3-1-1-62-00 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 29. mail 2000

3-1-1-62-0

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

kriminaalasja

J. M., L. K., E. Š. ja H. T. süüdistuses KrK § 761 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetud J. M., L. K., E. Š. ja H. T. ning nende kaitsjad vandeadvokaadid Rein Napa, Anton Frosch, Karl Saavo,

Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. Kohtuistungist võttis osa tõlk Lüüli Lomp.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Narva Linnakohtu 3. detsembri 1999. a otsusega tunnistati J. M., E. Š. ja L. K. süüdi KrK § 761 järgi. J. M. mõisteti karistuseks rahatrahv 30 päevamäära ulatuses,

s.o 1230 krooni, E. Š. ja L. K. mõisteti mõlemale rahatrahv 20 päevamäära ulatuses, s.o 820 krooni. E. Š. mõisteti süüdistuses KrK § 72 lg 1 järgi ja H. T.

süüdistuses KrK § 761 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

1.1 Kohus tuvastas, et J. M. viis 20. oktoobril 1997. a ajavahemikul kella 08.00 kuni 08.27 Narvas Linnavalitsuse hoone juures läbi ebaseadusliku avaliku

koosoleku. Vastavalt Avaliku koosoleku seadusele esitas J. M. Narva Linnavalitsusele teate, mis jäeti aga registreerimata, sest see oli vormistatud nõuetele

mittevastavalt. J. M., esindades Narva linna Venemaa Kodanike Ühendust, oli nimetatud koosoleku algatajaks, eestvedajaks ja läbiviijaks. J. M. keeldus täitmast

Narva Politseiprefektuuri komissari E. D. nõuet koosolek lõpetada.

1.2 J. M., E. Š. ja L. K. viisid läbi 20. oktoobril 1997. a ebaseaduslikud avalikud koosolekud:

- ajavahemikul kella 08.55 kuni 09.28 Sillamäe Linnavalitsuse hoone juures;

- ajavahemikul kella 10.19 kuni 10.51 Jõhvis asuva Õigeusu kiriku juures;

- ajavahemikul kella 11.17 kuni 11.43 Kohtla-Järve Linnavalitsuse hoone juures.

Kohtualused ei täitnud Ida-Viru Politseiprefektuuri komissari H. P. nõuet lõpetada koosolek Kohtla-Järvel.

Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järvel toimunud koosolekute kohta ei olnud J. M. esitanud Avaliku koosoleku seaduses nõutud teadet. E. Š. ja L. K. poolt esitatud teade

jäeti registreerimata, sest oli vormistatud nõuetele mittevastavalt.

1.3 E. Š. ja L. K.viisid läbi 20. oktoobril 1997. a ajavahemikul 15.20 kuni 15.40 Tallinnas Lossiplatsi 1 juures avaliku koosoleku, mille kohta jätsid esitamata

Avaliku koosoleku seaduse nõuetele vastava teate.

1.4 H. T. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 761 järgi. 20. oktoobril 1997. a kella 10.19 kuni 10.51 Jõhvis Narva mnt 2 asuva Jõhvi Õigeusu kiriku juures viis ta

koos J. M., E. Š. ja L. K. läbi ebaseadusliku avaliku koosoleku, mille kohta J. M. jättis esitamata Avaliku koosoleku seadusega nõutud teate. H. T., E. Š. ja L. K.poolt

ja Sillamäe Pensionäride Ühenduse ning Venemaa Kodanike Ühenduse ja Sillamäe Ühiskondliku Õiguskaitse keskuse nimelt esitatud teade jäeti registreerimata, sest

oli vormistatud nõuetele mittevastavalt. Selles süüdistuses mõistis linnakohus H. T. õigeks põhjendusel, et tema allkiri linnavalitsusse esitatud teatel ei anna alust

järeldada, et ta oli koosoleku organisaator. Linnakohus motiveeris H. T. õigeksmõistmist veel sellega, et ta viibis koosolekutel lihtliikmena, koosolekute korraldajaks

oli aga Vene Kodanike Liit ja pensionäride ühing, kuhu H. T. ei kuulunud.

2. Narva Linnakohtu 3. detsembri 1999. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualused J. M., E. Š. ja L. K. ning apellatsioonprotesti Narva prokuratuuri

prokurör Aleksander Solovtsov.

2.1 J. M., E. Š. ja L. K. palusid apellatsioonkaebustes linnakohtu otsuse tühistada ning end süüdistuses KrK § 761 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise

tõttu.

2.2 Apellatsioonprotestis paluti linnakohtu otsus osaliselt tühistada, mõista H. T. süüdi KrK § 761 järgi ja karistada teda rahatrahviga 20 päevamäära ulatuses.

Prokurör leidis, et linnakohtu õiguslik hinnang H. T. tegevusele ei vasta faktilistele asjaoludele ning kohus on tõendeid hinnanud valikuliselt.

3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 2000. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 3. detsembri 1999. a otsus H. T. õigeksmõistmises KrK § 761

järgi ning J. M., L. K. ja E. Š. mõistetud karistuse, s.o rahatrahvi päevamäära osas.

H. T. tunnistati süüdi KrK § 761 järgi ja teda karistati rahatrahviga 20 päevamäära ulatuses, s.o 560 krooni. J. M. karistuseks loeti rahatrahv 30 päevamäära ulatuses,

s.o 820 krooni, E. Š. ja L. K. karistuseks loeti rahatrahv 20 päevamäära ulatuses, s.o 560 krooni. Apellatsioonprotest rahuldati, apellatsioonkaebused jäeti

rahuldamata.

Kriminaalkolleegium nõustus linnakohtu poolt J. M., E. Š. ja L. K. tegevusele antud õigusliku hinnanguga, kuid korrigeeris karistuseks mõistetud rahatrahvi määra.

Otsuses märgiti, et Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 11 annab igaühele õiguse rahumeelsetele kogunemistele ja neid õigusi võib piirata

üksnes seadusega. Eesti Vabariigis on 26. märtsil 1997. a vastu võetud Avaliku koosoleku seadus, millega reguleeritakse avalike koosolekute pidamise korda.

Käesoleval juhul ei vastanud J. M., E. Š., L. K. ja H. T. poolt allkirjastatud teated eelnimetatud seaduse §-de 6, 7 ja 8 nõuetele ning jäid seetõttu vastavates asutustes

registreerimata. See, et teadete esitajatele ei antud teadete registreerimisest keeldumist isiklikult kätte, ei välista kohtualuste vastutust ebaseaduslike avalike

koosolekute pidamise eest. Ringkonnakohtu hinnangul oleksid korraldajad pidanud olema aktiivsem pool ja olema huvitatud sellest, et saada luba koosolekute

pidamiseks õigeaegselt kätte.

Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et H. T., kuuludes organiseerimisgruppi, osales aktiivselt Jõhvis toimunud koosoleku ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Kriminaalkolleegium nõustus apellatsioonprotestis tooduga, et linnakohus käsitles tõendeid valikuliselt ning tegi ebaõige järelduse H. T. poolt teatele allkirja

andmise kohta. Samuti ei nõustunud ringkonnakohus linnakohtu seisukohaga, et kuna H. T. ei kuulu ühendustesse, siis ei saa tema allkirja teiste allakirjutanud

isikute allkirjadega võrdsustada.

Menetlus Riigikohtus

4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 2000. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetud J. M., E. Š., L. K. ja H. T.

4.1 J. M. vaidlustab kassatsioonkaebuses enda süüdimõistmise KrK § 761 järgi ja leiab, et kohtud on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Kassaator palub end

õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

J. M. võtab õigeks, et ta organiseeris avaliku koosoleku Narva linnas ning kinnitab, et esitas Avaliku koosoleku seaduses nõutud teate Narva Linnavalitsuse

sekretärile 10. oktoobril 1997. a. Linnavalitsus, eirates Avaliku koosoleku seaduse § 8 lg 6 sätteid, jättis seaduses sätestatud kohustuslikud toimingud tegemata.

Kassaator eitab täielikult oma süüd avalike koosolekute läbiviimises Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järvel ning leiab, et kohtud pole välja selgitanud talle süüksarvatud

kuriteo subjektiivset külge, samuti on tuvastamata kuriteo eesmärk ning motiiv. Siinkohal viitab kassaator KrK § 3 ning KrMK §-de 5 ja 46 sätete eiramisele kohtute

poolt.

4.2 E. Š. ja L. K. paluvad kassatsioonkaebustes nende suhtes tehtud kohtulahendid tühistada ja nad süüdistuses KrK § 761 järgi õigeks mõista. Mõlemad

süüdimõistetud leiavad, et kohtud on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ning ringkonnakohtu otsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele.

Kassatsioonkaebuste kohaselt on kohtud valesti käsitanud mõisteid "ebaseaduslik koosolek" ja "registreerimata koosolek". Kassatorid E. Š. ja L. K. viitavad

siinkohal Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni artiklile 11 ning EV Põhiseaduse §-le 47 ning väljendavad veendumust, et süüdistuses märgitud

koosolekud ei olnud ebaseaduslikud. Samuti leiavad nad, et neile süüksarvatud koosolekute läbiviimine ei olnud ebaseaduslik ka Avaliku koosoleku seaduse § 3 ja

§ 5 mõttes.

Kaebustes viidatakse ka linnavalitsuste ametnike poolt Avaliku koosoleku seaduse § 8 p 6 rikkumisele. Kassaatorid juhivad tähelepanu Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikale mõiste "kohe" tõlgendamise osas. Selle kohaselt peavad riigi (riigiametnike) toimingud olema nii kiired, et sellele ei kaasneks mingeid kahjulikke

tagajärgi. Käesoleval juhul on selliseks tagajärjeks registreerimata koosolekute läbiviimine. E. Š. ja L. K. viitavad Euroopa Inimõiguste Kohtu 26. oktoobri 1984. a

otsusele McGoff v. Rootsi ja 22. mai 1984. a otsusele de Jong, Baljet ja van den Brink v. Madalmaad. Kassaatorid on seisukohal, et just ametnike tegevusetuse tõttu

jäi korraldajatel kätte saamata vastav teatis teadete registreerimata jätmise kohta. Ametnike ebaõige tegevuse tõttu osutusid süüdistuses märgitud koosolekud

ebaseaduslikeks, mis tõigi kaasa kriminaalseaduse rikkumise.

Kriminaalasjas on tõendamata, et kohtualustel esines tahtlus ebaseadusliku avaliku koosoleku läbiviimiseks. Samuti on jäänud välja selgitamata kuriteo motiiv ja

eesmärk. Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus oleks pidanud kohaldama KrK § 3 ning KrMK § 5 ja § 46 sätteid.

Oluliselt on rikutud ringkonnakohtu poolt kriminaalmenetluse norme. Kohtuistungi protokolli jäi sisse viimata osa prokuröri kõnest. Samuti rikkus ringkonnakohus

kohtuprotsessi katkematuse nõuet.

4.3 Süüdimõistetu H. T. kaitsja J. Pikma palub oma kassatsioonkaebuses Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse H. T. süüdimõistmise osas tühistada ning

teha õigeksmõistev otsus.

Kassatsioonkaebust põhistatakse sellega, et KrK § 761 on oma sisult blanketne norm, mille sisustamisel tuleb tugineda Avaliku koosoleku seadusele.

Ringkonnakohtu otsuses puuduvad viited konkreetsetele sätetele, mille rikkumist H. T. süüks pannakse. Kaitsja arvates on tõendamata H. T. kui koosoleku

organisaatori roll. Samuti on ringkonnakohus jätnud välja selgitamata kuriteo subjektiivse külje. Kaitsja väidab, et tahtluse puudumine välistab H. T. käsitamise

kuriteo subjektina, sest KrK § 3 kohaselt saab kriminaalvastutusele võtta üksnes selle isiku, kes pani kriminaalkoodeksis ettenähtud kuriteo toime tahtlikult või

ettevaatamatult.

Kaitsja arvates on ringkonnakohus ebaõigesti tuginenud H. T. süüdimõistmisel asjaolule, et ta andis koos paljude teistega allkirja vastavale teatele. Veel väidab

kaitsja, et ringkonnakohus on valesti ja valikuliselt tõlgendanud tunnistajate ütlusi.

5. Riigikohtu istungil toetasid J. M., L. K., E. Š., H. T. ja nende kaitsjad kassatsioonkaebusi ning taotlesid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokuröri arvates ei

kuulu kassatsioonkaebused rahuldamisele ja eelnevad kohtuotsused tuleb jätta muutmata.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 2000. a ja Narva Linnakohtu 3. detsembri 1999. a otsused

kuuluvad tühistamisele.

7. Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-s 47 sätestatakse, et kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses

sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku

tõkestamiseks.

26. märtsil 1997. a vastu võetud Avaliku koosoleku seadus (AKS) sätestab avaliku koosoleku mõiste, keelab teatud eesmärkidel avaliku koosoleku korraldamise ja

reguleerib avaliku koosoleku läbiviimise korda. Selle seaduse kohaselt peab avaliku koosoleku korraldaja vähemalt seitse päeva enne koosoleku läbiviimist esitama

vastavale avaliku võimu asutusele seaduse §-s 8 sätestatud nõuetele vastava teate. Kui esitatud teade on nõuetekohane, võtab valitsusasutuse või kohaliku

omavalitsuse selleks volitatud ametnik teate vastu ja annab korraldajale kohe teatise avaliku koosoleku teate registreerimisest (AKS § 8 lg-d 4 ja 5). Kui aga avaliku

koosoleku teade ei ole esitatud vastavalt seaduses sätestatud nõuetele, on volitatud ametnikul õigus jätta see registreerimata. Selle kohta peab ta andma korraldajale

kohe motiveeritud teatise, viidates seadusesätetele, mis on registreerimata jätmise aluseks. Korraldaja aga võib avaliku koosoleku korraldamiseks esitada seaduse

nõuetele vastava teate uuesti või vaidlustada selle teate registreerimata jätmise halduskohtus. Avaliku koosoleku läbiviimine on keelatud, kui avaliku koosoleku

teade on jäetud registreerimata (AKS § 8 lg 6).

8. Kriminaalasjas on tuvastatud järgmist:

23. septembril 1997. a esitati Venemaa Kodanike Ühenduse, Pensionäride Ühenduse ja Sillamäe Linna Ühiskondliku Õiguskaitse keskuse nimel teade selle kohta, et

20. oktoobril 1997. a kavatsetakse läbi viia avalik koosolek Narvas, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Tallinnas (Toompeal). See teade oli adresseeritud Eesti

Vabariigi Peaministrile, Tallinna Kesklinna Valitsusele ning Narva, Sillamäe, Jõhvi ja Kohtla-Järve Linnavalitsustele. Teatele kirjutasid alla E. Š., L. K., V. V., V. P.,

V. T., H. T. ja J. M. (tl 23, I kd). Lisaks sellele on 23. septembril 1997. a esitanud Sillamäe Pensionäride Ühendus teatise Sillamäe Linnavalitsusele sama koosoleku

läbiviimise kohta ja see on sisse tulnud linnavalitsusse 14. oktoobril 1997. a (tl 15, I kd).

10. oktoobril 1997. a on J. M. esitanud Narva Venemaa Kodanike Liidu nimel teate Narva Linnavalitsuse avaliku koosoleku läbiviimise kohta Narvas 20. oktoobril

1997. a (tl 24, I kd).

Ülaltoodu teadetele on vastatud kirjalikult järgmiselt:

Narva linnasekretär A. L. 17. oktoobril 1997. a on kirjalikult teatanud Narva Venemaa Kodaniku Liidule, et Narva Linnavalitsus ei ole pädev taotletud avaliku

koosoleku registreerimiseks, kuna AKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt tuleb mitme maakonna territooriumil toimuva avaliku koosoleku teatis esitada registreerimiseks

Vabariigi Valitsusele (tl 26, I kd).

Sillamäe linnapea kohusetäitja V. M. on 15. oktoobril 1997. a vastanud Sillamäe Pensionäride Ühendusele, et linnvalitsus ei saa registreerida teatist, kuna see ei ole

esitatud vähemalt 7 päeva enne koosoleku läbiviimist ja teatis ei vasta täiel määral AKS § 8 nõuetele (tl 13, I kd).

Samasisulise vastuse saatis 15. oktoobril 1997.a Sillamäe Pensionäride Ühendusele Jõhvi linnasekretär E. I. (tl 31, I kd).

Kohtla-Järve aselinnapea J. K. on 10. oktoobril 1997. a saatnud E. Š. kirja, et esitatud teade avaliku koosoleku läbiviimise kohta ei vasta AKS-is esitatud nõuetele ja

linnavalitsus ei ole nõus miitingu korraldamisega (tl 42, I kd).

Tallinna Kesklinna Valitsus on teatanud, et neilt ei ole taotletud luba avaliku koosoleku läbiviimiseks Toompeal 20. oktoobril 1997. a ja sama on väitnud ka

Riigikantselei koordinatsioonidirektor E. K. (tl-d 48 ja 49, I kd).

9. Eeltoodust nähtub, et Narva, Sillamäe, Jõhvi ja Kohtla-Järve Linnavalitsustes ei täidetud täpselt seaduses sätestatud nõuet, et selleks volitatud linnavalitsuse

ametnikul on küll õigus jätta mittenõuetekohane teade avaliku koosoleku läbiviimiseks registreerimata, kuid selle kohta peab ta andma koosoleku korraldajale kohe

motiveeritud teatise. Vastused saadeti posti teel mitme päeva möödumisel ja puuduvad tõendid selle kohta, kas vahetud koosoleku korraldajad ka vastuse kätte said

enne avaliku koosoleku läbiviimist. Avaliku koosoleku läbiviimise teatele reageerimine mitte kohe, nagu seda nõuab seadus, vaid alles peale 20 päeva möödumist

jättis koosoleku korraldajad ilma võimalusest esitada seaduse nõuetele vastav teade uuesti või vaidlustada teate registreerimata jätmine halduskohtus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et AKS-is kasutatud termini "kohe" sisustamisel tuleb lähtuda asjaolust, et koosoleku korraldajatele peab olema tagatud

reaalne võimalus esitada kaebus koosolekuteate registreerimata jätmise peale või uus koosolekuteade, vähema kui seitsmepäevase tähtaja jooksul. Kuna AKS § 8

lg 4 kohaselt peab koosoleku korraldaja andma teate avaliku koosoleku läbiviimise kohta volitatud ametnikule üle isiklikult, tuleb ka ametnikul oma otsus teha

teatavaks teate esitajale viivitamatult ja vahetult.

Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega

tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiseaduse sellest sättest ja põhiseaduse mõttest tuleneb proportsionaalsuse printsiip, millest lähtudes

tuleb hinnata nii koosoleku korraldajate kui linnaametnike poolt toimepandud seaduserikkumiste olulisust kui ka nende suhtes kohaldatud mõjutusvahendite

vastavust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et Avaliku koosoleku seadust rikkusid nii linnavalitsuse ametnikud kui ka süüdimõistetud. Esmane ja olulisem

rikkumine on aset leidnud linnaametnike poolt, kes viivitasid teatele vastamisega sedavõrd, et polnud enam võimalust uut teadet esitada. Teate esitajatele ei vastatud

vahetult, seda tehti ilmse viivitamisega ning viisil, mis ei võimalda tõsikindlalt tuvastada, kas teate esitajad üldse vastuse enne avaliku koosoleku läbiviimist kätte

said. Kriminaalasjas puuduvad andmed selle kohta, et mõni ametnik oleks nende seaduserikkumiste eest vastutusele võetud. Samal ajal olid läbiviidud koosolekud

rahumeelsed, polnud keelatud AKS § 3 mõttes ning ei toimunud keelatud kohas seaduse § 5 mõttes. Nende koosolekute ebaseaduslikkus tulenes vaid nende

registreerimata jätmisest.

Seetõttu nendib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kuigi J. M., L. K., E. Š. ja H. T. käitumises formaalselt esinevad KrK §-s 761 ettenähtud kuriteo tunnused, on

nende suhtes kriminaalrepressiooni rakendamine ebaproportsionaalne ja demokraatlikus ühiskonnas mittevajalik.

Juhindudes Põhiseaduse §-st 11, AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 2000. a kohtuotsus H. T. süüdistuses KrK § 761 järgi ning mõista ta selles süüdistuses õigeks.

2. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 2000. a kohtuotsus ja Narva Linnakohtu 3. detsembri 1999. a kohtuotsus J. M., L. K. ja E. Š.

süüdistusasjas KrK § 761 järgi ning mõista nad selles süüdistuses õigeks.

3. Kassatsioonkaebused rahuldada, kassatsioonkautsjonid tagastada.

4. Kohtukulud J. M. 1486.80 krooni, L. K. 1486.80 krooni, E. Š. 1260 krooni ja H. T. 1486.80 krooni kaitsjatasu katteks võtta riigi kanda.

Kohtuotsus jõustub 29. mail 2000. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Lea Kivi, Peeter Vaher