3-3-1-22-00 · Riigikohus

3-3-1-22-00

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 29. mail 2000

Ida-Viru Piirivalvepiirkonna kassatsioonkaebuse läbivaatamine haldussunnivahendite

kohaldamise vaidlustamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 11. mail 2000 avalikul kohtuistungil läbi Ida-Viru Piirivalvepiirkonna kassatsioonkaebuse

Viru Ringkonnakohtu 21. veebruari 2000. a. otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas nr. II-4-26/00.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Ida-Viru Piirivalvepiirkonna esindaja vandeadvokaat Kaido

Kooga. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Aleksandr Kompanijets esitas 13. augustil 1999 Narva halduskohtunikule kaebuse Ida-Viru

Piirivalvepiirkonna Narva raudteejaama piiripunkti korrapidaja toimingute peale, mis seisnesid tema

halduskinnipidamises, toimetamises piirivalve ametiruumidesse, advokaadi õigusabi kasutamise

mittelubamises, isiku ja asjade läbivaatuses ja keeldumises selgitada põhjusi, miks ta kinni peeti.

A. Kompanijets taotles HKS § 4 lg. 1 p. 1 alusel, et nimetatud toimingud tunnistataks

seadusevastaseks.

A. Kompanijetsi väitel soovis ta 6. augustil 1999 koos oma alaealise tütrega minna Ivangorodi. Pärast

kontrollpunktis Eesti Vabariigi passi esitamist piirivalveametnik tal riigipiiri ületada ei lubanud, vaid

ta viidi Narva raudteejaama piiripunkti ametiruumidesse asjaolude selgitamiseks. Mingit

õiguserikkumist ta ei sooritanud ja piirivalveametnikud ei esitanud ka sellekohaseid väiteid. Toimunu

kohta koostati isiku ja asjade läbivaatuse protokoll, mille järgi teostati halduskorras kinnipeetu ja

asjade läbivaatus vastavalt HÕS §-le 237.

Ida-Viru Piirivalvepiirkonna kirjalikus vastuses A. Kompanijetsi kaebusele teatatakse

halduskohtunikule, et A. Kompanijetsi halduskinnipidamist ei ole toimunud, vaid toimus

haldusõiguserikkumise tõkestamine, mille käigus on õigus vastavalt HÕS §-le 233 teostada ka isiku

ja asjade läbivaatus. Piirivalveametnik tegutses vastavalt Piirivalveseaduse §-le 7 lg. 1 p. 2 ja 4.

Narva halduskohtuniku 7. detsembri 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 3-96 jäeti A. Kompanijetsi

kaebus juhindudes HÕS §-dest 297-302 rahuldamata. Halduskohtunik leidis, et kaebus on esitatud

HÕS § 241 korras ja A. Kompanijetsi halduskinnipidamist toimunud ei ole, sest teda ei süüdistatud

haldusõiguserikkumises.

27. detsembril 1999 esitas A. Kompanijets apellatsioonkaebuse, milles taotles Narva halduskohtuniku

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Apellatsioonkaebuses väidetakse, et halduskohtunik on

asunud ebaõigele seisukohale, et halduskinnipidamist ei toimunud ja jätnud tegemata asja õigeks

lahendamiseks vajalikud järeldused asjaolust, et A. Kompanijets ei ole pannud toime

haldusõiguserikkumist ja teda ei ole ka selles süüdistatud.

Viru Ringkonnakohtu 21. veebruari 2000. a. otsusega tühistati juhindudes HÕS §-dest 30721 ja 30726

p. 2 Narva halduskohtuniku otsus ja rahuldati A. Kompanijetsi kaebus. Seadusevastaseks tunnistati

toimingud A. Kompanijetsi halduskinnipidamises, tema ja asjade läbivaatus ning talle advokaadi

õigusabi mittelubamises. Ringkonnakohus tuvastas, et toimus A. Kompanijetsi halduskinnipidamine,

kusjuures puudusid selle meetme kohaldamiseks vajalikud alused. Seega oli seadusevastane ka isiku

ja asjade läbivaatus. Vastavalt HÕS §-le 234 lg. 6 ja 243 on halduskorras kinnipeetud isikul õigus

kasutada advokaadi õigusabi, mida aga A. Kompanijets teha ei saanud.

20. märtsil 2000 esitas Ida-Viru Piirivalvepiirkond kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta A. Kompanijetsi kaebus rahuldamata. Kassaator

väidab, et ringkonnakohus on asja menetlenud ekslikult haldusõiguserikkumise asjana

Haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. A. Kompanijetsi halduskinnipidamist ei toimunud.

Piirivalveametnike toimingud tehti kooskõlas HÕS §-dega 232 ja 233, Piirivalveseaduse §-ga 7 lg. 1

p. 4 ja Piirirežiimi eeskirja punktiga 47.

A. Kompanijetsi kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et asja menetlemine ebaõige

menetlusseadustiku järgi ei toonud ega võinudki tuua kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist.

Ülejäänud osas peab A. Kompanijets kassatsioonkaebust ilmselt põhjendamatuks.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. HÕS § 241 lg. 1 järgi võib halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja

dokumentide äravõtmise peale esitada kaebuse halduskohtunikule. Selle sätte alusel tuleb

halduskohtunikul nimetatud kaebust menetleda nagu haldusõiguserikkumise asja. Seda järeldust

kinnitab sama paragrahvi lõige 4, mille kohaselt arutatakse kaebust erikonfiskeerimise kohaldamise

või mittekohaldamise peale protsessiõiguse samade normide kohaselt, mis kehtivad halduskaristuse

kohaldamise otsuse vaidlustamisega seotud kohtumenetluses.

2. HÕS §-s 241 peetakse silmas halduskinnipidamist, isiku ja asjade läbivaatust ning asjade ja

dokumentide äravõtmist haldusõiguserikkumise asjas toimuva menetluse käigus. HÕS §-de 234 lg. 1,

237 lg. 4 ja 239 lg. 2 järgi tuleb halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja

dokumentide äravõtmise kohta koostada protokoll. Sellise toimingu tegemise ja vastava protokolli

koostamisega algatatakse haldusõiguserikkumise asi, kui seda pole juba varem tehtud.

Selles asjas toimus A. Kompanijetsi isiku ja asjade läbivaatus ning HÕS § 237 alusel koostati ka

vastav protokoll. Seega algatati A. Kompanijetsi suhtes haldusõiguserikkumise asi.

3. Kui haldusõiguserikkumise asi on algatatud, kuid puudub haldusõiguserikkumise sündmus, siis

tuleb haldusõiguserikkumise asja menetlus lõpetada HÕS § 218 lg. 1 p. 1 alusel. Sama paragrahvi

lõige 1 järgi ei või menetlust algatada, kui haldusõiguserikkumise sündmus puudub. Kui haldussundi

on kohaldatud väljaspool haldusõiguserikkumise asja menetlust, siis tuleb kaebust haldussunni

kohaldamise peale menetleda Halduskohtumenetluse seadustiku järgi.

4. Halduskohtu otsus tunnistada õigusevastaseks halduskinnipidamine, isiku ja asjade läbivaatus või

asjade ja dokumentide äravõtmine toob kaasa HÕS §-s 307 sätestatud tagajärjed - isikule tuleb sama

otsusega tema taotluse alusel hüvitada kõik talle tekitatud kahjud. Sama paragrahvi järgi sätestatakse

selliste kahjude hüvitamise kord seadusega. Vastava seaduse puudumine ei saa aga olla põhjuseks

nimetatud kahjude hüvitamata jätmisel.

5. Ebaõige on kassaatori väide, et A. Kompanijetsi halduskinnipidamist ei toimunud. Piiripunkti

kontrollpunkti korrapidaja poolt koostatud isiku ja asjade läbivaatuse protokollis on märgitud, et see

toiming teostati halduskorras kinnipeetu A. Kompanijetsi suhtes. Selles asjas on tuvastatud, et

A. Kompanijets toimetati Narva raudteejaama piiripunkti ametiruumidesse. Halduskinnipidamine

algab isiku kohaletoimetamisega ametiruumidesse. HÕS §-st 234 lg. 3 tuleneb, et

halduskinnipidamiseks ei loeta haldusõiguserikkumise asjaolude selgitamist haldusõiguserikkumise

kohas ning seal haldusõiguserikkumise protokolli ja halduskaristuse otsuse koostamist.

6. Ekslik on kassaatori väide, et A. Kompanijetsi toimetamine piiripunkti ametiruumidesse oli

kooskõlas Piirivalveseaduse §-ga 7 lg. 1 p. 4 ja Piirirežiimi eeskirja punktiga 47.

Piirivalveseaduse viidatud sätte järgi on piirivalvel õigus toimetada piiririkkuja piirivalve, tolli või

politsei ametiruumidesse isiku kindlakstegemiseks ning õiguserikkumise asjaolude selgitamiseks.

Selles sättes peetakse silmas piiririkkujat ja selle õiguserikkumise asjaolude selgitamist.

A. Kompanijetsit ei võetud piiririkkujana haldusvastutusele.

Piirireţiimi eeskirja punkti 47 järgi on piirivalvel oma tegevuspiirkonnas õigus kontrollida piirirežiimi

rikkumises kahtlustatava isikut tõendavaid dokumente ning teostada kohapeal isiku ja tema asjade

läbivaatust. Selle sätte alusel on piirivalvel nimetatud toiminguteks õigus üksnes kohapeal, see on

kahtlustatava isiku viibimise kohas.

7. Halduskinnipidamine on HÕS §-de 233 ja 234 järgi seotud isiku haldusvastutusele võtmisega.

Halduskinnipidamise korral on isikul kõik haldusvastutusele võetava isiku õigused, mis on märgitud

HÕS §-s 243, sealhulgas õigus kasutada advokaadi õigusabi. HÕS § 234 lg. 6 järgi tuleb kinnipeetule

selgitada tema õigusi, mille kohta tehakse protokolli või žurnaali vastav kanne, millele võetakse

kinnipeetu allkiri. Kui halduskinnipidamise kohta ei koostata protokolli, vaid halduskinnipidamine

vormistatakse sellekohases ţurnaalis, siis tuleb nii nagu protokolli koostamiselgi avaldada

kinnipeetule ka tema kinnipidamise motiivid.

8. Õige on ringkonnakohtu otsus tunnistada A. Kompanijetsi halduskinnipidamine, tema isiku ja

asjade läbivaatus ning temale advokaadi õigusabi mittelubamine seadusevastaseks. Ringkonnakohus

on sellist lõppjäreldust ka piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohtu otsuse tegemine juhindudes

Haldusõiguserikkumiste seadustikust on kooskõlas selle seadustikuga.

Eeltoodu põhjal tuleb Ida-Viru Piirivalvepiirkonna kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata..

Juhindudes HÕS §-dest 324 lg. 1 p. 1 ja 311 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Jätta Ida-Viru Piirivalvepiirkonna kassatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Ringkonnakohtu

21. veebruari 2000. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II-4-26/00 muutmata.

Kanda kassatsioonikautsjon riigituludesse.

Määrus jõustub 29. mail 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann