest ja konventsioonist. Perekonnaelu elamine pole muu Eestis viibimise

alus VSS § 3 lg. 2 mõttes. Perekonnaelu elamine on aga mõjuv põhjus, mis ei võimalda ettekirjutuse

tähtaja jooksul Eestist lahkuda ja mis annab õiguse pöörduda Kodakondsus- ja Migratsiooniameti

poole ettekirjutuse tähtaja pikendamiseks. Ettekirjutus ei välista A. Šalagina õigust taotleda ja saada

elamisluba ja elada perekonnaelu, viibides Eestis seaduslikult.

Abiellumine ja alaealise lapse olemasolu ei vabasta välismaalast kohustusest täita Eesti seadusi.

Tulenevalt seadusest oli Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kohustatud tegema A. Šalaginale

ettekirjutuse Eestist lahkumiseks.

A. Šalagina kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta ringkonnakohtu otsus jõusse.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ettekirjutuse sisu puudutavate ringkonnakohtu otsuse

motiividega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata. Kolleegium peab siiski vajalikuks rõhutada, et

ringkonnakohtu otsusega tuvastati:

A. Šalagina abikaasal on alaline elamisluba ja nende 27. juunil 1998. a. sündinud pojal on tähtajaline

elamisluba 27. septembrini 2000.

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teatas 21. mail1999 A. Šalaginale kirjaga, et tema avaldus

elamisloa taotluse esitamise lubamiseks erandina siseriigis esitatakse otsustamiseks Vabariigi

Valitsusele.

8. juunil 1999 tehti A. Šalaginale ettekirjutus Eestist lahkumiseks hiljemalt 22. juunil 1999.

2. Eestist lahkumise ettekirjutuse tegi A. Šalaginale Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa

osakonna Mäekalda büroo vanemspetsialist.

Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-16-00 leiti, et Kodakondsus- ja

Migratsiooniameti regionaalüksuse büroo ametnik pole pädev tegema Eestist lahkumise ettekirjutust.

Kolleegium ei pea käesolevas haldusasjas vajalikuks korrata selle otsuse motiive.

A. Šalaginale tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks on seadusevastane juba seetõttu, et ettekirjutuse

tegi selleks pädevust mitteomav ametnik.

Tallinna Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et kaevatud otsuse tegi ameti Harjumaa

osakonna Mäekalda büroo ametnik, ja menetles seda otsust kui Kodakondsus- ja Migratsiooniameti

otsust. Sisult oli aga ringkonnakohtu otsuse motivatsioon põhjendatud. Kodakondsus- ja

Migratsiooniameti kassatsioonkaebuse sisuliseks rahuldamiseks puudub alus. Seepärast kuulub

ringkonnakohtu otsus muutmisele. Seadusevastaseks tuleb tunnistada mitte Kodakondsus- ja

Migratsiooniameti otsus, vaid selle ameti Harjumaa osakonna Mäekalda büroo vanemspetsialisti

otsus.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 4 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Jätta Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kassatsioonkaebus rahuldamata.

Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. veebruari 2000. a. otsust haldusasjas

nr. II-3/32/00, lisades otsuse resolutsiooni pärast sõnu ?Tunnistada Kodakondsus- ja

Migratsiooniameti? sõnad ?Harjumaa osakonna Mäekalda büroo vanemspetsialisti?.

Arvata kautsjon riigituludesse.

Otsus jõustub 19. juunil 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann