3-2-3-4-00 · Riigikohus

3-2-3-4-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 30. mail 2000. a

Terje Tropi hagi Maive-Silvi Kivi vastu kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

kirjalikus menetluses 15. mail 2000. a läbi Aire Kivi kohtuvea parandamise avalduse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. oktoobri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II- 2/572/99.

I. Asjaolud ja varasem menetlus

Apellatsioonikohtu otsusega tuvastati, et elamu Haapsalus Uus tn 14 kaasomanikeks on Terje Tropp,

kellele kuulub 2/5 mõttelist osa, ja Maive-Silvi Kivi, kellele kuulub 3/5 mõttelist osa elamust. Elamu

põhikorruse üldpind on 117,1 m2. T. Tropi kasutuses on 36,7 m2 ning M.-S. Kivi kasutuses on 80,4

m2 üldpinda.

Lääne Maakohtule esitatud hagiavalduses soovis T. Tropp enda kasutusse esikut pindalaga 3,8 m2 ja

sahvrit pindalaga 4,4 m2. Sel juhul jääksid tema kasutusse ruumid üldpindalaga 44,9 m2 ja kostja

kasutusse ruumid üldpinnaga 72,2 m2. Samu proportsioone arvestades soovis hageja kindlaks

määrata ka keldri kasutuskorra ja elamu juurde kuluva majandushoone kasutuskorra.

Lääne Maakohtu 26. veebruari 1999. a otsusega rahuldati hagi elamu kasutuskorra

kindlaksmääramise osas. Kohus jättis hageja kasutusse 44,9 m2 elamu põhikorruse üldpinnast ja

6,4 m2 keldrist ning kostja kasutusse 72,2 m2 elamu põhikorruse üldpinnast ja 9,6 m2 keldrist. Hagi

majandushoone kasutuskorra kindlaksmääramiseks jättis kohus rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend

Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata.

II. Kohtuvigade parandamise avaldus ja selle põhjendused

Kohtuvigade parandamise avalduse esitas Aire Kivi. Avalduse põhjendustel on avaldaja alates

8. aprillist 1999. a samuti nimetatud elamu kaasomanik. Elamu kaasomanike ring laienes enne

ringkonnakohtu poolt asja läbivaatamist. Ringkonnakohus jättis tõendina asja juurde lisamata kostja

esitatud kinkelepingu, mille alusel avaldaja omandas 13/50 mõttelist osa kostja omandisse kuulunud

osast elamus. Ringkonnakohus arutas elamu kasutuskorra kindlaksmääramist ilma avaldaja kui

kaasomaniku osavõtuta. Elamu kasutuskorra kindlaksmääramine puudutab kõigi kaasomanike õigusi

ja kohustusi. TsMS § 78 lg 1 kohaselt on õigusjärglus võimalik protsessi igas staadiumis. Osalise

singulaarse õigusjärgluse korral on võimalik ka osaline protsessiõigusjärglus. Ringkonnakohus

otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud.

III. Vastus kohtuvigade parandamise avaldusele

Kostja M.-S. Kivi leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on seaduslik ja põhjendatud.

Kaasomanike ringi muutumisel oleks tulnud muuta ka protsessiosaliste ringi.

Hageja kohtuvigade parandamise avaldust ei tunnista. Kinkelepingu pooled olid ema ja tütar. Seega

pidid nad maakohtu otsusest olema teadlikud. Kingisaaja oli vaba otsustama, kas ta võtab vastu

kingina mõttelise osa kaasomandist, mille kasutuskord on kindlaks määratud. Avaldaja kui kingisaaja

pidi arvestama sellega, et kostja apellatsioonkaebus võib jääda rahuldamata. Osalise singulaarse

õigusjärgluse printsiip ei kuulu kohaldamisele kaasomandi mõttelise osa kinkimisel, sest tegemist ei

ole nõude loovutamise või võla ülekandmisega.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et Aire Kivi avalduse läbivaatamine kohtuvea parandamise korras on TsMS § 372

lg 1 p 2 järgi põhjendatud. Apellatsioonikohtu otsus kuulub TsMS § 363 p 2 alusel tühistamisele

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Maakohus määras kindlaks hageja ja kostja kaasomandis olnud elamu kasutuskorra, näidates otsuses

ära, millised ruumid elamus jäävad hageja ja millised kostja kasutusse. Kohtuotsuse peale esitati

apellatsioonkaebus. Kohtuvea parandamise avalduse kohaselt võõrandas kostja enne asja lahendamist

ringkonnakohtus osa oma kaasomandist elamus avaldajale. Apellatsioonikohus jättis esimese astme

kohtu otsuse muutmata ning sellega jõustus maakohtu otsus. Avaldajale kui elamu kaasomanikule

kuulub samuti elamu kasutamise õigus. Kuna esimese astme kohus ei olnud avaldaja suhtes otsust

teinud, siis ringkonnakohus, jättes maakohtu otsuse muutmata, otsustas ka avaldaja õiguste üle.

Jõustunud kohtuotsusest tuleneb, et avaldajal kui elamu kaasomanikul pole üldse õigust elamut

kasutada. Kuna ringkonnakohus otsustas isiku õiguste üle, keda asjasse ei kaasatud, siis tuleb otsus

TsMS § 333 lg 1 p 3 rikkumise tõttu tühistada.

Juhindudes TsMS § 373 lg-st 2 ja § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. oktoobri 1999. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada Aire Kivile 1. veebruaril 2000. a Maive-Silvi Kivi poolt tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa