3-1-1-53-00 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. aprillil 2000

3-1-1-53-0

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ning Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

kriminaalasja

G. Z. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa G. Z. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. G. Z. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi selles, et ta 4. veebruaril 1999. a kella 11.30 paiku X linnas X tn N maja sissekäigu ees haaras B.

A. riietest ning tungides kannatanu korterisse nr N, lõi viimast käega. Seejärel varastas ta avalikult B. A. raha 400 krooni ja 150 rubla.

2. Narva Linnakohtu 24. septembri 1999. a otsusega mõisteti G. Z. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks tema kuriteost osavõtu tõendamatuse tõttu.

Linnakohtu hinnangul pole kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal võimalik B. A. rünnanud isikut kindlaks teha. Kohus ei lugenud kannatanu ütlusi teda rünnanud

isiku kohta usaldusväärseteks põhjusel, et need ei lange kokku erapooletute tunnistajate J. T. ja D. I. poolt antud ütlustega G. Z. isikukirjelduse kohta. Veel märgiti

õigeksmõistvas otsuses, et 4. veebruaril 1999. a toimunud ülekuulamisel ei kirjeldanud B. A. isikut, kes oli teda rünnanud ning 23. veebruaril 1999. a toimunud

ülekuulamisel antud kurjategija isikukirjeldus ei lange kokku teiste tunnistajate poolt antud ütlustega G. Z. välimuse kohta.

3. Narva Linnakohtu 24. septembri 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Narva Prokuratuuri prokurör Aleksandr Solovtsov, kes palus õigeksmõistmise

tühistada ning tunnistada G. Z. süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning karistada teda vabadusekaotusega kolmeks aastaks kinnises vanglas.

Apellatsioonprotestis leiti, et linnakohtu õigeksmõistev kohtuotsus on põhjendamata, kogutud tõendeid on hinnatud ühekülgselt ning kohtu järeldused ei vasta

faktilistele asjaoludele.

4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 2000. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 15. novembri 1999. a otsus. G. Z. tunnistati süüdi KrK § 140

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust kinnises vanglas. Prokuröri apellatsioonprotest rahuldati.

Kriminaalkolleegium ei nõustunud linnakohtu järeldustega G. Z. õigeksmõistmise kohta, põhjendusel, et need ei vasta faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohtu

hinnangul oli G. Z. isik, kes pani B. A. suhtes toime avaliku varguse. Ringkonnakohus motiveeris seda järeldust asjaoluga, et kannatanu tundis juba kohtueelsel

uurimisel fotolt ära isiku (G. Z.), kes oli teda süüdistuses märgitud ajal ja viisil rünnanud. Kannatanu ütlused teda rünnanud isiku kohta langesid ringkonnakohtu

hinnangul kokku ka tunnistaja D. I. poolt G. Z. kohta antud isikukirjeldusega. Ringkonnakohus leidis, et B. A. ütlused on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud

tõenditega ning kohtul pole alust tema ütlustes kahelda.

Menetlus Riigikohtus

5. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 2000. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu G. Z., kes vaidlustab enda süüdimõistmise

ning palub end süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks mõista. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohtu otsus põhjendamata, tõendeid on

hinnatud ühekülgselt ning kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist ja prokuröri, kes leidis, et

kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid kohtuotsuses tuleb parandada eksitav trükiviga,

l e i d i s :

6.1 Ringkonnakohus on hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, nagu seda nõuab KrMK § 50. Samuti on ringkonnakohtu

kohtuotsuses piisava detailsusega motiveeritud, miks ei saa nõustuda tõendite analüüsiga linnakohtu otsuses. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub nende

motiividega ning nendib, et ringkonnakohtu kohtuotsuse tühistamiseks kassatsioonkaebuses toodud motiividel ei ole alust.

6.2 Samas märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kohtuotsuse resolutiivosa esimeses lauses esineb eksitav trükiviga. Kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriva osa

alguses viidatakse, et apellatsiooni korras vaadatakse läbi Narva Linnakohtu 24.09.1999. a kohtuotsus G. Z. suhtes. Ka ringkonnakohtu kohtuotsuse sisust nähtub, et

käsitatakse ülalnimetatud Narva Linnakohtu kohtuotsust. Kohtuotsuse resolutiivosas aga on linnakohtu kohtuotsuse kuupäevaks märgitud 15.11.1999. a.

Lähtudes eeltoodust, juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 2000. a kohtuotsus osas, millega tühistati G. Z. suhtes tehtud Narva Linnakohtu 15.11.1999. a

õigeksmõistev otsus.

2. Tühistada Narva Linnakohtu 24. septembri 1999. a kohtuotsus G. Z. õigeksmõistmises talle esitatud süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi.

3. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu 8. veebruari 2000. a kohtuotsus muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Mõista G. Z. riigieelarve tuludesse 1239.- krooni kohtukulusid kaitsjatasu näol.

Kohtuotsus jõustub 18. aprillil 2000. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Ott Järvesaar, Peeter Vaher