3-2-1-81-00 · Riigikohus

3-2-1-81-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. juunil 2000. a

TÜ Venus Kinnisvara hagi AS Trevorex vastu tööettevõtulepingu alusel tehtud töös puuduste

kõrvaldamiseks, tekitatud kahju ja leppetrahvi sissenõudmiseks ning AS Trevorex vastuhagi

tasumata arve ja viiviste sissenõudmiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vaatas

kirjalikus menetluses 15. mail 2000. a läbi TÜ Venus Kinnisvara kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. jaanuari 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/23/2000.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Tallinna Linnakohtu otsuse kohaselt sõlmisid TÜ Venus Kinnisvara tellijana ja AS Trevorex

tööettevõtjana 16. juunil 1997. a tööettevõtulepingu nr 17 ehitus- ja remonttööde tegemiseks

Tallinnas Suurtüki 2. Töö vastuvõtmisel selles puudusi ei avastatud, kuid need ilmnesid ruumide

tavapärasel kasutamisel. Lepingus kohustus tööettevõtja garantiiaja jooksul ilmnenud puudused

viivitamatult kõrvaldama. Vaatamata hageja korduvatele pretensioonidele ta seda eiteinud.

Hageja nõudis kostjalt eksperthinnangu eest makstud 855 krooni ning lepingu lisa nr 7 alusel viivist

10 000 krooni objekti üleandmisega viivitamise eest. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal õigus

viivisele 8 päeva eest kokku 40 000 krooni, kuid 30 000 krooni osas tegi ta tasaarvestuse kostja

töötasu nõudega. Samuti palus hageja kohustada kostjat kõrvaldama puudused töös hiljemalt 20.

päevaks peale kohtuotsuse jõustumist ning kostja kulul ümber korraldama hageja töö puuduste

kõrvaldamise ajaks ja kolima vabale rendipinnale ning tasuma selle kasutamise eest renti.

Vastuhagis nõudis kostja tehtud tööde eest 30 000 krooni ja nimetatud summa tasumisega viivitamise

eest viivisenõuet kohtumenetluses suurendades kokku 85 050 krooni.

Tallinna Linnakohtu 20. mai 1999. a otsusega rahuldati hagi ja vastuhagi osaliselt. AS Trevorex

kohustati kõrvaldama puudused tööettevõtulepingu nr 17 alusel kontoriruumides tehtud töödes omal

kulul 20 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. TÜ-lt Venus Kinnisvara mõisteti välja

põhivõlgnevus 15 000 krooni ja viivis 5000 krooni. Kohtukulude osas tegi kohus tasaarvestuse ja

mõistis TÜ-lt Venus Kinnisvara AS Trevorex kasuks välja 960 krooni.

Kohus luges tõendatuks, et kostja ehitatud põranda kvaliteet ei vastanud heale ehitustavale. Peale

lepingu ja lähteandmete muud dokumentatsiooni pooled ei vahetanud ega kooskõlastanud. Materjalid

ja ehitusviisi valis tellija esindaja. Tõendamist ei leidnud tööettevõtja poolt TsK §-s 363 ettenähtud

kohustuste täitmine.

Vastavalt tööettevõtulepingu p-le 4.6 andis töövõtja tellijale kaheaastase garantii alates objekti

üleandmisest. Garantiiajal avastatud puudusi ei ole kostja kõrvaldanud. Põhjendamatuks loeti nõue

korraldada kostja kulul ümber hageja töö puuduste kõrvaldamise ajaks.

Kohus leidis, et lepinguobjekt jäi tähtaegselt üleandmata-vastuvõtmata mõlema poole süü tõttu ning

vähendas seetõttu TsK § 229 lg 1 alusel hageja nõutud leppetrahvi poole võrra 15 000 kroonini.

Eksperthinnangu eest makstud tasu ei kuulu TsK §-s 222 lg 1 sätestatud kahju alla ega kuulu

väljamõistmisele.

Kostja vastuhagi tehtud tööde eest 30 000 krooni nõudes luges kohus põhjendatuks 15 000 krooni

ulatuses Ülejäänud osas oli hageja ühepoolse avalduse alusel TsK § 234 alusel teinud põhjendatult

tasaarvestuse 15 000 krooni ulatuses. Tööde eest tasumisega viivitas hageja 17. oktoobrist 1997. a

kuni kohtuistungi toimumise päevani. TsK § 194 alusel vähendas kohus tasumisele kuuluvat viivist

5000 kroonini.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2000. a otsusega tühistati linnakohtu otsus TÜ-lt Venus

Kinnisvara väljamõistetud võlgnevuse, viiviste ja kohtukulude osas. Uue otsusega mõisteti TÜ-lt

Venus Kinnisvara välja tehtud tööde tasu 30 000 krooni ja viivisena apellatsioonkaebuses nõutud 30

000 krooni. AS-lt Trevorex mõisteti leppetrahvina välja 10 000 krooni. Väljamõistetud summade osas

tehti tasaarvestus ja lõpliku summana mõisteti TÜ-lt Venus Kinnisvara välja 50 000 krooni. Muus

osas jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus luges põhjendatuks AS Trevorex nõude tehtud tööde eest 30 000 krooni ja viiviste

30 000 krooni väljamõistmiseks. Esialgselt nõutud viivist on AS Trevorex vähendanud ja

apellatsioonkaebuses nõutud viivis pole ülemäära suur. Vastuses vastuhagile teatas TÜ Venus

Kinnisvara, et lepinguobjekt üleandmisega viivitamise tõttu oli AS Trevorex kohustatud tasuma

leppetrahvi 40 000 krooni, kuid peale tasaarvestuse tegemist peab tasuma 10 000 krooni. Nõuet

õiguse tunnustamiseks teha tasaarvestus 30 000 krooni osas ei ole esitatud. Ringkonnakohus pidas

ekslikuks linnakohtu seisukohta, et hageja ühepoolse avalduse alusel oli tasaarvestuse tegemine

põhjendatud. TsK § 234 kohaselt lõpeb kohustis samaliigiliste vastunõuete tasaarvestamisega, mille

tähtaeg saabus või mille tähtaeg on määramata või on määratud nõude esitamise momendiga.

Kokkulepet tasaarvestuse tegemiseks pooltel ei ole ja tasaarvestuse tegemisest teatas hageja tsiviilasja

arutamise käigus. TsK § 234 annab võimaluse tasaarvestuse tegemiseks ühe poole avalduse alusel,

kuid sama paragrahvi lõike 2 mõttest ei tulene nagu võiks pool ühepoolselt teise poole nõusolekuta

tasaarvestada oma nõudeid teise poole nõuetega. Tasaarvestus on kahepoolne toiming. Seaduse mõtte

kohaselt võib ühe poole avaldus tasaarvestamiseks olla küllaldane, kui pooled vastastikku

samaliigilisi nõudeid tunnustavad ja neid ka tasaarvestavad. Kuna pooltel tekkis vaidlus objekti

üleandmise aja osas, oli hageja poolt ühepoolne tasaarvestuse tegemine 30 000 krooni osas

põhjendamatu.

Lepinguobjekt anti hagejale üle 16. septembril 1997. a, seega 8 päeva pärast ettenähtud tähtpäeva.

Linnakohus hindas ekslikult tõendeid, leides, et tegemist oli mõlemapoolse viivitamisega objekti

üleandmisel-vastuvõtmisel. Seega on hageja leppetrahvi nõue põhjendatud. Kuna leppetrahvi nõue

esitati 10 000 krooni osas, siis kuulub hagi rahuldamisele selles ulatuses.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse vastuhagi rahuldamise osas

summas 60 000 krooni ja teha selles osas uus otsus. Kaebuse kohaselt on ekslik apellatsioonikohtu

seisukoht, et kokkuleppe puudumise tõttu on hageja tehtud tasaarvestus ebaseaduslik. TsK § 234 lg 2

kohaselt on tasaarvestus ühepoolne õigustoiming ja selle tegemiseks ei ole vaja teise poole

nõusolekut. Tasaarvestus võib toimuda nii kohtuväliselt kui ka kohtus.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning

palus kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata jätta.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 1 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Ringkonnakohus on leidnud, et hagejal oli leppetrahvi nõue 40 000 krooni ja kostjal oli tehtud tööde

eest 30 000 krooni ja viivisena 30 000 krooni nõue. Hageja tasaarvestust 30 000 krooni osas

apellatsioonikohus ei arvestanud. Kuna hageja nõudis tehtud tasaarvestust arvestades vaid 10 000

krooni, tegi ringkonnakohus tasaarvestuse hageja nõutud 10 000 ja kostja nõutud 60 000 krooni vahel

ja nõudis hagejalt kostjale sisse 50 000 krooni.

Nõude tasaarvestamise üldised eeskirjad on sätestatud TsK §-des 234-236. Vastavalt TsK §-le 234

lõpeb kohustis samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on

määramata, või on määratud nõude esitamise momendiga. Kuna tasaarvestamine lõpetab kohustise ja

tasaarvestamiseks piisab ühe poole avaldusest, siis toimub tasaarvestusavalduse tegemisega selle

teinud võlausaldaja nõude rahuldamine, ilma et võlgniku vastu, kes on samaaegselt ka tasaarvestuse

tegija võlausaldajaks, nõuet esitatakse. Samas saab tasaarvestusega rahuldatud ka nõue, mis oli

tasaarvestuse avalduse tegija vastu. TsK § 234 lg 2 kohaselt on tasaarvestamiseks küllaldane ühe

poole avaldus. Seega on ekslik apellatsioonikohtu seisukoht, et tasaarvestusega nõude rahuldamiseks

on vajalik teise poole nõusolek või kohtu poolt tasaarvestuse tegemise õiguse tunnustamine. Kui

tasaarvestusavalduse saanud isik leiab, et tasaarvestuse tegijal puudus tasaarvestatav nõue või et

tasaarvestus oli seadusega keelatud, saab ta oma õigusi kaitsta esitades tasaarvestuse tegija vastu oma

nõude sissenõudmiseks hagi. Selle hagi lahendamisel kontrollib kohus tasaarvestatud nõuete

olemasolu ja vastavust TsK §-s 234 lg 1 kehtestatud tingimustele, samuti seda, kas tasaarvestamine

pole TsK §-s 235 sätestatud alustel lubamatu. Kui nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus

tasaarvestuse tegemise keeld, siis jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõdmiseks esitatud hagi

rahuldamata.

Asja uuel arutamisel tuleb kohtul võtta seisukoht, kas ja millal toimus tasaarvestus ning lõppes

kohustis ning tasaarvestuse toimumise korral lahendada asi eeltoodud juhiseid arvestades.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. jaanuari 2000. a otsus tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada TÜ-le Venus Kinnisvara 18. veebruaril 2000. a tasutud kautsjon 4000 (neli tuhat)

krooni.

J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa