3-4-1-6-00 · Riigikohus

3-4-1-6-2000

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 28. aprillil 2000

Tartu Halduskohtu taotluse tunnistada kehtetuks Alkoholiseaduse § 19 lg 1 p 2, läbivaatamine

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, koosseisus eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Tõnu Anton,

Ants Kull ja Jüri Põld, vaatas 13. aprillil 2000. a avalikul kohtuistungil Riigikogu esindaja Liina

Tõnissoni, õiguskantsleri esindaja Aare Reenumäe ja justiitsminister Märt Raski osavõtul ning

kolleegiumi sekretäri Piret Lehemetsa juuresolekul läbi Tartu Halduskohtu 2. märtsi 2000. a taotluse.

I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Politseiprefektuuri politseinikud karistasid ajavahemikul 17.-23. november 1999

Alkoholiseaduse rikkumise eest Haldusõigusrikkumiste seadustiku § 132 lg 3 alusel

kauplemiskohtade müüjaid, sealhulgas OÜ Kauplus Mõisavahe töötajat A. Vindirevskihhi. Teda

karistati 18. novembril 1999. a rahatrahviga nelja päevapalga ulatuses selle eest, et ta 16. novembril

1999. a müüs 1984. aastal sündinud alaealisele pudeli õlut A. Le Coq Porter ja paki sigarette. Otsus

haldusõiguserikkumise asjas jõustus 29. novembril 1999.

2. Politseiprefektuur tegi haldusõiguserikkumise kohta esildise Tartu Linnavalitsusele, kes

Alkoholiseaduse §-st 19 lg 1 p 2 alusel tunnistas 28. detsembri 1999. a korraldusega kehtetuks

OÜ Kauplus Mõisavahe alkoholi jaemüügi tegevusloa.

3. OÜ Kauplus Mõisavahe esitas 6. jaanuaril 2000. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

tunnistada alkoholi jaemüügi tegevusloa kehtetuks tunnistamine seadusevastaseks. Kohtuistungil

täpsustas kaebuse esitaja oma nõuet ja palus jätta Alkoholiseaduse § 19 lg 1 p 2 kui

põhiseadusevastase sätte kohaldamata ning käivitada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

4. Tartu Halduskohus jättis 1. märtsi 1999. a otsusega haldusasjas nr 3-4/2000 Alkoholiseaduse

§ 19 lg 1 p 2 kohaldamata vastuolu tõttu Põhiseaduse §-ga 11 ja esitas Põhiseaduse § 15 ning

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 5 lg-te 1 ja 2 alusel Riigikohtule taotluse

tunnistada kehtetuks Alkoholiseaduse § 19 lg 1 p 2 sõnastuslik lõik "või tema töötaja poolt".

II. ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

5. Tartu Halduskohtu poolt kohaldamata jäetud Alkoholiseaduse säte on sõnastatud järgmiselt:

"§ 19. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Tegevusloa tunnistab kehtetuks selle väljastaja:

..........................................................................

2) põhistatud esildise alusel - kui jõustunud otsusega kriminaal- või haldusõiguserikkumise asjas on

tuvastatud tegevusloaga lubatud tegevusalal alkoholi käitlemise korra raske rikkumine tegevusloa

omaniku või tema töötaja poolt."

Asjaosaliste põhjendused

6. Halduskohus on seisukohal, et Alkoholiseaduse § 19 lg 1 p 2 ei anna tegevusloa väljastajale

õiguslike tagajärgede valiku võimalust, sest tal pole õigust otsustada, kas tunnistada tegevusluba

kehtetuks või mitte. Seadusesätte kohaselt tuleb tegevusluba igal juhul kehtetuks tunnistada. Seadus

loeb võrdseks olukordi, mil rikkumise on toime pannud tegevusloa omanik või tema töötaja.

Kohus leiab, et kauba, sealhulgas alkoholi jaemüük on ettevõtlus ja alkoholi jaemüügi loa kehtetuks

tunnistamine on käsitatav Põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtluse õiguse piiramisena. Ühtlasi on

alkoholi käitlemise tegevusloa kehtetuks tunnistamine haldussunni vahend. Igasuguste

sunnivahendite kohaldamine piirab isikute õigusi ja vabadusi. Põhiseaduse § 11 sätestab, et õigusi ja

vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas Põhiseadusega. Piirangud peavad olema vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Samuti tuleb piirangute tegemisel arvestada

seda, et nad oleksid proportsionaalsed soovitud eesmärgiga ning väldiksid liiasust.

Neid asjaolusid arvestades on halduskohus seisukohal, et Alkoholiseaduse § 19 lg 1 p 2 on

põhiseadusevastane osas, millega isiku õigus tegelda ettevõtlusega ning tema suhtes haldussunni

rakendamine on seatud sõltuvusse tema töötaja poolt toimepandud seaduserikkumisest.

Alkoholiseaduse § 19 lg 1 p 2 sõnastuslik lõik "või tema töötaja poolt" on vastuolus Põhiseaduse §-

st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Äriühingu palgatöötaja õigusevastase käitumise eest

äriühingu tegevusloa kehtetuks tunnistamine alkoholi käitlemise korra tagamise eesmärgil ei ole

eesmärgi saavutamiseks vajalik ega proportsionaalne, vaid liiane abinõu.

7. Riigikogu esindaja avaldas arvamust, et Alkoholiseaduse vaidlustatud säte ei ole vastuolus

Põhiseaduse §-s 11 sisalduva proportsionaalsuse põhimõttega.

8. Õiguskantsler on seisukohal, et taotlus ei kuulu rahuldamisele, sest Alkoholiseaduse § 19 lg 1 p 2

sõnad "? või tema töötaja?" ilma sama paragrahvi lõikes kaks nimetatud raske rikkumise juhule

viitamata ei ole asjassepuutuvad. Juriidiline isik vastutab oma töötaja õigusvastase tegevuse eest ka

siis, kui osaühingu vastutavad isikud ja omanik ei teadnud kaupluses töötava müüja õigusvastasest

tegevusest.

9. Justiitsminister ei pidanud samuti Tartu Halduskohtu taotlust põhjendatuks, sest Alkoholiseaduse

§ 19 lg 1 p-ga 2 on küll piiratud isiku põhiseaduslikku õigust tegeleda ettevõtlusega, kuid see piirang

on vaid osaline (üksnes alkoholi müügi osas) ja tähtajaline, mistõttu riive ei ole kuigi intensiivne,

ning alaealise tervise kaitsmine riive põhjusena kaalub üles ettevõtlusvabadusele seadusega

kehtestatud osalise piirangu. Äriühingu palgatöötajad tegutsevad töökohustust täites äriühingu nimel

ning sellest tulenevalt peab äriühing vastutama oma töötajate poolt töökohustuste täitmisel

toimepandud õiguserikkumiste eest.

Kohtukolleegiumi seisukoht

10. Põhiseaduse § 31 esimese lause järgi on Eesti kodanikul õigus tegelda ettevõtlusega. Ettevõtlus

on tegevus, mille eesmärgiks üldjuhul on tulu saamine kauba tootmise, müümise, teenuste osutamise,

vara realiseerimisega jne. Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja

elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid. Kauplemine on seega ettevõtlus

Põhiseaduse § 31 esimese lause tähenduses. Osaühing Kauplus Mõisavahe on ettevõtlusvabaduse

õigustatud subjekt. Ettevõtlusvabadus laieneb talle Põhiseaduse § 9 lg 2 alusel, mille järgi

põhiõigused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste

eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Osaühingule Kauplus Mõisavahe

laieneb ettevõtlusvabaduse kaitse.

11. Ettevõtlusvabadust riivab avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne

ettevõtlusega seotud tegevuse. Alkoholiseaduse § 19 lg 1 p 2 näeb ette võimaluse võtta isikult

alkoholiga kauplemise õigus. Selline seaduse regulatsioon piirab ettevõtlusvabadust.

12. Põhiseaduse §-s 31 sõnastatud õigus tegelda ettevõtlusega ei ole ometi absoluutne. Sama

paragrahvi teine lause lubab seaduseandjal sätestada ettevõtlusõiguse kasutamise tingimused ja korra.

Kuna ettevõtlusõiguse kasutamise piirangud on sätestatud seadusega, siis Alkoholiseaduse § 19 lg 1

p-st 2 tulenev riive on formaalselt kooskõlas Põhiseadusega.

13. Põhiseaduse §-st 11 tuleneb aga nõue, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse

eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud

eesmärgiga (Mutatis mutandis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus

17. märtsist 1999 - RT III, 1999, 9, 89). Proportsionaalsuse põhimõttega peab arvestama mitte üksnes

õiguse kohaldaja, vaid ka seadusandja.

14. Kolleegium ei nõustu Tartu Halduskohtu seisukohaga, et Alkoholiseaduse § 19 lg 1 p 2 on

ülemäärane osas, millega tegevusloa äravõtmine on seatud sõltuvusse tegevusloa omaniku töötaja

seadusrikkumisest. Müüja ei tegutse iseseisvalt, vaid ta on tööülesandeid täites üksnes tööandja

esindaja, kes sõlmib ja täidab viimase nimel müügilepinguid ostjatega. Alkoholi käitlemise korra

järgimise eest on tegevusluba omav isik vastutav ka siis, kui ta käitleb alkoholi abiliste kaudu.

Kolleegium ei näe Alkoholiseaduse vastuolu Põhiseadusega selles, et ettevõtja suhtes haldussunni

rakendamine on seatud sõltuvusse tema töötaja poolt toimepandud seadusrikkumisest.

15. Kolleegium nõustub halduskohtu väitega, et Alkoholiseaduse § 19 lg 1 p 2 ei anna tegevusloa

väljastajale õiguslike tagajärgede valiku võimalust, kui on tuvastatud alkoholi käitlemise korra raske

rikkumine tegevusloa omaniku või tema töötaja poolt. Kuna sellise argumendi esitas Tartu

Halduskohus nii otsuses kui ka Riigikohtule esitatud taotluses, siis ei saa kolleegium jätta seda

tähelepanuta. Seetõttu tuleb hinnang anda Alkoholiseaduse § 19 lg 1 p-le 2 tervikuna koostoimes

sama paragrahvi lõikega 2.

16. Ettevõtlusvabadus on seaduse lihtsa reservatsiooniga põhiõigus, sest Põhiseaduse § 31 teine lause

lubab seadusandjal sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra. Piirangutel on

legitiimne eesmärk kaitsta ühiskonda mitteusaldusväärsete müüjate eest. Ühiskonna liikmel peab

olema ka kindlustunne, et lastele ei müüdaks alkoholi. Ettevõtja pole usaldusväärne, kui ta seda teeb.

Seega on eesmärgi saavutamiseks kasutatud vahend - tegevusloa kehtetuks tunnistamine - sobiv ja

vajalik, mida pole kahtluse alla seadnud ka Tartu Halduskohus.

17. Kolleegium leiab, et Alkoholiseaduse § 19 lg 1 p 2 on ebaproportsionaalne osas, milles seadus ei

võimalda tegevusloa väljastajal valida õiguslikke tagajärgi. Seadus sätestab imperatiivselt, et

tegevusluba tunnistatakse kehtetuks alkoholi käitlemise korra raske rikkumise korral. Tegevusloa

väljastajal kui seaduse kohaldajal ei ole võimalust kaaluda, kas õiguste ja vabaduste piiramine

konkreetsel juhtumil on vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Seaduse kohaldaja tegevus jääb seetõttu

Põhiseaduse § 11 mõju alt välja. Nii ei võimalda seadus arvestada alkoholi käitlemise korra

rikkumise asjaolusid, näiteks ostja vanust, müüdud alkoholi kogust ja kangust. Seadusandja peab

täitevvõimule andma võimaluse mitmesuguste asjaolude arvestamiseks, et riigivõimu teostamine

isiku vabadussfääri sekkumisega oleks põhjendatud ja kooskõlas õiguserikkumise asjaoludega.

18. Alkoholiseaduse § 19 lg 1 p 2 on ülaltoodud põhjustel vastuolus Põhiseaduse §-dega 11 ja 31

nende koostoimes.

19. Kuni seaduses vajalike muudatuste tegemiseni ei välista see järeldus tegevusloa kehtetuks

tunnistamist raske õiguserikkumise korral, sest tulenevalt Alkoholiseaduse § 19 lg 3 p-st 3 võib

alkoholi käitlemise raske rikkumise korral tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui see on

õiguserikkumise kõiki asjaolusid arvestades vajalik. Juhul kui tegevusloa väljastaja on juba

tegevusloa kehtetuks tunnistanud Alkoholiseaduse § 19 lg 1 p 2 alusel ja see otsus on vaidlustatud

halduskohtus, peab kohus sisuliselt kaaluma, kas tegevusloa kehtetuks tunnistamine oli

konkreetsetest asjaoludest tulenevalt vajalik ja põhjendatud.

Juhindudes Põhiseaduse §-st 152 lg 2 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st

19 lg 1 p 2, Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

o t s u s t a b :

Tunnistada 10.veebruaril 1999 vastuvõetud Alkoholiseaduse § 19 lg 1 p 2 kehtetuks.

Otsus jõustub väljakuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees

U. Lõhmus