3-2-1-47-00 · Riigikohus

3-2-1-47-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. aprillil 2000. a

Lidia Plotnikova hagi Oleg Popovi vastu eluruumist väljatõstmiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas

kirjalikus menetluses 20. märtsil 2000. a läbi O. Popovi kassatsioonkaebuse alusel Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. novembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-324/99.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Lidia Plotnikova, tuginedes asjaõigusseaduse (AÕS) §-dele 80 ja 81 ning elamuseaduse (ES) §-le 4,

palus kohustada O. Popovi vabastama korterit Valgas Kesk 3-11 ning vabastamisest keeldumisel tõsta

ta korterist välja teist eluruumi vastu andmata. 8. mail 1996. a müüs kostja korteri hagejale, kuid

korterit ei vabastanud ning hagejale üle ei andnud.

Valga Maakohtu 14. mai 1999. a otsusega hagi rahuldati. Kostjal puudub õiguslik alus korteri

kasutamiseks. Korteri omanik on hageja. Valga Maakohtu 28. aprilli 1998. a otsusega jäeti

rahuldamata O. Popovi hagi S. Plotnikovi ja L. Plotnikova vastu 8. mai 1996. a korteri ostu-

müügilepingu tühisuse tunnustamiseks. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet jätta omandi üleandmisel

korter kostja valdusesse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohtu 10. novembri 1999. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata.

Maakohus on õigesti kohaldanud AÕS § 80 sätteid, kuna vaidlusalune eluruum on vallasasi. Hageja

on vastavalt AÕS § 83 lg-le 1 tõendanud, et tal on asja valdamiseks seaduslik alus. ES § 4 sätestab

eluruumi kasutamise õiguslikud alused. Kostja ei ole viidanud ühelegi nimetatud paragrahvis

sätestatud alusele. AÕS § 80 alusel mõistetakse asi välja ebaseadusliku valdaja valdusest omaniku

valdusesse. Valduse üleandmisest keeldumisel võidakse kohtuotsuse sundtäitmisel kostja kui

ebaseaduslik valdaja korterist välja tõsta TMS §-s 70 sätestatud korras.

II. Kassatsioonkaebus ja põhjendused

Kostja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise tõttu.

Korteri ostu-müügilepingu sõlmimisel ei kaota võõrandaja automaatselt selle kasutamise õigust.

Ostu-müügilepingu sõlmimisel pooled ei leppinud kokku, et kostja peaks eluruumi vabastama. Kohus

on vääralt kohaldanud asjaõigusseadust, kuna tulenevalt ES §-st 1 reguleerib eluruumide alaliseks

elamiseks andmisel ja kasutamisel tekkivaid suhteid elamuseadus. Seega ei ole elamuseaduse alusel

hagejal õigust nõuda kostja korterist väljatõstmist.

III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja ringkonnakohtu otsus tuleb jätta

muutmata ning kassatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsioonikohus on asjaõigusseaduse sätteid õigesti kohaldanud. Kostja ei ole tõendanud eluruumi

kasutamist ja valdamist elamuseaduse või muu seaduse alusel. Seadusel ei põhine kaebuse väide, et

endisel omanikul on õigus jätkata eluruumi kasutamist, kui eluruumi ostu-müügilepingus ei ole selle

vabastamises kokku lepitud. Kohtud on tuvastanud, et leping ei sisalda AÕS § 94 kohast kokkulepet:

jätta omandi üleandmisel eluruum kostja valdusesse. Eluruumi kasutamise õiguslikud alused on

sätestatud ES § 4 lg-s 1. Nendeks on omandiõigus eluruumile, liikmelisus elamuühistus (-

kooperatiivis), eluruumi üürileping või muu seaduses sätestatud alus. Eluruumi kasutava isiku

elamuõiguslikud tagatised sätestab ES § 5, mille järgi ei tohi mitte kedagi eluruumist välja tõsta või

piirata tema poolt eluruumi kasutamise õigust teisiti kui käesolevas seaduses sätestatud alustel ja

korras. Elamuõiguslike tagatistega kaitstakse seega eluruumi õiguslikul alusel kasutava isiku õigusi

ning need ei saa laieneda eluruumi õigusliku aluseta valdavale ja kasutavale isikule.

AÕS § 80 lg 2 alusel on omanikul õigus asi ebaseaduslikult valdajalt välja nõuda. Eluruumi

vabastamise kohustuse täitmata jätmisel saab eluruumi anda hageja valdusesse üksnes kostjat välja

tõstes. Seega võib eluruumi väljanõudmise viisiks olla seadusevastase valdaja väljatõstmine.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. novembri 1999. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik