3-3-1-27-00 · Riigikohus

3-3-1-27-00

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. juunil 2000

Andres-Hans Leesmenti kassatsioonkaebuse läbivaatamine õigusvastaselt võõrandatud maa

tagastamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 25. mail 2000 kirjalikus menetluses läbi Andres-Hans Leesmenti kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. märtsi 2000. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-99/2000.

Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni

21. juuni 1995. a. otsusega nr. 7678 tunnistati endises Loksa vallas asunud 0,5 ha suuruse maatüki

(endine kinnistu nr. 14368) suhtes omandireformi õigustatud subjektiks Aino Leesment, kes loovutas

nõudeõiguse oma pojale Andres-Hans Leesmentile.

Loksa Linnavalitsuse 24. märtsi 1998. a. korralduse nr. 52 "Õigusvastaselt võõrandatud maa

tagastamine" punktiga 1 tagastati A. Leesmentile endisest kinnistust nr. 14368 "ca 4140 m2". Sama

korralduse punktiga 2 otsustati mitte tagastada A. Leesmentile nimetatud kinnistust Maareformi

seaduse §-de 6 lg. 2 p. 3 ja 7 lg. 1 järgi "ca 860 m2" kui teise isiku hoonete teenindamiseks vajalik

maa.

A.-H. Leesment esitas Harju Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada Loksa

Linnavalitsuse 24. märtsi 1998. a. korraldus nr. 52 täielikult seadusevastaseks. Kaebuse esitaja leidis,

et vaidlustatud korraldus rikub tema kui maa tagastamise nõudeõiguse omandanud isiku õigusi saada

tagasi kogu maa. Õigusvastaselt võõrandatud maal asuv Harju Tarbijate Ühistule kuuluv hoone on

ebaseaduslik. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 lg. 3 kohaselt kuuluvad ebaseaduslikud ja

õigusliku aluseta püstitatud ehitised tagastamisele koos maaga ning selliste hoonete või rajatiste

olemasolu ei saa olla aluseks MRS § 6 lg. 2 p. 3 kohaldamisele.

Harju Maakohtu halduskohtuniku 8. detsembri 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 3/1-10/99 jäeti A.-

H. Leesmenti kaebus rahuldamata. Halduskohtunik leidis, et MRS § 7 lg. 1 sätestab, et linna piirides

asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste

juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise

omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitiste

võõrandamises õigustatud subjektile. Harju Rajooni RSN TK 10. novembri 1966. a. otsusega nr. 241

ja 3. märtsi 1970. a. otsusega nr. 36 eraldati Loksa Tarbijate Kooperatiivile Loksa alevis Rohuaia

tn. 2a ja Jõe tn. 3 piirkonnas 1,9 ha ja alevi reservmaast 0,75 ha maad laomajanduse ja kaupluse

väljaehitamiseks. Nimetatud maa-ala hulka kuulub ka maa, mille suhtes on õigustatud subjektiks

tunnistatud A. Leesment. Loksa Tarbijate Kooperatiiv ühines 1974. a. Harju Tarbijate Kooperatiiviga,

kelle õigusjärglane on praegu Harju Tarbijate Ühistu. Kuna Jõe tn. 1 asuva hoone dokumentatsioon

oli puudulikult säilinud, asus Harju Tarbijate Ühistu dokumentatsiooni taastama. 13. märtsil 1997

andis Loksa Linnavalitsus Jõe tn. 1 asuvale hoonele kasutusloa nr. 003. Kuna antud juhtumil ei ole

tegemist ebaseadusliku hoonega AÕS RakS § 14 mõttes, siis on selle omanikul õigus kasutada ehitise

teenindamiseks vajalikku maad, mille suuruse ja piirid määrab kindlaks kohalik omavalitsus

Planeerimis- ja ehitusseaduses sätestatud korras. Halduskohtunik märkis otsuses, et Harju Tarbijate

Ühistu "30. 06. 97 kirjast nr. KO-2/260 Loksa LV-le nähtub, et Harju TÜ on nõus osaliselt loobuma

temale seaduslikult eraldatud maast ja soovib jätta Jõe 1 asuva hoone juurde teenindusmaad 860 m2".

A.-H. Leesment esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtuniku

otsus ja teha uus otsus ning rahuldada tema kaebus. Apellant väitis, et vaidlustatud korraldus on

vastuolus MRS § 7 lg. 1 ja lg. 5.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. märtsi 2000. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-99/2000

jäeti halduskohtuniku otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse

kohaselt on õige apellandi väide, et Jõe tn. 1 asuval ehitisel puudub ehitusluba. Kuna ehitis on aga

kasutusloa andmisega seadustatud, siis ei oma ehitusloa puudumine käesolevas vaidluses tähtsust.

Harju Maavalitsuse Hooneregistritalituse 12. oktoobri 1999. a. tõendi nr. 355 järgi on Loksa linnas

Jõe tn. 1 asuva hoone omanik Harju Tarbijate Ühistu. Nimetatud vallasomand on registreeritud

13. märtsil 1997. a. välja antud kasutusloa nr. 003 alusel. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna

Harju Tarbijate Ühistule kuuluv ehitis asub õigusvastaselt võõrandatud maal, siis on Loksa

Linnavalitsus õigesti keeldunud MRS § 6 lg. 2 p. 3 alusel A. Leesmentile kogu maa tagastamisest.

Antud vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust see, et haldusakt, millega määrati Harju Tarbijate

Ühistule kuuluva hoone juurde teenindusmaa, on tühistatud. Ringkonnakohus märkis, et kuna maa

eraldamise otsustega oli Jõe tn. 1 krunt kindlaks määratud, siis on vaidlustatud korralduses õigesti

viidatud MRS §-le 7 lg. 1. Asjaolu, et selle korraldusega sisuliselt vähendati Jõe tn. 1 krundi suurust,

pole kaebaja vaidlustanud.

A.-H. Leesment esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi

uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kassaator väidab:

Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud AÕS RakS § 14, PES § 70 ja MRS § 7. Antud juhtumil ei ole

tegemist AÕS RakS §-s 14 lg. 1 teises lauses sätestatud ehitisega, s.t. vallasasjaga, mida saab

seadustada kasutusloa andmisega. Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu Harjumaa

Hooneregistritalituse 18. septembri 1998. a. kirjale nr. 254, kus märgitakse, et Jõe tn. 1 asuval ehitisel

puudub ehitusluba või kasutusluba. Samal ajal oli ehitise kasutusluba juba 13. märtsil 1997 välja

antud. Hooneregister, olles kursis selle hoone ümber toimuvaga, ei arvestanud esitatud ehitise

kasutusloaga, sest selle väljaandmine polnud seaduslik.

Apellatsioonkaebuses vaidlustati halduskohtuniku otsus osas, millega jäeti andmata hinnang toimikus

olevatele tõenditele, millel põhines kaebaja väide, et antud juhtumil pole tegemist õigusliku

maakasutusega. Ringkonnakohus ei pööranud apellatsioonkaebuse sellele väitele tähelepanu. Seega

rikkus ringkonnakohus HKMS § 34 lg. 2.

Vaidlustatud korraldust motiveeriti asjaoluga, et teise isiku hoone teenindamiseks on vajalik jätta

860 m2 maad. MRS § 7 lg. 5 kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalik maa juhul, kui krunt

ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse muutmine on planeeringu kohaselt otstarbekas. Seega

eeldab teenindamiseks vajaliku maa määramine, et krunti ei olnud varem kindlaks määratud või

krundi suurust muudetakse. Lähtudes asjaolust, et krunti ei olnud Jõe tn. 1 asuvale Harju Tarbijate

Ühistule kuuluvale hoonele varemalt kindlaks määratud, määraski Loksa Linnavolikogu 13. augusti

1996. a. otsusega nr. 38 sellele hoonele teenindusmaa. A.-H. Leesment vaidlustas halduskohtus selle

otsuse ja asja menetluse käigus Loksa Linnavolikogu tühistas kaevatud otsuse 16. märtsil 1999.

Ringkonnakohus andis Loksa Linnavalitsuse 24. märtsi 1998. a. korraldusele nr. 52 uue

motiveeringu.

Loksa Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on

õige ja kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohus kohaldas seadust vääralt.

1. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise korra punkt 49 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektidele

tagastamise otsustab maa asukohajärgne valla- või linnavalitsus kuue kuu jooksul õigustatud

subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamise päevast, võttes aluseks kohaliku komisjoni otsuse,

õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning maa tagastamiseks täiendavalt kogutud dokumendid.

Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 21. juuni 1995. a. otsusega nr. 7678 on tunnistatud

omandireformi objektiks endine tööstus-ärikoht nr. A-20, kinnistu nr. 14368, pindalaga 0,50 ha ja

õigustatud subjektiks selle suhtes Aino Leesment, kes loovutas nõudeõiguse oma pojale Andres-Hans

Leesmentile. Kuna nimetatud haldusakti ei ole vaidlustatud ja see on jõus, siis on asjakohatud Loksa

Linnavalitsuse väited, et A.-H. Leesmentil on õigus nõuda tagasi vaid 651 m2 maad.

2. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkt 50 sätestab, et maa tagastamise

otsustamiseks vajalikud dokumendid kogub või koostab maa asukohajärgne valla- või linnavalitsus

või tema volitatud isik. Neist dokumentidest koostatakse maa tagastamise toimik.

Dokumendid, millised paigutatakse maa tagastamise toimikusse, on loetletud selle korra punktis 51.

Nimetatud punkti alapunkti 5 järgi paigutatakse maa tagastamise toimikusse muu hulgas õiendid

õigusvastaselt võõrandatud maal paiknevate hoonete ja rajatiste ning nende kuuluvuse kohta või

kohaliku omavalitsuse õiend selle kohta, et tagastataval maal ei asu teistele isikutele kuuluvaid

hooneid. Sama punkti alapunkti 6 kohaselt paigutatakse sellesse toimikusse ka valla- või

linnavalitsuse korraldused õigusvastaselt võõrandatud maal paiknevate hoonete ja rajatiste

teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise kohta.

Antud juhtumil pole halduskohtunik nõudnud haldusasja materjalide juurde A.-H. Leesmentile maa

tagastamise toimikut.

3. MRS § 6 lg. 1 kohaselt tagastatakse maa endistes piirides, kui sellest seadusest või planeeringu ja

maakorralduse nõuetest või kokkuleppest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Maa tagastatakse plaani-

ja kaardimaterjali alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Plaani- ja kaardimaterjali

puudulikkuse korral või kui õigustatud subjekt ei soovi plaani- ja kaardimaterjali alusel tagastamist,

viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine.

MRS § 6 lg. 2 p. 3 sätestab, et maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele

isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu ringpiiri

sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul

viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja 10.

MRS § 7 lg. 1 kohaselt ei tagastata linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad, kui maa

kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui

õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises

ehitise omaniku kasuks või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Selles haldusasjas puuduvad

andmed, et niisuguseid kokkuleppeid oleks õigustatud subjekti ja ehitise omaniku vahel sõlmitud.

MRS § 7 lg. 5 sätestab, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses

planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud

korras. Ehitiste teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või

krundi suuruse piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas.

Seega peab valla- või linnavalitsus maa tagastamise ja erastamise avalduste läbivaatamisel otsustama,

kas maa tagastamise ja erastamise käigus peab muutma senist maakasutust ning kas on vajalik muuta

kehtivat detailplaneeringut või maakorralduskava.

4. Loksa Linnavalitsuse 24. märtsi 1998. a. korralduse nr. 52 punktiga 2 otsustas Loksa Linnavalitsus

mitte tagastada A. Leesmentile "TÖÖSTUS-ÄRIKOHT A-20 kinnistu nr. 14368, asuvat teise isiku

hoone teenindamiseks vajalikku maad ca 860 m2, vastavalt Maareformi seaduse §§ 6 lg 2 p 3; 7 lg 1".

Vaidlustatud korralduse punkti 2 seaduslikkuse kontrollimisel ei ole kohtud välja selgitanud, kas

Loksa Linnavalitsus on korraldusega määranud õigusvastaselt võõrandatud maal Loksa linnas Jõe

tn. 1 Harju Tarbijate Ühistule kuuluva hoone teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid. Ekslik on

ringkonnakohtu seisukoht, et tähtsust "ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel asjaolu, et tühistatud

on Loksa Vallavolikogu otsus Harju Tarbijate Ühistule teenindusmaa määramise kohta ehitisele Jõe

t 1." Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kindlaks tegema, millisele haldusaktile

vaidlustatud korralduse punkt 2 rajaneb.

5. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel moodustatakse katastriüksus. See moodustatakse

Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a. määrusega nr. 88 kinnitatud Plaani- või kaardimaterjali alusel

katastriüksuse moodustamise korrast juhindudes plaani- või kaardimaterjali või katastrimõõdistamise

andmete alusel.

Haldusasja materjalidest ei nähtu, kas antud juhtumil on katastriüksus moodustatud. Kohtutoimikute

juures ei ole katastriüksuse moodustamise toimikut.

6. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktis 57 on sätestatud andmed, millised

märgitakse valla- või linnavalitsuse maa tagastamise korralduses. Selle punkti kohaselt on maa

tagastamise korralduse lahutamatuks lisaks katastriüksuse plaani koopia.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kontrollima vaidlustatud korralduse vastavust

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 57 nõuetele.

Eeltoodu põhjal kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi

2000. a. otsus tuleb tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Juhindudes HKMS §-st 72 lg. 1 p. 2 ja §-st 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Andres-Hans Leesmenti kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. märtsi 2000. a. otsus haldusasjas

nr. II-3-99/2000 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada Andres-Hans Leesmentile kautsjon 700 (seitsesada) krooni.

Otsus jõustub 6. juunil 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann