3-2-1-58-00 · Riigikohus

3-2-1-58-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 3. mail 2000. a

AS Hansapank hagis Hoiupanga Töötajate AS ja Coalgate Securities Limited vastu tehingu

tühisuse tunnustamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas avalikul

kohtuistungil 10. aprillil 2000. a läbi AS Hansapank kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. novembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/958/99. Istungist

võtsid osa AS Hansapank esindaja vandeadvokaat R. Paron ning Hoiupanga Töötajate AS ja Coalgate

Securities Limited esindaja vandeadvokaat L. Glikman.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

1. Hagiavalduses esitatud nõue ja selle põhjendused

Tallinna Linnakohtule 6. juulil 1998. a esitatud hagis palus AS Eesti Hoiupank (edaspidi: Hoiupank),

kelle õigusjärglaseks on AS Hansapank, tunnustada Coalgate Securities Limited (edaspidi: Coalgate)

ja Hoiupanga Töötajate AS (edaspidi: HTAS) vahelise tehingu tühisust, mille alusel Coalgate kandis

29. aprillil 1998. a HTAS-le üle 28 140 000 DEM.

Hagi põhjendustel laenas kuue Hoiupanga juhtivtöötaja asutatud HTAS 29. oktoobril 1997. a

äriühingult Daiwa Europe Limited (edaspidi: Daiwa) kuueks kuuks 27 340 000 DEM eesmärgiga osta

1997. aasta oktoobrikuu aktsiaemissiooni käigus 1 500 000 Hoiupanga aktsiat. Selle laenulepingu

täitmise tagamiseks andis HTAS omandatud 1 500 000 Hoiupanga aktsiat Daiwa omandisse. Daiwa

kohustus laenu tagastamisel aktsiad HTAS-le tagasi müüma. Laenulepingut tagas ka Hoiupank, kes

müüs 30. oktoobril 1997. a Daiwale optsiooni, mille tingimuste kohaselt oli Daiwal laenulepingu

tingimuste rikkumise korral õigus müüa HTAS poolt Daiwa omandisse antud aktsiad ning Hoiupank

oli kohustatud hüvitama Daiwale aktsiate hinnavahe, kui ühe aktsia müügihind on alla 150 krooni.

14. aprillil 1998. a otsustas Hoiupanga aktsionäride üldkoosolek suurendada panga aktsiakapitali

fondiemissiooni teel. Fondiemissiooni tulemusena suurenes Daiwa omandisse antud Hoiupanga

aktsiate arv 6 000 000-ni.

HTAS ei olnud suuteline Daiwale laenu tagastama. Laenu tagastamata jätmisel oleks Daiwa võinud

Hoiupanga aktsiad müüa ning sel juhul oleks Hoiupangal võinud tekkida kohustus tasuda Daiwale

Hoiupanga aktsia madala hinna tõttu kuni 225 000 000 krooni.

28. aprilli 1998. a koosolekul asus Hoiupanga nõukogu seisukohale, et pank maksab Daiwale ära

HTAS poolt võetud laenu ning korraldab selle läbi 6 000 000 enda aktsia väljaostmise Daiwalt. Kuna

krediidiasutuse seaduse § 27 lg 4 keelab krediidiasutustel osta oma aktsiaid, andis Hoiupanga

peajurist Marcel Vichmann nõu kasutada skeemi, mille kohaselt Hoiupank tasub HTAS võetud laenu

Daiwale tagasimaksmiseks vajaliku summa Hoiupangaga formaalselt mitteseotud äriühingu arvele,

kes kannab selle edasi Daiwale ning saab Daiwalt vastu 6 000 000 Hoiupanga aktsiat. Hiljem

võõrandab see äriühing Daiwalt saadud aktsiad vastavalt Hoiupanga korraldusele ning kannab

aktsiate müügist saadud raha üle Hoiupangale. Hoiupanga juhatuse liikme Heino Viigi ettepanekul

kiitis nõukogu selle skeemi heaks. M. Vichmann tegi ettepaneku Hoiupangaga mitteseotud

äriühinguna kasutada off shore ettevõtjat Coalgate. Viimase esindaja oli volikirja alusel

M. Vichmann. Hoiupanga nõukogu otsustas kanda 29. aprillil 1998. a Coalgate'i arvele 28 140 000

DEM ja omandada selle eest Coalgate'i võlakiri tähtajaga üks aasta. Krediidiasutuste seaduse § 40

lg 1 ja § 5 lg 1 p 7 järgi on selline tehing käsitatav laenuna.

29. aprillil 1998. a omandas Hoiupank Coalgate'i võlakirja, tasudes selle eest HTAS laenu

tagasimaksmiseks vajaliku summa 28 140 000 DEM. Coalgate'i nimel andis võlakirja välja

M. Vichmann. Vastuolus Hoiupanga nõukogu poolt 28. aprillil 1998. a heaks kiidetud põhimõtetega

oli võlakirja lülitatud säte, mille kohaselt Coalgate võib ühepoolselt pikendada võlakirja

väljalunastamise tähtaega kuni kolme aastani.

Coalgate'i võlakirja omandamine ja selle eest tasumine oli laenutehing, mille keskseks tingimuseks

oli raha sihtotstarbeline kasutamine Daiwalt 6 000 000 Hoiupanga aktsia omandamiseks. Samuti oli

tehingu tingimuseks omandatud väärtpaberite sihtotstarbeline kasutamine: täita aktsiate käsutamise

kohta tehtud Hoiupanga korraldusi.

Coalgate'i esindaja M. Vichmann kandis Hoiupangalt võlakirja vastu saadud summa pärast selle

laekumist Coalgate'i arvele edasi HTAS arvele. M. Vichmann oli HTAS ainus juhatuse liige. HTAS

esindajana tasus M. Vicmann HTAS laenu Daiwale ning võimaldas viimasel kanda Hoiupanga 6 000

000 aktsiat (aktsiad ja märkimistõendid) HTAS väärtpaberikontole.

HTAS juhataja M. Vichmann keeldus täitmast Hoiupanga korraldusi väärtpaberite ülekandmise kohta

Coalgate'i väärtpaberikontole, samuti mõnele teisele Hoiupanga poolt nimetatud väärtpaberikontole.

Coalgate kandis Hoiupangalt saadud 28 140 000 DEM HTAS-le üle 29. aprillil 1998. a Coalgate'i ja

HTAS vahelise laenutehingu alusel. See tehing on vastuolus heade kommetega ning seetõttu TsÜS

§ 62 lg 1 tähenduses tühine, kuna nii Coalgate kui HTAS olid M. Vichmanni isikus teadlikud selle

lubamatusest ja vastuolust Hoiupanga nõukogu 28. aprilli 1998. a otsusega. Oma esindaja tegude läbi

on nii Coalgate kui HTAS kasutanud oma tsiviilõigusi pahauskselt, mis on vastuolus TsÜS § 108 lg-

ga 1, ning seetõttu on Coalgate'i ja HTAS vaheline 29. aprilli 1998. a laenutehing tühine TsÜS § 66

lg 2 järgi.

Coalgate'i ja HTAS vahel tehtud tehing, mille alusel Coalgate kandis 29. aprillil 1998. a HTAS-le üle

28 140 000 DEM, rikub Hoiupanga tsiviilõigusi, kuna vastavalt Hoiupanga ja Coalgate'i vahel

sõlmitud kokkuleppele oleks Coalgate pidanud selle summa kandma otse Daiwale ning oleks selle

eest pidanud omandama 6 000 000 Hoiupanga aktsiat. Hoiupangal ei ole võimalik realiseerida oma

Coalgate'iga sõlmitud kokkuleppest tulenevaid õigusi ning Coalgate'il ei ole võimalik täita oma

kohustust omada neid Hoiupanga aktsiaid ja võõrandada neid vastavalt panga korraldustele.

Coalgate'i ja HTAS vahelise 29. aprilli 1998. a tehingu tühisuse tunnustamise järel ei ole välistatud

panga poolt hagi esitamine Coalgate'i vastu Hoiupanga ja Coalgate'i vahelise laenutehingu

lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks.

2. Linnakohtu otsus

Tallinna Linnakohtu 11. juuni 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjendustel on hagi

tõendamata. Kuna hageja on vaidlustanud Coalgate'i ja HTAS väidetava laenulepingu, mille üks pool

- HTAS - asub Tallinnas, kuulub vaidlus hageja valikul läbivaatamisele Tallinna Linnakohtus.

Coalgate'i võlakirjast tulenev vaidlus kuulub poolte kokkuleppe kohaselt lahendamisele Londoni

rahvusvahelises kohtus. Leping, mille pooleks ei ole hageja, ei loo temale õigusi ega kohustusi.

Hoiupanga 29. aprilli 1998. a maksekorraldusest nähtub, et Hoiupank kandis Coalgate'ile 28 140 000

DEM võlakirja eest. Hageja väide Coalgate'i õigusest ühepoolselt pikendada võlakirja

väljalunastamise tähtaega ei ole asjakohane ja on vastuolus krediidiasutuste seaduse § 40 lg-ga 3, sest

hageja ise, tegutsedes esindatuna juhatuse liikmete poolt, võttis riski ja andis Coalgate'ile laenu, ostes

tagamata võlakirja. Krediidiasutuste seaduse kohaselt ei või krediidiasutus anda tagatiseta laenu.

HTAS ettepanekuga on leidnud kinnitust, et HTAS võttis Coalgate'ilt laenu aktsiate väljaostmiseks

Daiwalt ning AÕS § 68 järgi oli tal laenulepingu alusel saadud vara käsutamise õigus. Hageja

nõukogu teostab järelevalvet üksnes hageja juhatuse tegevuse üle ning tema seisukoht ei ole siduv

kostjatele. Laenulepingu poolte tahet saavad väljenda vaid lepingu pooled, mitte aga hageja. Vastavalt

TsK §-le 273 peab laenuleping olema sõlmitud kirjalikult. Hageja ei ole kohtule kirjalikku

laenulepingut esitanud. Oletusliku tehingu tühisust ei ole võimalik tunnustada.

3. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. novembri 1999. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata.

Hagiavalduses paluti 29. aprilli 1998. a laenulepingu tühisuse tunnustamist. Seega on kohus

põhjendatult viidanud TsK §-le 273, mille kohaselt laenuleping peab olema kirjalik. Sellist tõendit ei

ole kohtule esitatud. Ringkonnakohtule esitatud maksekorraldus 28 140 000 DEM ülekandmise kohta

tõendab raha ülekandmist Coalgate'i arvelt HTAS arvele. Raha ülekandmine ühelt isikult teisele on

seaduslik õigustoiming. Coalgate ja HTAS on eraõiguslikud juriidilised isikud. Coalgate'il oli õigus

vabalt käsutada oma vara. Kohus on põhjendatult leidnud, et kostjate vahelist tehingut ei saa lugeda

tühiseks TsÜS § 66 lg-te 1 ja 2 ning § 108 lg-te 1 ja 2 alusel. Vaidlusesemeks ei ole Hoiupanga ja

Coalgate'i vaheline tehing. Hoiupanga nõukogu 28. aprilli 1998. a otsus ei oma asjas tähendust.

Kostja viited M. Vichmanni tegevusele ei ole vaidluseset arvestades asjakohased.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on apellatsioonikohus rikkunud protsessiõiguse

norme ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme.

Kohtuotsuse resolutsioonis ei ole märgitud kohtu motiveeritud seisukohta kogu hageja esitatud ning

kohtuotsuse kirjeldavas osas märgitud nõude suhtes. Kohtud oleksid pidanud, lähtudes TsMS §-st 229

ja TsÜS §-dest 66 ja 108, andma hinnangu kostjate vahel tehtud tehingule kui sellisele, sõltumata

selle liigist või üksikutest tingimustest. Seisukoht tulnuks võtta raha ülekande aluseks olnud tehingu

õiguspärasuse suhtes, mitte aga kostjate laenutehingu tühisuse tunnustamata jätmise kohta.

Vaidlusalune tehing rikkus hageja seadusega kaitstud huve ja subjektiivseid õigusi sõltumata sellest,

milline on selle õiguslik kvalifikatsioon. Vaidlustatud tehing oli laen. Kohtuotsus ei vasta TsMS

§ 330 lg 4 nõuetele. Selles ei ole motiveeritud, miks ei piisa laenu tõendamiseks

apellatsioonimenetluses esitatud maksekorraldusest, millele M. Vichmann on kirjutanud tehingu

selgitusena sõna "laen", samuti teistest esitatud kirjalikest tõenditest. TsK § 276 lg-st 2 ei tulene, et

laenutehingu vaidlustamiseks tuleb esitada kirjalik laenuleping. Ringkonnakohtu otsus on vastuolus

TsMS §-ga 95 ja § 330 lg-ga 6, sest hinnatud pole kõiki hageja esitatud tõendeid, samuti ei ole

esitatud vastuväiteid apellatsioonkaebuse põhjendustele. Alusetult on jäetud hindamata Hoiupanga

nõukogu 28. aprilli 1998. a otsus. Panga otsus laenu andmise ja selle sihtotstarbe kohta on tehtud

M. Vicmanni nõuannetest lähtudes. 22. mai 1998. a ajalehes "Postimees" ilmunud intervjuus

M. Vicmann tunnistab Hoiupanga nõukogu otsuse teadlikku eiramist ja juhatuse liikme eksitamist.

Kohus ei oleks tohtinud jätta seda intervjuud tähelepanuta. Kuna M. Vichmann oli Hoiupanga

peajuristina teadlik, et Hoiupanga poolt Coalgate'ile antud laen oli sihtotstarbeline (milline tingimus

sisaldus panga nõukogu 28. aprilli 1998. a otsuses), ning nii Coalgate kui HTAS tegutsesid

M. Vichmanni kaudu, siis ei ole võimalik väita, et vaidlusaluse tehingu teinud juriidilised isikud

polnud nõukogu otsuse tingimustest teadlikud. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lg-t 5, sest

ta ei saanud nõustuda linnakohtu põhjendustega TsÜS § 66 lg 1 ning § 108 lg-te 1 ja 2 osas, kuna

linnakohtu otsuses need puudusid. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et tehing saab olla vastuolus

heade kommetega või heausksuse printsiibiga üksnes siis, kui on rikutud veel teisi materiaalõiguse

norme. Kohus on rikkunud TsMS § 3. Vastuolus õiguspärase ootuse printsiibiga on kohtuotsuses

jäetud väljendamata ühiskondlik hukkamõist juristi poolt toime pandud kutse-eetika normide

rikkumise suhtes. Kohus oleks pidanud tegema kindlaks M. Vicmanni kui füüsilise isiku tegeliku

tahte, mitte aga rajama otsuse puudustele Hoiupanga tegevuses, mille eest M. Vihmann peajuristina

vastutas.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leidsid kostjad, et kaebus ei anna alust kohtuotsuse

tühistamiseks. Hageja nõudeks oli 29. aprilli 1998. a tehingu, millega üks kostja kandis teisele

kostjale üle raha, tühisuse tunnustamine. Sellele eelnevaid ega järgnevaid tehinguid ei ole hageja

käesolevas asjas vaidlustanud. Esimese astme kohus leidis, et hagi on tõendamata.

Apellatsioonkaebust konkreetse tõendi kontrollimiseks või ümberhindamiseks ei esitatud. Hageja

esitas maksekorralduse raha vaidlustatud ülekande kohta üksnes teise astme kohtule, mistõttu

linnakohus ei saanud seda tõendit uurida. Mõlema astme kohtud tuvastasid, et sõltumata sellest, kas

ülekande aluseks on laen, ei riku raha ülekandmine ühelt eraõiguslikult juriidiliselt isikult teisele

ühtegi seadust ega häid kombeid. Seega leidsid kohtud ka, et üks eraõiguslik juriidiline isik on

õigustatud teisele andma laenu. Hageja valis oma väidetavate õiguste kaitseks mittekohase viisi.

Hageja ei ole näidanud, kuidas rikub võõras tehing tema õigusi ja vabadusi, s.t milliseid õigusi ta

omandab ja millistest kohustustest vabaneb võõra tehingu tühiseks tunnistamise korral. Vastavalt

põhiseaduse §-le 15 ja TsMS §-dele 4 ja 5 on isikul kohtusse pöördumise õigus üksnes oma õiguste ja

vabaduste kaitseks. Ebaõige on hageja seisukoht, et kohus ei hinnanud kõiki tõendeid. Kohus ei sa

hinnata tõendeid, mida kohtule ei ole esitatud. TsMS § 91 kohaselt lasub hagejal tõendamiskohustus.

Selleks, et vaidlustada laenulepingu seaduslikkust, tuleb tõendada lepingu olemasolu. Riigikohus ei

saa võtta seisukohta tõendi suhtes, mida pole toimikus. Kassatsioonkaebuses viidatud ?Postimehe?

artiklit ei ole toimikus ja seda ei ole lisatud ka kassatsioonkaebusele. Hageja ei ole põhistanud, milles

seisnevad ?halvad kombed?. Arvestades hagi piire, ei saa kohus ise sellekohast põhistust esitada.

TsÜS § 108, millele viitab hageja, ei saa olla ühegi tehingu, eriti aga võõra tehingu, tühiseks

tunnistamise alus. Hagejale ei ole seadusega antud võõraste tehingute järelevalve funktsiooni heade

kommete aspektist. Hageja ei vaidlustanud võlakirja ostmist Coalgate'ilt, s.o 29. aprilli 1998. a

tehingut, mille alusel kanti omandiõigus rahale Hoiupangalt üle Coalgate'ile. Viimasel oli õigus raha

kui enda omandit vabalt käsutada. Laenu sihtotstarbe rikkumine ühe lepingu järgi ei too kaasa teise

lepingu tühisust. Kostjate poolt teise äriühingu nõukogu otsuse mittetäitmine ei muuda tehingut

ebaseaduslikuks ega vastuolus olevaks heade kommetega. Hageja nõukogu ei ole kostjate suhtes

asjassepuutuv. Hagejal puudus õigus omandada iseenda aktsiaid. Ebaseadusliku eesmärgi

mittesaavutamine ei saa olla vaadeldav hageja õiguste ja vabaduste rikkumisena. Kui oleks tuvastatud

M. Vichmanni osalus väidetavas skeemis, annaks see aluse esitada hagi M. Vichmanni vastu, kuid see

ei ole aluseks kostjate vahelise lepingu tühisuse tunnustamiseks. Hagejale antud nõuanne ei puutu

asjasse. Sõltumata nõuandest, ei ole hageja hagi kohaselt vaidlustatud tehingut teinud. Juristi

tegevusele ühiskondliku hukkamõistu väljendamise viisiks ei ole tehingu tühisuse tunnustamine. Hagi

ei ole esitatud väidetavalt ebaeetiliselt käitunud M. Vichmanni vastu.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 362 p 5 alusel muuta põhjenduste osas.

Vastavalt TsÜS § 111 lg-le 1 saab tsiviilõigusi kaitsta kohtus. TsÜS § 112 lg 2 kohaselt on üheks

tsiviilõiguste kaitse viisiks õiguse tunnustamine. TsMS § 4 lg 1 sätestab, et igal isikul on õigus oma

rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras

kohtusse. Nendest sätetest tulenevalt võib iga isik, kelle tsiviilõigusi rikutakse, nõuda kohtu kaudu

oma õiguse tunnustamist.

AS Hansapank hageb Coalgate'i ja HTAS vahel tehtud tehingu, mille alusel Coalgate

kandis 29. aprillil 1998. a HTAS-le üle raha, tühisuse tunnustamist. Kuna AS Hansapank ei ole

vaidlustatud tehingu pool, siis ei tekita, muuda ega lõpeta see tehing tema tsiviilõigusi ja -kohustusi.

Seega ei riku vaidlustatud tehing hageja õigusi ning seetõttu on hagi õigesti jäetud rahuldamata.

Kohtul puudub seaduslik alus hinnata Coalgate'i ja HTAS vahelise tehingu seaduslikkust AS

Hansapank hagi põhjal.

Kolleegium nõustub kostjate seisukohaga, et hageja valis oma väidetavate õiguste kaitseks

mittekohase viisi, sest vaidlustatud tehingu tühisuse tunnustamine ei mõjuks hageja tsiviilõigustele ja

-kohustustele.

Hagiavalduse järgi rikub vaidlustatud tehing hageja tsiviilõigusi sellega, et hagejal ei ole võimalik

realiseerida Hoiupanga ja Coalgate'i vahel sõlmitud kokkuleppest tulenevaid õigusi, mille kohaselt

Coalgate oleks pidanud Hoiupangalt laenatud raha eest omandama 6 000 000 Hoiupanga aktsiat ning

võõrandama neid vastavalt panga korraldustele. Selle väite osas märgib kolleegium, et hagiavalduses

kirjeldatud Hoiupanga ja Coalgate'i vahelisest tehingust ei saaks hagejal tsiviilõigusi tekkida. Selle

tehingu väidetava tegemise ajal 29. aprillil 1998. a kehtinud krediidiasutuste seaduse § 40 lg 3 keelas

krediidiasutusel nii otseselt kui kaudselt anda laenu iseenda aktsiate ostmiseks ning sama paragrahvi

4. lõikest tulenevalt ei tohtinud krediidiasutus anda ilma tagatiseta laene. Hagiavalduses kirjeldatud

Hoiupanga ja Coalgate'i vaheline tehing oleks nende sätete rikkumise tõttu TsÜS § 66 lg 2 järgi

tühine. Tühine tehing on TsÜS § 66 lg 3 kohaselt kehtetu algusest peale, mistõttu sellest tsiviilõigusi

ei teki.

Hageja on hagiavalduses põhjendanud Coalgate'i ja HTAS vahel tehtud tehingu tühisuse

tunnustamise hagi ka sellega, et selle tühisuse tunnustamise järel ei ole välistatud hagi esitamine

Coalgate'i vastu Hoiupanga ja Coalgate'i vahelise laenutehingu lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks.

Selline põhjendus ei ole asjakohane. Coalgate'i ja HTAS vahel tehtud tehing ei mõjuta hageja õigust

nõuda Hoiupanga ja Coalgate'i vahel tehtud tehingu lõpetamist ja kahju hüvitamist. AS-l Hansapank

on sellise hagi esitamise õigus sõltumata vaidlustatud tehingu kehtivusest.

Kuna kohus ei saa AS Hansapank hagi alusel Coalgate'i ja HTAS vahel tehtud tehingu seaduslikkust

kontrollida, siis ei olnud kohtul alust otsuses selle tehingu sisu käsitleda. Samal põhjusel tuleb

kolleegiumil jätta tähelepanuta kassatsioonkaebuse väited, mis puudutavad vaidlustatud tehingu

tegemist ja sisu, sh tehingu tegemisel pooli esindanud M. Vichmanni tahet.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. novembri 1999. a otsus muuta põhjenduste

osas.

Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull