3-2-1-19-00 · Riigikohus

3-2-1-19-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. aprillil 2000. a

Galina Bogdanova hagi AS PR Põhjarannik vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks ja hüvitise 33 019 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas

läbi kirjalikus menetluses 20. märtsil 2000. a AS PR Põhjarannik kassatsioonkaebuse alusel Viru

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. oktoobri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-230/99.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

G. Bogdanova töötas alates 14. detsembrist 1995. a kuni 14. detsembrini 1998. a Narvas AS PR

Põhjarannik ajalehe Põhjarannik ettetellimiste ja üksikmüügi organisaatorina. Tööandja 7. detsembri

1998. a käskkirjas märgiti töölepingu lõpetamise põhjuseks töökorralduses tehtud muudatused, mille

tõttu ettetellimiste ning üksikmüügi organisaatori ametikoht likvideeriti. Töölepingu lõpetamise

aluseks märgiti TLS § 82, mis sätestab töölepingu lõpetamise töötaja algatusel, kui tööandja rikub

lepingutingimusi või teeb tootmis- ja töökorralduses muudatusi. G. Bogdanova vaidlustas TLS § 82

alusel töölepingu lõpetamise, sest ta ei olnud töölepingu lõpetamiseks soovi avaldanud. Tööandja

18. jaanuari 1999. a käskkirjaga muudeti esialgset käskkirja, töölepingu lõpetamise põhjused jäeti

samaks, kuid tööleping lõpetati TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu.

Hagiavalduses palus G. Bogdanova tunnistada koondamise tõttu töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks, lugeda ta töölt vabastatuks TLS § 79 alusel omal soovil ja tööandjalt välja mõista

TLS § 117 lg 2 järgi hüvitisena kuue kuu keskmine palk 33019 krooni. Hageja leidis, et tegelikult

töökorralduses muudatusi ei tehtud, vaid võeti juurde uusi töötajaid, kes tegid sama tööd. Kuna ta

töötas kostja juures enne teisi töötajaid, siis oli tal TLS § 99 järgi töölejäämise eelisõigus.

Kohtla-Järve Linnakohtu 27. mai 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt on tööandjal TLS §-de 86 p 3 ja 98 lg 1 alusel õigus töötaja koondada töö

ümberkorraldamise tõttu. Kostja 18. jaanuari 1999. a käskkirja kohaselt tehti AS PR Põhjarannik

nõukogu ja juhatuse otsusega muudatusi töökorralduses, mistõttu likvideeriti alates 14. detsembrist

1998. a Narva harutoimetuses ettetellimiste ja üksikmüügi organisaatori ametikoht ja hageja

koondati. Teine töötaja L. Kulikova oli tööle võetud ajalehe reklaami müügijuhina, mis on hageja

omast erinev ametikoht ja seetõttu ei pidanud tööandja töölejäämise eelisõigust võrdlema.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Viru Ringkonnakohtu 11. oktoobri 1999. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ja uue otsusega hagi

rahuldati. Kohtuotsuse põhjendustel oli töölepingu lõpetamise dokumendiks 7. detsembri 1998. a

käskkiri, milles töölepingu lõpetamise aluseks oli märgitud TLS § 82 lg 1, s.o töölepingu lõpetamine

töötaja algatusel. Tööandja 18. jaanuari 1999. a käskkirjast ei ilmne, et tööandja oleks muutnud või

tühistanud oma 7. detsembri 1998. a käskkirja. Kuna ei ole tõendatud, et hageja oleks soovinud

töölepingut lõpetada, siis oli töölepingu lõpetamine TLS § 82 lg 1 alusel ebaseaduslik.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus kostja apellatsioonikohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normi olulise

rikkumise tõttu. Linnakohus lahendas seoses koondamisega tekkinud töövaidlust. TsMS § 319 lg 1

järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse alusel esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse, milles peeti seaduslikuks

18. jaanuari 1999. a käskkirjaga töölepingu lõpetamist TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu.

Ringkonnakohus asus aga hindama töövaidlust tulenevalt 7. detsembri 1998. a käskkirjast, mida

apellatsioonkaebuses vaidlustatud ei olnud. Kohus jättis kostja esindaja ilma võimalusest esitada

omapoolseid põhjendusi ja vastuväiteid ning rikkus sellega menetlusnorme.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et apellatsioonikohtu otsus on õige.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise

tõttu.

TsMS § 229 kohaselt ei või kohus teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Nõuded esitatakse

kohtule kirjalikus hagiavalduses, milles märgitakse ka hagi aluseks olevad asjaolud (TsMS § 147).

Hagiavalduses ja linnakohtu istungil palus hageja tunnistada 18. jaanuari 1999. a käskkirjaga TLS

§ 86 p 3 alusel töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ning tõi esile asjaolud, mille tõttu koondamine

tema arvates oli ebaseaduslik. Linnakohus tegi otsuse selle nõude kohta. Apellatsioonikohus

kontrollib esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi

kaevati (TsMS § 319 lg 1). Apellatsioonkaebuses palus hageja linnakohtu otsuse tühistada ja

tunnistada temaga töölepingu lõpetamine 18. jaanuari 1999. a käskkirjaga ebaseaduslikuks koos

sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Apellatsioonikohus leidis aga, et töölepingu lõpetamine

7. detsembri 1998. a käskkirjaga TLS § 82 alusel töötaja algatusel oli ebaseaduslik.

Apellatsioonikohus tegi otsuse nõude osas, mida hageja ei olnud esitanud. Apellatsioonikohus rikkus

TsMS § 319 lg 1 jättes apellatsioonkaebuse alusel kontrollimata linnakohtu otsuse seaduslikkuse ja

põhjendatuse.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. oktoobri 1999. a otsus ja asi saata uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada AS-le PR Põhjarannik 4. novembril 1999. a tasutud kautsjon 530 (viissada

kolmkümmend) krooni 20 senti.

J. Luik, L. Laarmaa, T. Vernik