3-3-1-20-00 · Riigikohus

3-3-1-20-00

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 30. mail 2000

Meelis Leisi kassatsioonkaebuse läbivaatamine pankrotihalduri eksami läbiviimise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 10. mail 2000 kirjalikus menetluses läbi Meelis Leisi kasssatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu 10. veebruari 2000. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/43/2000.

Pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjon (edaspidi "komisjon") teatas Meelis Leisile kirjaga

4. juuni 1999. a. otsusest lugeda tema poolt mittesooritatuks 19. mail 1999 toimunud pankrotihalduri

eksam. Kirjas on selgitatud, et eksam loetakse sooritatuks selle kirjaliku ja suulise osa sooritamise

korral, kirjaliku osa eest on vajalik vähemalt hinde "3" saamine. M. Leisi eksami kirjaliku osa

hindeks oli "2,9" ning suuline osa loeti arvestatuks.

M. Leis esitas 14. juunil 1999 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada täielikult

seadusevastaseks komisjoni 4. juuni 1999. a. otsus ja 19. mai 1999. a. toiming, mis seisnes suulise

eksami läbiviimises komisjoni poolt, kellel puudus eksami tulemuste hindamiseks ettenähtud

otsustusvõime, ning kohustada komisjoni uuesti läbi vaatama kaebaja kirjalikku eksamitööd. Kaebaja

leidis, et komisjoni liikmed, kes ei olnud tema kirjaliku tööga tutvunud, otsustasid tema erialaste

teadmiste üle hääletamise teel, mitte kirjaliku töö hindamisel. Kaebaja arvates on tal õigus saada

hinnang oma kirjalikule tööle vähemalt viielt komisjoni liikmelt. Ka eksami suulise osa puhul on

rikutud eksamineeritava õigust saada tema isiksuseomadustele hinnang otsustusvõimeliselt

komisjonilt.

Tallinna Halduskohtu 15. novembri 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 3-1827/99 jäeti M. Leisi kaebus

rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et komisjoni 4. juuni 1999. a. otsus vastab Vabariigi Valitsuse

7. oktoobri 1997. a. määrusega nr. 190 kinnitatud Pankrotihalduri eksami tegemise ja pankrotihalduri

atesteerimise korra nõuetele. Komisjoni 4. juuni 1999. a. protokolli kohaselt oli komisjon

otsustusvõimeline, kuna kohal viibis viis komisjoni liiget, nende hulgas komisjoni esimees. Eksami

läbiviimise tingimused on sätestatud korra punktides 9, 10 ja 11 ning need ei sisalda nõuet

eksamineerijate arvu kohta. Kuna komisjoni tegevus suulise eksami läbiviimisel ei riku kaebaja

subjektiivseid õigusi, ei pea halduskohus vajalikuks kontrollida kaevatava toimingu vastavust

seadusele.

Apellatsioonkaebuses palus M. Leis tühistada Tallinna Halduskohtu otsuse ning teha uus otsus.

Tallinna Ringkonnakohus 10. veebruari 2000. a. otsusega haldusasjas nr. II-3/43/2000 jättis

halduskohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on komisjon

otsustusvõimelisena võtnud vastu otsuse M. Leisi eksami kirjaliku osa mittesooritamise kohta.

Komisjoni sisemise töökorralduse küsimused, mida korras sätestatud pole, on jäetud komisjoni

otsustada.

M. Leis esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub teha uus otsus asja

uueks arutamiseks saatmata, kohustada otsustusvõimelist komisjoni hindama M. Leisi kirjalikku

tööd, vastu võtma eksami suulist osa ning lugema eksamitulemust lõppjärelduses sooritatuks või

mittesooritatuks. Kohtukulud jätta komisjoni kanda. Kassaator väidab:

1. Pankrotihalduri eksami läbiviimisel kahe liikme osalusel on komisjon Pankrotihalduri eksami

tegemise ja pankrotihalduri atesteerimise korda rikkudes kvoorumit alandanud. Eksamineeritava

kirjalikku tööd peab lugema vähemalt viis komisjoni liiget, sama arv komisjoni liikmeid peab

osalema ka eksami suulise osa läbiviimisel.

2. Pankrotihalduri eksami tegemise ja pankrotihalduri atesteerimise korra mõttest ja eesmärgist

tulenevalt on eksami läbiviimine kirjeldatud piisava selgusega. Kui komisjon on nimetatud korrast

tulenevalt jõudnud eksami osade hindamisel otsustuseni, pole täiendav otsustamine hääletamise teel

vajalik, sest korrast tulenevalt loetakse eksam sooritatuks selle kirjaliku ja suulise osa sooritamise

korral.

Pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjon oma kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele

väidab, et otsus eksami tulemuste kohta tehakse kinnisel nõupidamisel, mitte eksami vastuvõtmisel.

Otsuse kassaatori suhtes langetas otsustusvõimeline komisjon 4. juuni 1999. a. koosolekul. Kassaatori

märgusõna all esitatud kirjalikku tööd hindas kaks komisjoni liiget. Kassaatori isik selgitati välja alles

peale hinde määramist, seega ei olnud hindamine subjektiivne. Kuna eksami suuline osa on loetud

arvestatuks, ei ole eksami suulise osa käigus kahjustatud kassaatori subjektiivseid õigusi. Komisjon

kui haldusorgan on heast haldustavast lähtudes oma töö sisemisel korraldamisel kasutanud eksami

erinevate tsüklite läbiviimisel komisjoni volitatud osalist koosseisu, kuid taganud isikute õiguste

kaitse sellega, et otsuste langetamine toimub otsustusvõimelise komisjoni poolt.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Pankrotiseaduse § 29 kohaselt võib halduriks olla vandeadvokaat, samuti muu teovõimeline isik,

kellel on Vabariigi Valitsuse moodustatud pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjoni

väljaantud pankrotihalduri tunnistus.

Vabariigi Valitsuse 7. oktoobri 1997. a. määrusega nr. 190 kinnitatud Pankrotihalduri eksami

tegemise ja pankrotihalduri atesteerimise korra (edaspidi "kord") punkti 2 esimene lõige sätestab, et

eksameid ning atesteerimist viib läbi Vabariigi Valitsuse moodustatud pankrotihaldurite eksami- ja

atesteerimiskomisjon, milles on kaheksa liiget. Sama punkti kolmanda lõike kohaselt on komisjon

otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt viis liiget.

Pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjon langetab otsuse eksami sooritamise või

mittesooritamise kohta. Komisjoni otsuse alusel antakse eksami sooritanule tähtajaline

pankrotihalduri tunnistus. Komisjoni poolt tehtud otsusest pankrotihalduri eksami sooritamise kohta

sõltub isiku õigus tegutseda pankrotihaldurina.

Põhiseaduse §-st 29 tuleneb isiku õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kusjuures

seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kuna pankrotihalduri eksami

tulemustest sõltub isiku võimalus realiseerida oma põhiseaduslikku õigust vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta, peab isikul olema sellise õiguse riivamise korral võimalus kohtulikuks kaitseks.

Kohtuliku kontrolli võimaluse tagamiseks peavad eksami kulg, selle tulemused ja komisjoni otsus

olema kontrollitavad.

2. Pankrotihalduri eksami läbiviimist reguleerivad korra punktid 9, 10 ja 11. Õige on ringkonnakohtu

seisukoht, et komisjon võib ise otsustada oma sisemise töökorralduse küsimused, kui need pole

korras sätestatud. Eksami kirjaliku ja suulise osa hindamise protseduuri pole korras reguleeritud.

Tegemist on komisjoni sisemise töökorralduse küsimusega, mida on komisjonil endal õigus

otsustada.

Korra punkti 2 neljanda lõike kohaselt võtab komisjon otsuseid vastu häälteenamusega, kui korrast

endast ei tulene teisiti. Vastavalt korra punktile 4 teeb komisjon otsuse eksami tulemuste kohta

kinnisel nõupidamisel, kusjuures nõupidamist selle sätte tähenduses ei saa mõista pelgalt kui

koosolekut, vaid selle käigus peab toimuma sisuline arutelu eksami hindamistulemuste üle. Nendest

sätetest tuleneb võimalus, et kirjalikku eksamit hindab osa komisjoniliikmeid ja otsuse eksami

sooritamise või mittesooritamise kohta langetab otsustusvõimeline komisjon vähemalt viieliikmelises

koosseisus nõupidamise tulemusena.

3. Korra punkti 14 kohaselt kirjutavad komisjoni otsusele alla komisjoni esimees ja vähemalt kaks

komisjoni liiget.

Käesoleva haldusasja materjalidest nähtub, et eksami kirjaliku osa hindamise tulemused kahe

komisjoni liikme poolt on dokumenteeritud ning eksamitööd olid kättesaadavad seisukoha võtmiseks

ka ülejäänud komisjoni liikmetele. Seega oli komisjoni liikmetel võimalik tutvuda

hindamistulemustega ja võtta hääletamise teel seisukoht otsuse tegemiseks eksami sooritamise kohta.

Asja kohtuliku arutamise käigus pole tuvastatud, kas komisjoni liikmed, kes komisjoni otsusele ei ole

alla kirjutanud, võtsid otsuse langetamisest osa ja milline oli komisjoni liikmete seisukoht.

4. Korra punkti 9 kolmanda lõike kohaselt koosneb eksami suuline osa vestlusest. Kord ei sätesta

eksami protokollimise nõuet, kuid tulenevalt seda laadi eksamite kohtuliku kontrolli võimalusest

peab vestluse käik olema vajaduse korral reprodutseeritav.

5. Pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjon luges M. Leisi eksami suulise osa arvestatuks.

Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et komisjoni tegevus eksami suulise osa läbiviimisel

ei saanud rikkuda kaebaja õigusi, kuna hindamistulemus eksami selles osas oli positiivne. Kui kohus

leiab, et vaidlustatud haldustoiming või -akt ei riku kaebaja õigusi, siis pole kohtul alust analüüsida

kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või akti seaduslikkust. Samale seisukohale on asutud ka

Riigikohtu halduskolleegiumi 25. mai 1999. a. määruses nr. 3-3-1-23-99 ja 7. juuni 1999. a. määruses

nr. 3-3-1-26-99.

Eeltoodust tulenevalt kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu

10. veebruari 2000. a. otsus tuleb tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 2 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Meelis Leisi kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. veebruari 2000. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/43/2000 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada Meelis Leisile kautsjon 700 (seitsesada) krooni.

Otsus jõustub 30. mail 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann