3-2-1-78-00 · Riigikohus

3-2-1-78-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. juunil 2000. a

AS Eesti Ühispank hagi AS Alvigo ja AS Lazal vastu 1 781 574 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

avalikul kohtuistungil 29. mail 2000. a läbi AS Alvigo kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. detsembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1067/99. Istungil

osalesid AS Alvigo esindaja vandeadvokaat R. Laus ja AS Eesti Ühispank esindaja vandeadvokaat

A.-H. Raig.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

AS Eesti Ühispank esitas Tallinna Linnakohtule hagi AS Agar, AS Alvigo ja AS Lazal vastu 1 781

574 krooni saamiseks. Hagi põhjendustel sai AS Agar 15. märtsi 1993. a krediidilepingu alusel AS-lt

Eesti Sotsiaalpank laenu 500 000 krooni. 30. aprillil 1993. a sõlmiti selle lepingu lisa, mille alusel

pank laenas AS-le Agar täiendavalt 1 500 000 krooni. 30. septembril 1994. a sõlmiti laenu

pikendamise leping, millega määrati laenu tagastamise tähtajaks 30. märts 1995. a. AS Agar pole

laenu tagastanud. AS Alvigo ja AS Lazal vastutavad kohustuse täitmise eest garandina.

AS Alvigo andis 1. augustil 1994. a pangale garantiikirja, milles garanteeris laenu tasumise AS Agar

poolt 954 000 krooni ulatuses kuni võla täieliku tasumiseni. 22. märtsil 1994. a andis AS Alvigo

pangale täiendava garantii 1 000 000 krooni ulatuses laenu tagastamiseks koos intressidega. Samal

kuupäeval on AS Alvigo nimel vormistatud ka garantiikohustis AS-le Agar 1 000 000 krooni ulatuses

laenu ja intresside tagamiseks, mille kehtivuse ajaks on märgitud 22. september 1994. a. 29. aprillil

1993. a on AS Lazal andnud garantii laenukohustuse täitmise tagamiseks summas 1 500 000 krooni

kuni laenu tagastamiseni.

30. märtsi 1995. a AS Eesti Sotsiaalpank ja AS Põhja-Eesti Pank vahelise lepinguga läks sellest

laenulepingust tulenev nõudeõigus üle AS-le Põhja-Eesti Pank, kelle õigusjärglane on AS Eesti

Ühispank.

27. novembri 1998. a määrusega lõpetas kohus AS Agar osas menetluse seoses tema registrist

kustutamisega.

5. aprilli 1999. a kohtuistungil hageja esindaja täpsustas nõuet ja palus välja mõista AS-lt Lazal ja

AS-lt Alvigo solidaarselt 954 000 krooni ja AS-lt Lazal täiendavalt 827 574 krooni 50 senti.

Linnakohus rahuldas hagi AS Alvigo vastu, mõistes viimaselt välja 1 835 721 krooni 79 senti, millest

1 781 574 krooni 59 senti kohustise täitmiseks ja 54 147 krooni 20 senti kohtukulude katteks. AS

Lazal vastu lõpetas kohus menetluse seoses tema sundlõpetamisega. Kohtuotsuse põhjendustel on

tõendatud, et laenusaaja kohustist ei täitnud. Võlgniku sundlõpetamine ja registrist kustutamine ei

toonud kaasa garantiikohustise lõppemist. AS Alvigo võttis endale garandina kohustuse täita AS

Agar laenukohustus, kui viimane seda ise ei tee. 1. augusti 1994. a garantiikirja kohaselt garanteerib

AS Alvigo laenu tasumise AS Agar poolt 954 000 krooni ulatuses kuni võla täieliku tasumiseni.

Garantiikohustusele kirjutas alla seltsi direktor V. Polozov. AS Alvigo poolt kohtule esitatud põhikiri

on väljavõtteline ega ole kooskõlas teiste tõenditega. Aktsiaseltsi põhimääruse p 30 järgi oli seltsi

täidesaatvaks organiks juhatus (juht). Juhiks oli registriväljavõtte kohaselt alates 16. juunist 1993. a

V. Polozov. Seetõttu on V. Polozovi poolt 1. augustil 1994. a võetud garantiikohustis AS-le Alvigo

siduv. 22. märtsil 1994. a on AS Alvigo andnud täiendava garantii 1 000 000 krooni suuruse laenu

tagamiseks koos intressidega, mis kehtib laenu ja intresside täieliku kustutamiseni. 22. märtsil 1994. a

on vormistatud veel üks AS Alvigo garantiikohustis AS-le Agar 1 000 000 krooni ulatuses antud

laenu ja intresside tagamiseks, millele erinevalt eelmisest garantiikohustusest on märgitud garantii

kehtivuse ajaks 22. september 1994. a. Asjaolu, et 22. märtsi 1994. a kuupäevaga on vormistatud

kaks erineva sisuga garantiikirja, ei vabasta garanti vastutusest. Kreeditori valduses oli määramata

tähtajaga garantiikiri, mille õigsust kostja ei vaidlustanud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsust ja mõistis AS-lt Alvigo hageja kasuks välja 954

000 krooni kohustise täitmiseks ja 29 300 krooni riigilõivu. Linnakohus leidis õigesti, et võlgniku

lõppemisega ei lõppenud õigussuhe garandi ja kreeditori vahel. AS Alvigo vastutus tuleneb

garantiilepingust ning laenukohustuse täitmata jätmine AS Agar poolt ja mittetäitmise asjaolud ei ole

käesoleva vaidluse sisuks ega garandi vastutust välistavaks asjaoluks. Asjas on tõendatud, et võlgnik

AS Agar saadud laenu ei tagastanud ning et ta on seoses sundlõpetamisega registrist kustutatud. AS

Alvigo on apellatsioonkaebuses väitnud, et tema kui garandi vastutus on piiratud 954 000 krooniga.

Samas on ta väitnud ka, et garantiikirjad on tühised. Kohus on põhjendanud, miks ta loeb võetud

garantiikohustuse seltsile siduvaks. Kolleegium ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. 22. märtsi

1994. a vormistatud garantiikirjast nähtub, et garanteeritakse laenu summas 1 000 000 krooni.

1. augusti 1994. a kirjas on märgitud, et kinnitatakse garantiid võlgniku AS Agar laenule summas 954

000 krooni. Selliselt on garantiid käsitlenud ka hageja. Kohtumenetluses hageja täpsustas oma nõuet

ja palus AS-lt Alvigo välja mõista 954 000 krooni, selgitades, et AS Alvigo tagas laenu selle summa

ulatuses. Seega ületas linnakohus otsuses nõude piire, mõistes AS-lt Alvigo välja suurema summa,

kui hageja soovis.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega mõisteti AS-lt

Alvigo välja 954 000 krooni kohustise täitmiseks ja 29 300 riigilõivu ning saata asi selles osas

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kaebuse põhjendustel lõpeb laenukohustise lõppemisel igal juhul ka garantii kui lisakohustis. TsK

§ 241 lg 1 p 3 järgi lõpeb kohustis juriidilise isiku likvideerimisega. TsÜS § 54 lg 2 alusel lõpeb

eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisel. AS Agar on Eesti ettevõtteregistrist kustutatud

seoses sundlõpetamisega.

TsK § 215 järgi on välistatud garandi vastutus, kui kreeditor on loobunud nõudest võlgniku vastu.

Garandi vastutus on täiendav, st garant vastutab vaid siis, kui võlgnevust ei saa kustutada võlgniku

arvel. Hageja ei esitanud oma nõudeid pärast AS Agar sundlõpetamise teate avaldamist. Seega pole

võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses oleks võlgnik oma laenukohustuse täitnud. Kuna kreeditor

pole nõudnud kohustise täitmist võlgnikult, siis ei saa ta kooskõlas TsK §-ga 215 nõuet garandi vastu

esitada. Tallinna Linnakohtu määrus menetluse lõpetamises AS Agar vastu esitatud hagis on

jõustunud, mistõttu pole enam alust hageda kohustise täitmist taganud isikuid.

Kohtud on registriväljavõtte alusel vääralt leidnud, et seltsi peadirektoril oli õigus vaidlusalust

garantiikohustist võtta. Garantii andmise ajal kehtinud TsK §-st 30 tulenevalt saab AS Alvigo

organite õiguspädevuse otsustamise aluseks olla seadus, AS Alvigo põhikiri või tema juhtorgani

otsused. Aktsiaseltsi põhimääruse p 27 järgi oli aktsiaseltsi kõrgeimaks organiks aktsionäride

üldkoosolek ning p 28 alap 3 järgi valib üldkoosolek juhatuse (juhi) ja määrab kindlaks selle

pädevuse. Ilma aktsionäride üldkoosoleku otsuseid hindamata ei olnud kohtul võimalik otsustada AS

Alvigo direktori V. Polozovi volituste üle. 3. jaanuari 1994. a aktsionäride üldkoosolek otsustas, et

garantiikirjad summas üle 10 000 krooni väljastatakse ainult juhatuse koosoleku otsusel. Seega

puudusid direktoril volitused anda garantiid suuremas summas kui 10 000 krooni ning aktsiaseltsi

nimel võetud garantiikohustised, mis seda summat ületasid, olid TsK § 66 järgi tühised.

Kohtuotsusest ei selgu, millisest õiguslikust alusest tulenesid V. Polozovi volitused anda garantiid üle

10 000 krooni.

Garantiiga saab tagada vaid tõelist nõuet. Menetlus AS Agar vastu lõpetati. Garandil puudus

võimalus vaidlustada nõude tõelisust. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 nõudeid. Otsuses

pole täpsustatud, millise garantiikirja alusel AS Alvigo võlgniku kohustuste täitmise eest vastutab.

Kohtuotsustes pole märgitud, mis alusel ja millal on aset leidnud protsessiõigusjärglus. Kuna hageja

ei esitanud kohtule arvutuste aluseid, siis ei saanud AS Alvigo kohaseid vastuväiteid ja tõendeid

esitada.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus on õigesti kohaldanud TsK § 214 ja

215. Linnakohtu järeldusi AS Agar poolt laenu saamise kohta apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud.

Apellatsioonikohus pole protsessiõiguse norme rikkunud. Poolte vahel puudus vaidlus, et AS Eesti

Sotsiaalpank ja AS Agar vahel oli vaid 15. märtsi 1993. a krediidileping, mida garanteeriti. TsK § 216

kohaselt lähevad nõude omandajale üle ka kohustise täitmist tagavad õigused. Hageja nõudest AS

Agar vastu ei loobunud, kuna tema vastu esitati hagi kohtusse. Kohus lõpetas menetluse AS Agar

osas tema sundlõpetamise tõttu. AS Agar sundlõpetamise faktist tuleneb juba iseenesest tal vahendite

puudumine. Puuduvad andmed, et AS Agar oleks esitanud kohtule avalduse likvideerija määramiseks

vastavalt ÄS § 513 lg-le 31. Sundlõpetatud äriühingul ei saa olla vara. Üksnes põhikohustise

lõppemine nõuetekohase täitmise tagajärjel toob kaasa garantiikohustise lõppemise. Garandi ja

kreeditori vahel tekib iseseisev kohustis, kui võlgnik ei ole põhikohustist nõuetekohaselt täitnud ja

tema vara arvel ei ole võimalik võlgnevust kustutada ning kui kreeditor on esitanud garandi vastu

nõude garanteeritava kohustise täitmiseks. AS-l Alvigo tekkis hageja ees kohustus 21. mail 1996. a,

kui hageja esitas talle pretensiooni, milles palus täita garantiist tulenev kohustus. Pretensiooni

esitamise ajal ei olnud võlgnik lõppenud ning seega polnud ka põhikohustis lõppenud.

Garantiikohustuse täitmisest keeldumine alates garandi vastu nõude esitamisest põhjusel, et võlgnik

on kohtumenetluse ajal ilma likvideerimismenetluseta sundlõpetatud, on vastuolus TsÜS §-ga 108.

AS Alvigo nimel garantiikirjale alla kirjutanud isikul olid selleks vajalikud volitused. Garantiikirjale

kirjutas alla AS Alvigo ainus juhatuse liige (juht) V. Polozov. Viimasel oli AS Alvigo juhatuse

pädevus. AS Alvigo pole tõendanud, et garantii andmise ajal oleks juhatuses olnud rohkem kui üks

liige. Tähelepanuta tuleb jätta kassatsioonkaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid, sest

kassatsioonimenetluses pole tõendite esitamine lubatud. Kassaator pole pidanud vajalikuks neid

tõendeid vastavalt TsMS § 302 lg-le 4 esitada apellatsioonimenetluses.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.

Tulenevalt TsK § 214 lg-st 1 on garant kohustatud kustutama teise isiku võlgnevuse täielikult või

osaliselt kohustise mittetäitmise või mittekohase täitmise korral. Vastavalt TsK §-le 215 on

garantiivastutus täiendav võlgniku vastutusele.

Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et AS Alvigo tagas 22. märtsi 1994. a ja 1. augusti 1994. a

garantiikirjade alusel garandina AS Agar laenukohustist 954 000 krooni ulatuses. Ka on kohtute poolt

tuvastatud, et AS Agar laenukohustist ei täitnud. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et AS

Agar sundlõpetamine ja registrist kustutamine ei toonud kaasa garantiikohustise lõppemist.

Garantiikohustist ei muuda see, kui võlgnik lõpeb pärast garantiivastutuse tekkimist. Seega on

ringkonnakohus õigesti leidnud, et AS Alvigo on kohustatud kustutama AS Agar võlgnevuse 954 000

krooni suuruses summas. AS Alvigo ei ole kordagi väitnud, et AS-l Agar oleks õigusjärglane, kelle

vara arvel saaks võlgnevust kustutada.

Kassatsioonkaebuse ülejäänud väited ja kaebusele lisatud tõendid jätab kolleegium tähelepanuta, sest

neid apellatsiooniastmes ei esitatud.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. detsembri 1999. a otsus jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa