3-3-1-26-00 · Riigikohus

3-3-1-26-00

MÄÄRUS

Tartus 6. juunil 2000

Agu Leinfeldi erikaebuse läbivaatamine kautsjoni ja õigusabi eest tasumisest vabastamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 25. mail 2000 kirjalikus menetluses läbi Agu Leinfeldi erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 14. märtsi 2000. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/36/2000.

A. Leinfeld esitas 9. veebruaril 1999 Rapla Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles palus

tunnistada seadusevastaseks ÕVVTK Rapla maakonnakomisjoni 6. mai 1993. a. otsused nr. 2934 ja

2935 ning 13. septembri 1994. a. otsused nr. 6567 ja 6568 ning Märjamaa Alevivalitsuse

23. veebruari 1998. a. korralduse nr. 186, 12. märtsi 1998. a. korralduse nr. 219 ja viimati nimetatud

korralduse muutmise korralduse nr. 492 20. oktoobrist 1998.

17. mail 1999 esitas A. Leinfeld halduskohtunikule avalduse tasuta õigusabi saamiseks.

Halduskohtuniku 24. mai 1999. a. määruse kohaselt tuvastas halduskohus, et A. Leinfeld on

maksujõuetu, sest ta on üliõpilane, õpib Tallinna Tehnikaülikoolis ja tasulises I-Stuudios ilma

stipendiumita, ning määras A. Leinfeldile esindajaks advokaadi riigi kulul.

Rapla Maakohtu halduskohtuniku 8. novembri 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 3-7/99 tunnistati

Märjamaa Alevivalitsuse 23. veebruari 1998. a. korraldus nr. 186, 12. märtsi 1998. a. korraldus

nr. 219 ning viimati nimetatud korralduse muutmise korraldus nr. 492 20. oktoobrist 1998

seadusevastaseks. ÕVVTK Rapla maakonnakomisjoni 6. mai 1993. a. otsuste nr. 2934 ja 2935 ning

13. septembri 1994. a. otsuste nr. 6567 ja 6568 osas jäeti kaebus rahuldamata.

A. Leinfeld esitas 17. novembril 1999 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtuniku

otsuse osas, millega jäeti kaebus rahuldamata, ning tunnistada seadusevastaseks ÕVVTK Rapla

maakonnakomisjoni 6. mai 1993. a. otsused nr. 2934 ja 2935 ning 13. septembri 1994. a. otsused

nr. 6567 ja 6568.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. veebruari 2000. a. otsusega haldusasjas nr. II-

3/36/2000 jäeti halduskohtu otsus muutmata ja A. Leinfeldi apellatsioonkaebus rahuldamata.

A. Leinfeld esitas 13. märtsil 2000 kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu ja

halduskohtu otsused, teha uus otsus või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, tunnistada

ÕVVTK Rapla maakonnakomisjoni 6. mai 1993. a. otsused nr. 2934 ja 2935 ning 13. septembri

1994. a. otsused nr. 6567 ja 6568 seadusevastaseks, ning võttes aluseks halduskohtuniku 24. mai

1999. a. määruse, vabastada tema kui üliõpilane kautsjoni tasumisest ja võimaldada talle tasuta

õigusabi.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 14. märtsi 2000. a. määrusega jäeti A. Leinfeldi taotlus

kautsjoni tasumisest vabastamiseks rahuldamata. HKMS § 91 kohaselt võib kohus isiku taotlusel

määrusega isiku kautsjoni tasumisest täielikult või osaliselt vabastada, kui kohus leiab, et isik on

maksujõuetu. Ringkonnakohus leidis, et A. Leinfeld ei ole esitanud halduskohtule ega

ringkonnakohtule tõendeid maksujõuetuse kohta. Ringkonnakohus ei pidanud võimalikuks võtta

A. Leinfeldi kautsjoni tasumisest vabastamise aluseks Rapla Maakohtu halduskohtuniku 24. mai

1999. a. määrust, millega A. Leinfeldile määrati esindajaks advokaat riigi arvel põhjusel, et ta õpib

Tallinna Tehnikaülikoolis ja tasulises I-Stuudios ilma stipendiumita. A. Leinfeld ei ole esitanud

ringkonnakohtule tõendeid, mis kinnitaksid tema maksujõuetust, samuti õpingute jätkamist Tallinna

Tehnikaülikoolis ja I-Stuudios. Tasuta õigusabi andmise taotluse osas leidis ringkonnakohus, et kuna

Riigikohus menetleb vaid menetlusloa saanud asju, eeldab A. Leinfeldi kassatsioonkaebuse

menetlemine Riigikohtu loakogu otsust menetlusloa andmise kohta. Riigikohtu loakogust

menetlusloa saamisel võib A. Leinfeld taotleda Riigikohtult esindajaks advokaadi määramist riigi

kulul.

A. Leinfeld esitas erikaebuse Riigikohtule, milles taotleb ringkonnakohtu 14. märtsi 2000. a. määruse

tühistamist, talle tasuta õigusabi võimaldamist ning 13. märtsil 2000. a. esitatud kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmist ja selles asjas kassaatori taotluste rahuldamist. Kassaator on seisukohal, et kuigi

halduskohtu poolt määratud advokaat katkestas esindamise tervislikel põhjustel, jäi õigus tasuta

õigusabile kestma, ent ringkonnakohus ei määranud apellandile uut advokaati. Erikaebusele on

lisatud Hansapanga maksekorraldus kautsjoni tasumise kohta ning Tallinna Tehnikaülikooli

28. märtsi 2000. a. tõend nr. 516, mille kohaselt on A. Leinfeld Tallinna Tehnikaülikooli

telekommunikatsiooni bakalaureuseõppe statsionaarne üliõpilane.

Rapla Maavalitsuse ja Märjamaa Alevivalitsuse kirjalikes vastustes erikaebusele peetakse erikaebuse

väiteid põhjendamatuteks. Märjamaa Alevivalitsuse väitel ei ole A. Leinfeldi kautsjoni tasumisest

vabastamiseks alust, sest A. Leinfeldi töötab tema enda ütluste kohaselt aktsiaseltsis Eesti Telefon.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium:

leidis:

1. HKMS § 55 lg. 2 järgi tuleb ringkonnakohtu määruse peale esitatavale erikaebusele lisada ka

kautsjoni tasumist tõendav dokument. Taotlus kautsjoni tasumisest vabastamiseks tuleb HKMS § 91

lg. 2 kohaselt esitada ringkonnakohtule koos kassatsioonkaebusega. Lähtudes HKMS §-st 55 lg. 1,

mille kohaselt kohaldatakse erikaebusele ja selle läbivaatamisele kassatsioonkaebuse ja selle

läbivaatamise kohta sätestatud nõudeid, on HKMS § 91 lg. 2 kohaldatav ka erikaebuse esitamisel.

HKMS § 91 kohaselt võib kohus isiku taotlusel ta kautsjoni tasumisest täielikult või osaliselt

vabastada, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Ringkonnakohus on antud kohtuasjas õigesti

leidnud, et kuna A. Leinfeld ei esitanud halduskohtule ega ringkonnakohtule ühtegi tõendit, mis oleks

kinnitanud tema maksujõuetust, ei olnud kautsjoni tasumisest vabastamine põhjendatud. Samuti on

õige ringkonnakohtu seisukoht, et A. Leinfeldi kautsjoni tasumisest vabastamise aluseks ei saa olla

Rapla Maakohtu halduskohtuniku 24. mai 1999. a. määrus, millega A. Leinfeldile määrati esindajaks

advokaat riigi kulul põhjusel, et ta õpib Tallinna Tehnikaülikoolis ja tasulises I-Stuudios ilma

stipendiumita.

2. HKMS § 91 lg. 3 järgi saab kohtumäärusele, millega kohus ei vabastanud isikut kautsjoni

tasumisest, esitada erikaebuse. Halduskohtumenetluse seadustik ei sisalda sätet, mille alusel saaks

nimetatud erikaebuse esitada kautsjonit tasumata. Kautsjoni tasumisest mittevabastamise määruse

vaidlustamisel võib kautsjoni tasumise kohustus osutuda takistuseks edasikaebeõiguse teostamisel,

mis oleks vastuolus efektiivse õiguskaitse põhimõttega. Seepärast tuleb kautsjoni tasumisest

mittevabastamise määruse peale erikaebuse esitamisel lugeda põhjendatuks, et kautsjonit ei tasuta.

3. HKMS § 94 kohaselt on kohtul õigus vabastada maksujõuetu füüsiline isik täielikult või osaliselt

õigusabi eest tasumisest ja kanda õigusabikulud riigi arvele seadusega sätestatud alustel ja korras.

Kuna Halduskohtumenetluse seadustik ei täpsusta, kas juhtumil, kui tasuta õigusabi taotletakse

kassatsioonkaebuses, lahendab isiku taotluse ringkonnakohus või Riigikohus, on sellist taotlust

pädevad menetlema mõlemad nimetatud kohtud. Tasuta õigusabi taotluse lahendamisel tuleb silmas

pidada taotleja õiguste kaitset ning protsessi ökonoomsust.

4. Kuna HKMS § 52 lg. 2 kohaselt võib erikaebuse Riigikohtule esitada üksnes ringkonnakohtu

määruse peale, ei vaata Riigikohus läbi muid erikaebuses toodud taotlusi.

Juhindudes HKMS §-st 72 lg. 1 p. 1 ja §-st 91 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Jätta Agu Leinfeldi erikaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

14. märtsi 2000. a. määrus haldusasjas nr. II-3/36/2000 muutmata.

Tagastada Helmi Mäele kautsjon 700 (seitsesada) krooni.

Määrus jõustub 6. juunil 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann