3-2-1-59-00 · Riigikohus

3-2-1-59-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 15. mail 2000. a

Raigo Pert'i hagi ATA Orenburgneft vastu aktsiate ostu-müügilepingu tühisuse ja pandilepingu

alusel pandiõiguse mittetekkimise tunnustamiseks, aktsiate realiseerimine enampakkumisel ja

aktsiate enampakkumise akti kehtetuks tunnistamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, vaatas

avalikul kohtuistungil 17. aprillil 2000. a läbi R. Perdi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. detsembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/940/99. Istungist

võtsid osa R. Perdi esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi ja ATA Orendurgneft esindaja

vandeadvokaat A. Pilv.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt sõlmisid Hoisti Kraana AS ja Avatud Tüüpi Aktsiaselts

Orenburgneft (edaspidi Orenburgneft) 4. oktoobril 1996. a terminali rajamise finantseerimise lepingu

(edaspidi terminali leping). Terminali lepingu p 4.2.1 järgi kohustus Orenburgneft tasuma Hoisti

Kraana AS-le 2 miljonit USD, p 7.2.1 järgi kohustus Hoisti Kraana AS 14 päeva jooksul alates

projekteerimis- või ehitusloa väljastamisest keeldumist esitama Orenburgneftile lõpliku kulutuste

aruande ja p 7.2.2 kohaselt tagastama maksejäägi 7 päeva jooksul peale aruande esitamist. R. Pert

pantis 4. oktoobril 1996. a Orenburgneftile Hoisti Kraana AS maksekohustuste täitmise tagamiseks

Hoisti Kraana AS 800 nimelist lihtaktsiat. Orenburgneft võis pandilepingu p 7.1 järgi aktsiad

võõrandada, kui Hoisti Kraana AS ei täida enam kui 6 kuu jooksul terminali lepingus võetud

kohustusi. Orenburgneft teatas 9. juulil 1997. a notari kaudu R. Perdile aktsiate enampakkumise

toimumise aja. Aktsiad müüdi enampakkumisel 19. augustil 1997. a Orenburgneftile 34,7 miljoni

krooni eest, kes tasaarvestas 2,355 miljoni USD suuruse nõude Hoisti Kraana AS vastu.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei ole hageja terminali lepingut rikkunud ja kostjal puudus

seetõttu nõudeõigus Hoisti Kraana AS vastu. Aktsiate pantimine ei olnud kantud aktsiaseltsi

aktsiaraamatusse. Hagejale ei ole AÕS § 294 lg 2 kohaselt teatatud aktsiate avaliku enampakkumise

ajast ja kohast ning seetõttu ei olnud kostjal õigust panditud aktsiaid enampakkumisel võõrandada.

ÄS § 232 lg 5 ja pandilepingu p 2 järgi loetakse nimeline aktsia pandituks pantimise kandmisest

aktsiaraamatusse. Seega ei tekkinud pandilepingust pandiõigust ja kostjal pandipidaja õigusi. Kuna

seadust on oluliselt rikutud, siis palus hageja TsÜS § 66 lg 2 ja 3, AÕS § 292 lg 2, § 294 lg 2 ja ÄS

§ 232 lg 5 alusel tunnustada aktsiatele pandiõiguse mittetekkimist, tunnistada aktsiate ostu-

müügileping ja aktsiate enampakkumise korraldamise akt kehtetuks tühisuse tõttu ning tunnistada

kehtetuks aktsiate realiseerimine enampakkumisel pandiesemena.

Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tunnustas 19. augustil 1997. a sõlmitud Hoisti

Kraana AS 800 aktsia ostu-müügilepingu ja Hoisti Kraana AS aktsiate enampakkumise korraldamise

akti tühisust ning tunnistas kehtetuks aktsiate pandiesemena realiseerimise enampakkumisel. Kohus

jättis rahuldamata R. Perdi ja Orenburgnefti vahel 4. oktoobril 1996. a sõlmitud aktsiate pandilepingu

alusel pandiõiguse mittetekkimise tunnustamise nõude.

Kohtuotsuse põhjendustel kohustus Hoisti Kraana AS terminali lepingu p 7.2 järgi, kui ta ei saa

lepingule allkirjutamise päevast ühe kuu jooksul projekteerimisluba või ei anta ehitusluba, esitama

kostjale kulutuste aruande ja tagastama saadud raha. 29. jaanuari 1997. a pooltevahelise protokolli p-

st 2 ja sellele järgnenud kostja esindaja hoiatusest hagejale järeldus poolte soov pikendada terminali

lepingu täitmise tähtaegade kuni 15. aprillini 1997. a. Pandilepingu p 7.1 järgi oli pandipidajal õigus

aktsiad müüa, kui hageja ei täida enam kui 6 kuu jooksul terminali lepinguga võetud kohustusi.

Kostjal puudus seega kuni 17. oktoobrini 1997. a õigus aktsiaid võõrandada. Kuigi aktsiate müük

enampakkumisel oli välja kuulutatud seadusega kooskõlas, ei olnud 19. aprilliks 1997. a möödunud

kuuekuuline tähtaeg. Seetõttu tuleb tunnistada aktsiate müük enampakkumisel kehtetuks ning

tunnustada Hoisti Kraana AS 800 aktsiate enampakkumise korraldamise akti ja aktsiate ostu-

müügilepingu tühisust.

Asjaolu, et hageja jättis ÄS § 232 lg-st 5 tulenevalt pandikande aktsiaseltsi aktsiaraamatusse

tegemata, ei muuda tühiseks poolte vahel sõlmitud pandilepingut. Aktsiate pandiõigus tekkis AÕS

§ 282 lg 1 alusel kostjale aktsiate valduse üleandmisega. Hageja esitas Hoisti Kraana AS

pankrotimenetluses nõudeavalduse, millega ta tunnistab sõlmitud pandilepingut. Seega on alusetu

aktsiate pandiõiguse mittetekkimise tunnustamise nõue.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 1999. a otsusega linnakohtu otsus tühistati. Uue otsusega jäeti

rahuldamata hagi 19. augusti 1997. a Hoisti Kraana AS 800 aktsia ostu-müügilepingu ning

19. augustil 1997. a toimunud Hoisti Kraana AS 800 panditud aktsia enampakkumise kehtetuks

tunnistamise nõue. Ringkonnakohus lõpetas menetluse R. Perdi nõuetes tunnustada pandiõiguse

mittetekkimist R. Perdi ja Orenburgnefti vahel 4. oktoobril 1996. a sõlmitud aktsiate pandilepingu

alusel ja tunnistada kehtetuks R. Perdile kuuluvate Hoisti Kraana AS 800 aktsia pandiesemena

realiseerimine enampakkumisel.

Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt on terminali leping ja pooltevaheline aktsiate

pandileping sõlmitud notariaalses vormis. TsÜS § 91 lg 3 kohaselt saab tehingut muuta samas

vormis, milles tehing on tehtud. Pooled oleksid saanud terminali lepingus kokkulepitud tähtaega

muuta vaid notariaalselt vormistatud kokkuleppega. Seega terminali lepingus kokkulepitud tähtaega

ei pikendatud. Kuna Hoisti Kraana AS ei saanud 4. novembriks 1996. a terminali lepingu p 7.2

kohast projekteerimis- ega ehitusluba, siis pidi ta hiljemalt 18. novembriks 1996. a esitama lepingu

p 7.2.1 alusel kostjale kulutuste aruande ja seejärel tagastama 26. novembriks 1996. a saadud

ettemaksu. Kulutuste aruande esitas Hoisti Kraana AS 29. jaanuaril 1997. a. Kostjal tekkis seega

pandi võõrandamiseks õigus alates 27. maist 1997. a. Pandilepingu p 7.1 järgi oli 19. augustil 1997. a

kostjal õigus panditud aktsiad avalikul enampakkumisel võõrandada.

Aktsiate võõrandamisel järgiti AÕS § 293 nõuet, sest pantijale teatati pandieseme müügist.

19. augusti 1997. a ostu-müügilepingu järgi ostis kostja vaidlusalused Hoisti Kraana AS panditud

aktsiad 2,355 miljoni USD eest, millega tasaarvestas nõude Hoisti Kraana AS vastu. Seega toimus

panditud aktsiate müük kooskõlas AÕS § 294 lg-tega 1, 2 ja 3, mistõttu aktsiate ostu-müügilepingu

kehtetuks tunnistamiseks puudub alus.

Põhjendamatu on hageja väide, et kuna nimeliste aktsiate pantimist ei kantud Hoisti Kraana AS

aktsiaraamatusse, siis ei tekkinud 4. oktoobri 1996. a pandilepingust pandiõigust. ÄS § 232 lg 5

kohaselt loetakse nimeline aktsia aktsiaseltsi suhtes pandituks pantimise kandmisest

aktsiaraamatusse. Nimetud sätte mõte on kaitsta kolmandaid isikuid, kellel on õigus tutvuda ÄS

§ 234 alusel aktsiaraamatuga. Pandileping vastas väärtpaberite pantimist reguleerivatele

asjaõigusseaduse sätetele (§ 315, § 316 lg 2, § 281 ja § 282). Käsipant tekib AÕS § 282 lg 1 alusel

valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale ning nii olidki pooled pandilepingus kokku leppinud.

Panditud aktsiad läksid kostja valdusse 4. oktoobril 1996. a. Pandilepingut hageja vaidlustanud ei ole.

Linnakohus leidis, et enampakkumine oli ebaseaduslik seetõttu, et ei olnud saabunud pandieseme

võõrandamise tähtaeg. Apellatsioonkaebustes ei vaidlustatud enampakkumise läbiviimise korda.

Kuna aga pandieseme realiseerimise tähtaeg oli saabunud, siis 800 aktsia enampakkumise

korraldamise akti ehk enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et hageja nõue tunnustada 4. oktoobril 1996. a sõlmitud aktsiate pandilepingu

alusel pandiõiguse mittetekkimist, ei ole TsÜS § 112 lg 2 mõttes tsiviilõiguslik nõue. Seda nõuet

põhistavad asjaolud on ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamise nõude aluseks. Kohus on nendele

asjaoludele hinnangu andnud. Samuti ei ole TsÜS § 112 lg-ga 2 kooskõlas hageja nõue tunnistada

kehtetuks hagejale kuuluvate Hoisti Kraana AS 800 aktsia pandiesemena realiseerimine

enampakkumisel. Pandiese võõrandati enampakkumisel sõlmitud ostu-müügilepinguga, mille hageja

on vaidlustanud. Ka selles nõudes tugines hageja asjaoludele, mille aluseks olevatele asjaoludele on

kohtuotsuses ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamise nõuet käsitledes hinnang antud. Hageja

nende nõuete osas lõpetas ringkonnakohus TsMS § 217 p 1 alusel menetluse.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära

tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Kassatsioonkaebuse põhjendustel tehingud, mille tegemisel on vajalik notariaalne tõestamine, on

ammendavalt loetletud justiitsministri 3. novembri 1993. a määrusega kinnitatud notariaaltoimingute

tegemise korras. Tööettevõtulepingut selles loetelus ei ole. Seetõttu ei oleks notar tohtinud terminali

lepingut tõestada. Lepingu edasine muutmine lihtkirjalikus vormis oli õiguspärane.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et Hoisti Kraana AS ei saanud terminali lepingu p-s 7.2

sätestatud projekteerimis- ja ehitusluba. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 5. jaanuari 1999. a kirja

järgi ei ole linnavalitsus võtnud vastu otsust, mis keelaks anda naftaterminali rajamiseks

projekteerimisluba. Terminalile projekteerimis- ja ehitusloa andmist veel menetletakse.

Pandi realiseerimisel ei järgitud AÕS § 293 sätteid, sest pandipidaja ei teatanud pantijale panditud

asja müügist. ÄS § 232 lg 5 kohaselt loetakse nimeline aktsia pandituks alates selle kandmisest

aktsiaraamatusse. Seega saab pandipidaja olla üksnes aktsiaraamatusse kantud isik. Kuna panti

aktsiaraamatusse ei kantud, siis ei tekkinud pandiõigust ja kostja ei olnud pandipidaja ega saanud

teatada pandipidajana aktsiate müügist enampakkumisel. Asjas ei ole kohaldatav AÕS § 282 lg 1,

mille kohaselt tekib käsipant valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale. Pandiõigus ei teki enne

pandi aktsiaraamatusse kandmist. Õige ei ole apellatsioonikohtu ÄS § 232 lg 5 tõlgendus, et

nimetatud sätte mõte on kolmandate isikute huvide kaitsmine, täpsustamata, keda kolmandate isikute

all silmas peetakse. Osundatud sätte mõte saab selgeks ÄS § 232 lg 4 kaudu, mille kohaselt teostab

aktsia pantimisel aktsiast tulenevaid õigusi pantija.

Kui kohus leidis, et hageja nõue ei ole tsiviilõiguslik, siis pidi kohus selgitama, millisel viisil saab

hageja oma õigust pandiõiguse mittetekkimise tunnustamiseks kaitsta. Kui tsiviilõiguse kaitse üheks

viisiks on õiguste tunnustamine, siis on seda ka õiguse mittetekkimise tunnustamine. Motiveerimata

ja paljasõnaline on kohtu seisukoht, et hageja nõue tunnistada kehtetuks aktsiate pandiesemena

realiseerimine enampakkumisel ei ole esitatud kooskõlas TsÜS § 112 lg-ga 2. Hageja õigusi rikkus

realiseerimine kui tegevus, s.o enampakkumise korraldamine vara omaniku huvide vastaselt. Selle

nõude menetlemine ei sõltu asjaolust, kas hageja on esitanud nõude ostu-müügilepingu kehtetuks

tunnistamiseks.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud

ning selle tühistamiseks puudub alus.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde ning palus vaidlustatud

kohtuotsuse tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kostja

esindaja jäi vastuses esitatud väidete juurde.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning Riigikohus saab tühistatud osas teha

apellatsioonikohtu tuvastatud asjaolude alusel uue otsuse.

Väär on kassatsioonkaebuse väide, et kui tehingut ei ole notariaaltoimingute tegemise korras

loetletud, siis ei tohi seda notariaalselt tõestatud vormis teha. TsÜS § 91 lg 1 järgi võivad pooled teha

tehingu mis tahes vormis, või kokku leppida, mis vormis tuleb tehing teha, kui seaduses ei sätestata

tehingu kohustuslikku vormi. Vastavalt TsÜS § 91 lg-le 2 võivad pooled teha tehingu notariaalselt

tõestatud vormis ka siis, kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik lihtkirjalik vorm või seaduses

ei ole tehingu kohustuslikku vormi sätestatud. Apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud TsÜS § 91

lg-t 3, mille kohaselt saab tehingut muuta samas vormis, milles tehing on tehtud.

Asjakohane ei ole kassatsioonkaebuse viide ÄS § 232 lg-le 4, mille järgi teostab aktsia pantimisel

aktsiast tulevaid õigusi pantija. Aktsiast tulenevad õigused on sätestatud ÄS §-s 226, mille kohaselt

aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi

lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud

õigused. Sama põhimõte on sätestatud AÕS §-s 318, mille kohaselt panditud aktsiad ei anna

pandipidajale õigust aktsionärina üldkoosolekust osa võtta. See õigus jääb aktsionärile. Hageja ei

väitnud, et ta ei saanud teostada aktsiast tulenevaid õigusi. Apellatsioonikohus tõlgendas õigesti ÄS

§ 232 lg-t 5 (kuni 10. juulini 1998. a kehtinud redaktsioonis), mille kohaselt loeti nimeline aktsia

pandituks või kasutusvaldusega koormatuks pantimise või koormamise kandmisestaktsiaraamatusse.

Kuna hageja pandilepingut ei vaidlustanud, lasus aktsiate pantimise kohta aktsiaraamatusse kande

tegemise kohustus ÄS § 233 lg 2 järgi aktsiaseltsi juhatusel, s.o hagejal endal. ÄS § 232 lg 1 järgi

võis nimelist aktsiat pantida, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt AÕS §-le 315

kohaldatakse väärtpaberite pantimisele käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Äriseadustik teisiti ei sätesta. AÕS § 282 lg 1 järgi tekib käsipant asja valduse üleandmisest pantijalt

pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Ringkonnakohus on tuvastatud asjaolude

alusel õigesti leidnud, et terminali lepingust tulenevaid kohustusi hageja lepingus ettenähtud tähtajaks

ei täitnud, pandilepingu alusel oli kostjal pandipidajana õigus aktsiad avalikul enampakkumisel müüa

ning aktsiate müümine oli seaduslik.

Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et seaduslik ei ole ringkonnakohtu otsus menetluse

lõpetamises osas. Kohus lõpetab menetluse TsMS § 217 p 1 alusel, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse

tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. Pandiõiguse mittetekkimise tunnustamise nõue ja

pandieseme võõrandamise enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue on tsiviilõiguslikud nõuded

ja kaitstavad TsÜS § 112 lg 2 p 1 järgi. Apellatsioonikohus tuvastas nii pandiõiguse tekkimise kui ka

kostja õiguse võõrandada panditud aktsiad avalikul enampakkumisel. Kuna ringkonnakohus tuvastas

4. oktoobri 1996. a pandilepingu alusel aktsiate pandiõiguse tekkimise, siis tuleb hagi pandiõiguse

mittetekkimise tunnustamiseks jätta rahuldamata. AÕS § 292 lg 2 järgi tekib pandipidajal panditud

asja müügi õigus, kui pandiga tagatud nõue ei ole selle nõude kohaselt täidetud. Ringkonnakohus

andis õigusliku hinnangu aktsiate müügile ja leidis et kostjal oli õigus aktsiad enampakkumisel müüa

ning aktsiate müümisel seadust ei rikutud. Seega tuleb nõue - tunnistada kehtetuks aktsiate

pandiesemena realiseerimine enampakkumisel - jätta rahuldamata.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. detsembri 1999. a otsus osas, millega

lõpetati menetlus Raigo Perdi hagis R. Perdi ja ATA Orenburgneft vahel 4. oktoobril 1996. a

sõlmitud aktsiate pandilepingust pandiõiguse mittetekkimise tunnustamiseks ja R. Perdile

kuuluvate Hoisti Kraana AS 800 aktsia pandiesemena realiseerimine enampakkumisel

kehtetuks tunnistamiseks.

Jätta rahuldamata Raigo Perdi hagi ATA Orendurneft vastu 4. oktoobri 1996. a aktsiate

pandilepingust pandiõiguse mittetekkimise tunnustamiseks ja Hoisti Kraana AS 800 aktsia

pandiesemena realiseerimine enampakkumisel kehtetuks tunnistamiseks.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi 5. jaanuaril 2000. a makstud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

A. Kull, L. Laarmaa, L. Luik