Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-66-00 ECLI:EE:RK:2000:3.1.1.66.00.187 AI generated

3-1-1-66-00 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-66-00
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Ida-Viru Maakohtu 17. jaanuari 2000. a otsusega tunnistati G. P. süüdi KrK § 180 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vabadusekaotust. Vastavalt KrK § 40 lg-le 3 liideti sellele karistusele Ida-Viru Maakohtu septembri 1997. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (5 kuud ja 22 päeva) osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 17. jaanuar 2000. a.

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-66-00 · Riigikohus: P. tunnistati KrK § 180 järgi süüdi selles, et ta 3. mail 1996. a koos S. K. mattis kuritegude ja nende jälgede varjamiseks maha A. G. poolt tapetud J. I. laiba ning 14. augustil 1996. a taas koos S. K. mattis kuritegude ja nende jälgede varjamiseks maha A. G. poolt tapetud D. S. laiba.

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievance failure to prove deterioration procedural objections further medical assessment psychiatric reassessment adjustment disorder
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. juunil 2000 3-1-1-66-00

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

G. P. süüdistuses KrK § 180 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa G. P. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik

1. Ida-Viru Maakohtu 17. jaanuari 2000. a otsusega tunnistati G. P. süüdi KrK § 180 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vabadusekaotust. Vastavalt KrK § 40 lg-le 3 liideti sellele karistusele Ida-Viru Maakohtu

18. septembri 1997. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (5 kuud ja 22 päeva) osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 17. jaanuar 2000. a.

Sama kohtuotsusega tunnistati KrK § 180 järgi süüdi veel ka S. K., G. P., N. S. ja G. Š. J. M. tunnistati süüdi

KrK § 17 lg-te 4 ja 6 ning § 180 järgi.

G. P. tunnistati KrK § 180 järgi süüdi selles, et ta 3. mail 1996. a koos S. K. mattis kuritegude ja nende jälgede varjamiseks maha A. G. poolt tapetud J. I. laiba ning 14. augustil 1996. a taas koos S. K. mattis kuritegude ja nende jälgede varjamiseks maha A. G. poolt tapetud D. S. laiba.

2. Ida-Viru Maakohtu 17. jaanuari 2000. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune G. P. ja tema kaitsja Nikolai Rõžov. G. P. vaidlustas talle mõistetud lõpliku karistuse ja taotles selle kergendamist. Apellandi arvates polnud kohus karistuse mõistmisel arvestanud kohtualuste kuriteost osavõtu astet, samuti asjaolu, et ta tegutses A. G. ähvarduse mõjul. Kaitsja vaidlustas G. P. süüdimõistmise 14. augusti 1996. a kuriteoepisoodis ning taotles selle kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 181 järgi. Lisaks sellele taotles kaitsja ka G. P. mõistetud karistuse kergendamist.

3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. märtsi 2000. a otsusega jäeti Ida-Viru Maakohtu 17. jaanuari 2000. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Kriminaalkolleegium, hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, tuli järeldusele, et maakohtu otsus on põhjendatud ning seaduslik. Ringkonnakohus nõustus G. P. tegevusele antud juriidilisele hinnanguga ning leidis, et 14. augustil 1996. a toimunud kuriteo ümber kvalifitseerimine KrK § 181 järgi ei ole põhjendatud. Puutuvalt karistuse küsimust nentis ringkonnakohus, et maakohus on karistuse mõistmisel juhindunud KrK § 36 sätetest ning puuduvad alused karistuse kergendamiseks. Menetlus Riigikohtus

4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. märtsi 2000. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu G. P. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ning rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Kassaatori arvates pole kohtud järginud karistuse individualiseerimise põhimõtet ning on jätnud motiveerimata talle mõistetud karistusmäära. G. P. palub arvestada tema vastutust kergendavate asjaoludena süü ülestunnistust, positiivset iseloomustust ning töökoha olemasolu. Kassaator märgib, et ta soovib asuda paranemise teele. Veel märgib kassaator, et käesolevas kriminaalasja menetlemisel võeti ta 10. veebruaril 1999. a vahi alla ning paigutati Tallinna Vangla uurimisisolaatorisse. G. P. ei nõustu sellega, et tema karistusaja alguseks loeti 17. jaanuar 2000. a ja leiab, et selleks kuupäevaks peaks olema tema vahi alla võtmise päev, s.o 10. veebruar 1999. a.

5. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust. Prokurör leidis, et G. P. mõistetud karistust tuleb vähendada 7 kuu ja 20 päeva võrra, sest maakohus ei olnud karistuse mõistmisel järginud KrK § 43 lg-s 3 sätestatut.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, l e i d i s :

6.1 Puudub alus vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks kassatsioonkaebuses märgitud alusel. Kuna G. P. kandis 10. veebruaril 1999. a Ida-Viru Maakohtu 18. septembri 1997.a otsusega mõistetud vabadusekaotuslikku karistust, siis ei toimunud sel kuupäeval mitte tema vahi alla võtmine vaid ümberpaigutamine ühest kinnipidamiskohast teise.

6.2 Samas tuleb nõustuda kohtuistungil prokuröri poolt märgituga ja G. P. mõistetud karistust tuleb vähendada. G. P. oli Ida-Viru Maakohtu 18. septembri 1997. a otsusega KrK § 180 järgi mõistetud 2 aastat vabadusekaotust, kusjuures karistuse kandmise aja alguseks oli määratud 27. juuni 1998. a. Kuna Ida-Viru Maakohtu 17. jaanuari 2000. a otsusega mõisteti G. P. samuti süüdi KrK § 180 järgi kuritegudes, mille ta oli toime pannud enne Ida-Viru Maakohtu 18. septembri 1997. a otsuse tegemist, siis - kooskõlas KrK § 40 lg-s 3 ja § 43 lg-s 3 sätestatuga - ei oleks G. P. poolt kandmisele kuuluv karistus tohtinud olla suurem kui KrK § 180 sanktsiooni maksimaalne määr - s.o 3 aastat. See tähendab, et G. P. karistusaeg oleks pidanud lõppema hiljemalt 27. juunil 2001. aastal. Kuna Ida-Viru Maakohtu 17. jaanuari 2000. a otsuse kohaselt loeti karistuse kandmise aja alguseks selle kohtuotsuse tegemise kuupäeva (s.o 17. jaanuar 2000), siis oleks talle selle kohtuotsusega mõistetud karistuse aeg - 2 aastat ja 1 kuu - lõppenud alles 17. veebruaril 2002. aastal. See tähendaks, et kokku oleks G.

P. pidanud KrK § 180 järgi alates 27. juunist 1998. a kandma karistust 3 aastat 7 kuud ja 20 päeva - s.o 7 kuud ja 20 päeva üle sanktsiooni maksimaalmäära. Parandamaks seda viga tulebki Ida-Viru Maakohtu 17. jaanuari 2000. a otsus tühistada G. P. karistuse mõistmise osas. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 49 lg-st 3, § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s :

1. Tühistada Ida-Viru Maakohtu 17. jaanuari 2000. a kohtuotsus ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. märtsi 2000. a kohtuotsus G. P. KrK § 180 järgi karistuse mõistmise osas ja KrK §

40 lg 3 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas.

2. Mõista G. P. KrK § 180 järgi karistuseks 1 aasta vabadusekaotust.

3. KrK § 40 lg 3 järgi liita mõistetud karistusele osaliselt varem mõistetud karistuse ärakandmata osa ja mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vabadusekaotust kinnises vanglas.

4. Karistusaja alguseks lugeda 17. jaanuar 2000. a.

5. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

6. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

7. Mõista G. P. välja riigituludesse kohtukuluna kaitsjatasu 1610 kr ja 70 s. Kohtuotsus jõustub 6. juunil 2000. a ega ole edasi kaevatav. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg Jüri Rätsep