3-2-1-72-00 · Riigikohus

3-2-1-72-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. juunil 2000. a

Johanna Kõva hagi AS Walli (pankrotis) ja AS Goldcrown vastu rendi- ja ostu-müügilepingu

kehtetuks tunnistamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

kirjalikus menetluses 8. mail 2000. a läbi Johanna Kõva kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/965/99.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Järva Maakohtule 4. veebruaril 1997. a esitatud hagis palus J. Kõva tunnistada AÕS §-de 18, 83 ja

95, ErS § 14 lg 4 ning TsÜS §-de 66, 67 ja 80 lg 1 ja 2 alusel kehtetuks AS Walli ja AS Goldcrown

vahel 30. novembril 1995. a sõlmitud ostu-müügilepingu ning samade poolte vahel 1. detsembril

1995. a sõlmitud rendilepingu.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt müüs Erastamisagentuur hagejale 9. aprilli 1996. a ostu-

müügilepinguga lepingu lisas loetletud Paide REV vara. Vara kohest kasutamist takistas AS Walli ja

AS Goldcrown vahel 1. detsembril 1995. a sõlmitud rendileping, millega AS Walli andis renditud

riigivara allrendile ja AS Goldcrown jätkas oma tegevust Paides Parkali 18. Rendileping ja ostu-

müügileping on tühised, sest need on sõlmitud pärast Paide REV erastamisnimekirja kandmist ning

vastuolus ErS § 14 lg-ga 4 ilma Erastamisagentuuri nõusolekuta. AS Walli müüs 30. novembri

1995. a ostu-müügilepinguga osa riigi poolt 2. septembril 1991. a rendile antud varast koos sellele

tehtud parendustega AS-le Goldcrown. Rentnikuna ei olnud ta vara omanik ja tal puudus vara

müügiks õigus. Riigivarale tehtud parendused tuli rendilepingu lõppemisel anda riigile, kusjuures

AS-l Walli oli õigus nõuda riigilt tehtud kulutuste hüvitamist. Kuigi 2. septembril 1991. a sõlmitud

riigivara rendilepingus ei ole märgitud 30. novembril 1995. a võõrandatud saeraami P-65 ja hagejale

9. aprillil 1996. a müüdud saeraami P-63 tootmisliini parendusi (sorteerimisplatvormi,

sorteerimisestakaati, saepuru eemaldamise süsteemi koos tsükloniga) ning olmeruumi, on need

riigivara. Tuginedes 9. aprilli 1996. a ostu-müügilepingule, ostis hageja palgi etteandmisseadme, mis

vastavalt sellele lepingule lisatud inventeerimisnimekirjale asub saeveskis. AÕS § 95 kohaselt saab

asja omandada ainult heauskselt. AS Goldcrown tegutses pahauskselt, kuna tema tegevdirektor ja

ainuaktsionär Mati Levol oli AS Walli, kelle vastutavale hoiule riigivara anti, aktsionär. Seega

M. Levol pidi teadma, milline vara kuulub riigile.

Järva Maakohtu 13. mai 1999. a otsusega tunnistati osaliselt kehtetuks AS Walli ja AS Goldcrown

vahel 30. novembril 1995. a sõlmitud ostu-müügileping sorteerimisestakaadi, sorteerimisplatvormi,

olmeruumi ja saepuru eemaldamise süsteemi koos tsükloniga osas. Sama otsusega jäeti rahuldamata

J. Kõva hagi AS Walli ja AS Goldcrown vastu 1. detsembri 1995. a rendilepingu kehtetuks

tunnistamiseks.

Kuigi 30. novembri 1995. a lepinguga müüdud sorteerimisestakaad, sorteerimisplatvorm, olmeruum

ja saepuru eemaldamise süsteem koos tsükloniga on osaliselt või täielikult uuesti rajatud, on tegemist

seadmetega, mis ei ole saeveskist kui tervikust eraldatavad. Vaatamata sellele, et neid ei ole eraldi

loetletud, tuleb need arvata erastamisele kuuluvate objektide nimekirja ja tunnistada ostu-

müügileping nende osas kehtetuks. Saeraami P-65 erastatava vara nimekirjas ei olnud. Kett-

transportööri ja palgi etteandmisseadme samastamine on meelevaldne. Kohus pidas õigeks kostja

väidet, et J. Kõva oli teadlik erastatavast varast, ta tutvus sellega ja võttis vara pretensioonideta

10. aprillil 1996. a vastu.

1. detsembri 1995. a rendileping lõppes 31. augustil 1996. a seoses tähtaja möödumisega.

Erastamisagentuur andis AS-le Walli 16. jaanuari 1996. a kirjas nõusoleku renditud riigivara teatud

tingimustel allrendile andmiseks. Rendileping sõlmiti lühikese tähtajaga ja tegemist ei ole TsÜS § 66

lg 2 mõttes olulise seaduse rikkumisega.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega tunnistati osaliselt kehtetuks AS

Walli ja AS Goldcrown vaheline ostu-müügileping. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis

hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendustel saab hagi rahuldamise aluseks olla isikule kuuluvate õiguste ja huvide

rikkumine. Rendilepingu kehtetuks tunnistamise nõudes on kohus põhjendatult jätnud hagi

rahuldamata ning seda ka piisavalt motiveerinud. Linnakohus leidis õigesti, et rendilepingu

sõlmimisel ei rikutud oluliselt riigivara rendile andmise korda.

Hageja õigusi ei rikkunud AS Walli ja AS Goldcrown vahel 30. novembril 1995. a sõlmitud ostu-

müügileping ega 1. detsembril 1995. a sõlmitud rendileping. Hageja ei ole vaidlustatud rendi- ega

ostu-müügilepingu pool. Kuna hageja väitel kuulus lepingute objektiks olev vara riigile, siis

huvitatud isikuna sai tehinguid vaidlustada riik. Viimane ei ole tehinguid vaidlustanud.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ning

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlusalused tehingud ei rikkunud hageja õigusi, pole kooskõlas AÕS

§-ga 68. Hageja omand tekkis 9. aprillil 1996. a sõlmitud riigivara ostu-müügilepingu alusel. AS

Goldcrown ei olnud 30. novembril 1995. a sõlmitud lepingu järgi veel vara omanik, sest vara

omandiõigus läks vastavalt lepingu p-le 2 üle peale ostusumma tasumist 16. aprillil 1996. a. AS Walli

ja AS Goldcrown vahel sõlmitud ostu-müügileping kitsendas hageja omandiõigust. Selle lepinguga

tõendab AS Goldcrown vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagis omandiõigust lepingus

loetletud varale. Sellise hagi on AS Coldcrown Järva Maakohtule esitanud 15. oktoobril 1996. a

Rendileping kitsendas hageja õigusi seetõttu, et rendilepingu kehtivuse ajal oli võimalik AS

Goldcrown esindajal M. Levolil viibida hagejale kuuluvates ruumides. Rendileping on vastuolus ErS

§ 14 lg-ga 4, sest lepingu sõlmimiseks puudus Erastamisagentuuri nõusolek. Erastamisseadus keelab

erastaja nõusolekuta lepingute sõlmimise.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 70 lg 2. Ringkonnakohus tegi otsuse 30. mail 1998. a sundlõpetatud

AS Goldcrown suhtes, arvestamata, et AS-l Goldcrown puudus tsiviilprotsessiõigusvõime.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja AS Goldcrown leidis, et kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. AS Walli müüs

kostjale oma vara ja see vara ei olnud erastamise ostu-müügilepingu lisas loetletud. Seetõttu ei

rikutud ostu-müügilepinguga hageja õigusi.

1. detsembri 1995. a rendileping oli sõlmitud vastavate ametiisikute loal ja oli hagi esitamise ajaks

lõppenud. Hageja on kassatsioonkaebuses käsitlenud asjaolusid, millised ta on esitanud

omandiõiguslikus hagis, milles kohus on menetluse peatanud. AS Goldsrown ei ole ettevõtteregistrist

kustutatud ja seega saab esineda kohtus poolena.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja AS Walli (pankrotis), et kassatsioonkaebus on alusetu.

Hageja ostis riigivara üksikasjaliku nimekirja alusel. Vaidlustatud ostu-müügilepingu sõlmimise ajal

kuulusid lepingu objektiks olevad seadmed AS-le Walli.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

TsMS § 4 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda oma rikutud või vaidlustatud õiguste kaitseks

kohtusse. TsÜS § 112 lg 2 p 1 kohaselt on üheks tsiviilõiguste kaitse viisiks õiguse tunnustamine.

Nendest sätetest tulenevalt võib iga isik, kelle tsiviilõigusi rikutakse, nõuda kohtu kaudu oma õiguste

tunnustamist.

J. Kõva hageb AS Walli (pankrotis) ja AS Coldcrown vahel 30. novembril 1995. a sõlmitud ostu-

müügilepingu ja samade poolte vahel 1. detsembril 1995. a sõlmitud rendilepingu kehtetuks

tunnistamist põhjusel, et nende tehingutega müüdi ja renditi riigile kuuluvat vara ja selleks puudus

ErS § 14 lg-s 4 ettenähtud nõusolek. Lisaks väidab hageja, et tehingud rikuvad tema õigusi seetõttu,

et kostja AS Coldcrown, kasutades rendilepingu alusel tema vara, põhjustas talle kahju, ning ostu-

müügilepingus nimetatud seadmed on temale kuuluva hoone päraldised.

Kuna hageja ei ole vaidlustatud tehingute pool, siis ei tekita, muuda ega lõpeta ostu-müügileping ja

rendileping tema tsiviilõigusi ega -kohustusi. Apellatsioonikohus jättis hagi õigesti rahuldamata.

Hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus

igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kui kohtu menetluses on vaidlusaluse vara

võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagid, siis lahendatakse seadmete omandiõiguse

küsimus nendes vaidlustes, lähtudes asjaõigusseaduse vallasomandi tekkimist reguleerivatest sätetest.

Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 70 lg 1. Sundlõpetatud ettevõtte juhatus või seda asendava

organi esindusõigus säilib kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni või pankroti väljakuulutamiseni

või vastava ettevõtte registrist kustutamiseni.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 1999. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa