3-3-1-18-00 · Riigikohus

3-3-1-18-00

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 30. mail 2000

Lääne maavanema kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtukulude väljamõistmise asjas

Riigikohtu halduskollegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 4. mail 2000 avalikul kohtuistungil läbi Lääne maavanema kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu 16. veebruari 2000. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-81/2000.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Tarmo Päiv ja Lääne maavanema esindaja õigusnõunik-

juriidilise talituse juhataja Neeme Sild. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

5. mail 1999 viidi läbi Vormsi vallas asuvate katastriüksuste ?Karla? ja ?Milja? piiratud

enampakkumine, kus võitjaks tunnistati kõrgemat hinda pakkunud füüsilisest isikust ettevõtja Arkadi

Tammik. Enampakkumisel teiseks tulnud Tarmo Päivi poolt 7. mail 1999. a. esitatud protesti maa

enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks Lääne maavanem oma 17. mai 1999. a.

korraldusega nr. 82 ei rahuldanud. Enampakkumise tulemused kinnitati Lääne maavanema 19. mai

1999. a. korraldusega nr. 714-M ja selle lisadega 15 ja 16.

21. septembril 1999 esitas T. Päiv Lääne Maakohtule kaebuse Lääne maavanema 17. mai 1999. a.

korralduse nr. 82 ja 19. mai 1999. a. korralduse nr. 714-M seadusevastaseks tunnistamiseks. Kaebuse

põhjenduste kohaselt ei vastanud enampakkumise võitja füüsilisest isikust ettevõtja A. Tammik

Maareformi seaduse § 22 lg. 4 p. 5 (kuni 21. märtsini 1999 kehtinud redaktsioonis) ja Maa

enampakkumisega erastamise korra p. 7 alapunkt 5 sätestatud tingimustele, kuna tal puudusid Vormsi

vallas maa ja ehitised kui põllumajandusliku tootmise eeldused.

Lääne Maakohtu halduskohtunik jättis 15. detsembri 1999. a. otsusega kaebuse rahuldamata.

Kohtuotsuses leiti, et A. Tammik on esitanud kõik Maa enampakkumisega erastamise korra punktis

24 ning punkti 25 alapunktis 5 märgitud dokumendid ja seega on vaidlustatud haldusaktid

õiguspärased.

Tarmo Päiv esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles palus halduskohtuniku

otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tühistas 16. veebruari 2000. a. otsusega Lääne Maakohtu

halduskohtuniku 15. detsembri 1999. a. otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Ringkonnakohus leidis, et tulenevalt maavanemale antud järelevalve pädevusest pidi maavanem

protesti lahendamisel kindlaks tegema, kas piiratud enampakkumisel osalenud A. Tammik vastas

MRS § 22 lg. 4 p. 5 sätestatud tingimustele. Et kindlaks teha, kas maavanem on õigesti kohaldanud

seadust, pidi halduskohtunik kindlaks tegema, kas A. Tammik on äriregistrisse kantud füüsilisest

isikust ettevõtja, kes tegeleb Vormsi vallas põllumajandusliku tootmisega või mitte. Kohtunik on asja

läbivaatamisel ebaõigesti leidnud, et äriregistri kanne on määrav ja et piiratud enampakkumise kohta

esitatud protesti lahendamisel võis maavanem ja kaebuse läbivaatamisel ka kohus tugineda ainult

A. Tammiku poolt enampakkumisel osalemiseks esitatud äriregistri kandele. Kohtuotsusega mõisteti

HKMS § 93 lg. 1 alusel Lääne Maavalitsuselt kaebuse esitaja T. Päivi kasuks välja kohtukulud ?

riigilõiv ja õigusabikulud.

Ringkonnakohtu selle otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Lääne maavanem ning palub tühistada

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohtumenetluse normide rikkumise tõttu. Ringkonnakohus on

leidnud, et esimese astme kohus rikkus menetlusnorme, mis võis viia asja ebaõigele lahendamisele

ning tühistas kohtuotsuse ja saatis asja uueks arutamiseks samale kohtule. Seega kohaldas

ringkonnakohus HKMS § 45 lg. 2 p. 2, kuid sellele sättele ei ole ringkonnakohtu otsuses viidatud.

Sellega rikuti Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 330 lg. 4, mille kohaselt peavad otsuse põhjendavas

osas olema märgitud seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Rikutud on ka TsMS § 330 lg. 6,

kuna ringkonnakohtu otsuses ei ole vastatud apellatsioonkaebuse põhjendustele. Kassatsioonkaebuse

kohaselt ei teosta maavanem ise enda toimingute ja otsuste üle järelevalvet. Maa enampakkumisega

erastamise kord ei sätesta, milliseid asjaolusid tuleb protesti lahendamisel arvestada, et kindlaks teha,

kas enampakkumisel osaleja vastas MRS §-s 22 lg. 4 p. 5 sätestatud tingimustele. Samuti puudus

ringkonnakohtul õigus kohtukulude väljamõistmiseks.

Riigikohtu halduskolleegiumi istungil leidis Tarmo Päiv, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium,

leidis:

1. Ebaõige on kassaatori väide, et ringkonnakohtu otsus ei ole kooskõlas TsMS §-ga 330 lg. 6, kuna

ei ole vastatud apellatsioonkaebuse põhjendustele. Kohtuotsuses on märgitud, et apellatsioonkaebuses

esitatud väited on põhjendatud ning kohtuotsus tuleb tühistada. Alusetu on ka kassaatori väide, et

ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS §-le 330 lg. 4, kuna ei ole märgitud seadust, mida

ringkonnakohus asja esimese astme kohtusse tagasisaatmisel kohaldas. Kassaatori arvates oleks

ringkonnakohus pidanud viitama HKMS §-le 45 lg. 2 p. 2. Selle sätte kohaselt on ringkonnakohtul

õigus kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja taotlusest olenemata kohtulahend tühistada ja saata asi

uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui kohtumenetluse normide olulisi rikkumisi ei ole

võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Käesolevas haldusasjas on ringkonnakohus tuginenud

HKMS §-le 46 lg. 1 p. 3, mille kohaselt on ringkonnakohtul haldusasja apellatsiooni korras

läbivaatamisel õigus tühistada halduskohtu otsus osaliselt või täies ulatuses ja saata asi esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks.

Seega ei ole tegemist oluliste menetlusnormide rikkumisega, mis annaksid aluse ringkonnakohtu

otsuse tühistamiseks.

2. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et maavanem pidi protesti läbivaatamisel kindlaks tegema, kas

piiratud enampakkumisel osalenud A. Tammik vastas MRS § 22 lg. 4 p. 5 sätestatud tingimustele, s.t.

kas ta tegeles Vormsi vallas põllumajandusliku tootmisega. Kuna Riigikohtu halduskolleegium

nõustub ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega, ei ole vajalik neid korrata.

3. Ringkonnakohus on HKMS § 93 lg. 1 alusel ekslikult välja mõistnud Lääne Maavalitsuselt

kaebuse esitaja T. Päivi kasuks õigusabikulud. HKMS § 93 lg. 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks

kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Nimetatud sättes peetakse silmas

lahendit, mis tehakse kaebuse läbivaatamise tulemusena ühe poole kasuks. Antud juhul saatis aga

ringkonnakohus selle asja uueks arutamiseks tagasi esimese astme kohtusse menetlusnormide

rikkumise tõttu. Asja arutamine jätkub esimese astme kohtus. Seega puudus ringkonnakohtul õigus

kohtukulude väljamõistmiseks, kuna ta ei teinud asjas lahendit ühe poole kasuks HKMS § 93 lg. 1

mõttes.

Ülaltoodust tulenevalt kuulub Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmisele osas, millega mõisteti välja

Lääne Maavalitsuselt T. Päivi kasuks õigusabikulud.

Juhindudes HKMS §-st 72 lg. 1 p. 4 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Lääne maavanema kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3-81/2000

osas, millega mõisteti Lääne Maavalitsuselt kaebuse esitaja T. Päivi kasuks välja õigusabikulud.

Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata.

Tagastada Lääne Maavalitsusele kautsjon 700 (seitsesada) krooni.

Otsus jõustub 30. mail 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann