3-3-1-10-00 · Riigikohus

3-3-1-10-00

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. aprillil 2000

Andi Ende kassatsioonkaebuse läbivaatamine haldusõiguserikkumise asja menetlust

kõrvaldavate asjaolude küsimuses

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 6. aprillil 2000 avalikul kohtuistungil läbi Andi Ende kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2000. a. otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ-10/2000.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Andi Ende esindaja vandeadvokaat Eve Jundas. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Valga Politseiprefektuuri Patrulli- ja Liiklusjärelevalve Talituse inspektor koostas 7. juulil 1999

haldusõiguserikkumise protokolli selle kohta, et 6. juunil 1999 kella 03.00 ajal Otepää linnas

Vaateratta parklas juhtis Andi Ende autot Mercedes Benz 2070, millega tagurdas otsa parklas seisvale

sõiduautole Opel Rekord, tekitades viimasele tehnilisi vigastusi. A. Ende ei hinnanud kannatanuga

juhtumi põhjusi, jättis oma arvamuse kirjalikult vormistamata, lahkus liiklusõnnetuse kohalt ega

teatanud toimunust politseile. A. Ende rikkus Liikluseeskirja punkte 85 ja 197, millega pani toime

HÕS §-des 99 lg. 1ja 1031 lg. 1 järgi kvalifitseeritava haldusõiguserikkumise.

Valga Politseiprefektuuri Patrulli- ja Liiklusjärelevalve Talituse komissar T. Kürsa määras 4. augusti

1999. a. otsusega nr. 1713035390 A. Endele karistuseks HÕS §-de 27 p. 2, 99 lg. 1 ja 1031 lg. 1 järgi

rahatrahvi 2050 krooni.

A. Ende esitas 31. augustil 1999 Rapla Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles palus tühistada

Valga Politseiprefektuuri Patrulli- ja Liiklusjärelevalve Talituse komissari 4. augusti 1999. a. otsuse ja

lõpetada asja menetlus. A. Ende väitis, et tema pole 6. juunil 1999 avariid põhjustanud. Ta leidis, et

vaidlustatud otsus ei vasta HÕS §-s 266 sätestatud nõuetele. Haldusõiguserikkumise asja

menetlemisel rikuti HÕS § 243, sest A. Endele ei teatatud asja arutamise ajast ja asi arutati tema

juuresolekuta.

Rapla Maakohtu halduskohtuniku 30. septembri 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 3-31/99 rahuldati

A. Ende kaebus ja tühistati Valga Politseprefektuuri Patrulli- ja Liiklusjärelevalve Talituse komissari

4. augusti 1999. a. otsus nr. 1713035390. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 märgiti: "Saata

haldusõiguserikkumise asi Valga Politseiprefektuurile 06.06.1999. a. Otepääl Vaateratta parklas

toimunud liiklusavarii asjaolude põhjalikuks väljaselgitamiseks, nõuetekohaseks vormistamiseks ning

asja uueks arutamiseks, kuna ei ole möödunud HÕS §-s 30 lg. 4 kehtestatud halduskaristuse

määramiseks ettenähtud kuni 1-aastane tähtaeg." Halduskohtuniku otsuse kohaselt kuulus

vaidlustatud otsus tühistamisele menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Pole järgitud HÕS §-s 263

lg. 6 kehtestatud nõuet, mis kohustab ametiisikut välja selgitama, kas haldusõiguserikkumine on

toime pandud ja kas antud isik on selle toimepanemises süüdi. Haldusõiguserikkumise protokoll ei

vasta HÕS §-s 229 sätestatud nõetele. Halduskohtunik pidas vajalikuks, et politsei koostaks

sündmuskohal mõlema osapoole osavõtul nõuetekohase liiklusõnnetuse skeemi. Halduskohtunik

leidis, et haldusõiguserikkumise asja arutamisel rikkus ametiisik HÕS § 243.

Rapla Maakohtu halduskohtuniku 5. oktoobri 1999. a. kirjaga tagastati Valga Politseiprefektuurile

A. Ende haldusõiguserikkumise materjalid. Halduskohtuniku 30. septembri 1999. a. otsus saadeti

Valga Politseiprefektuurile 4. oktoobril 1999.

18. oktoobril 1999 esitas Valga Politseiprefektuur A. Ende haldusõiguserikkumise materjalid koos

Rapla Maakohtu halduskohtuniku 30. septembri 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 3-31/99

arutamiseks Valga Maakohtu halduskohtunikule. Valga Maakohtu nõudmisel saatis Rapla Maakohus

15. novembril 1999 haldusõiguserikkumise asja nr. 3-31/99 toimiku.

Valga Maakohtu halduskohtuniku 18. novembri 1999. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas

nr. 1036 karistati A. Endet HÕS § 99 lg. 1 järgi rahatrahviga kahekümne päevapalga ulatuses, s.o.

820 krooni ja HÕS § 1031 lg. 1 järgi rahatrahviga saja päevapalga ulatuses, s.o. 4100 krooni. HÕS

§ 27 lg. 2 alusel karistused liideti ja mõisteti A. Endele lõplikuks karistuseks rahatrahv 4920 krooni.

Halduskohtunik luges tõendatuks, et kaubiku Mercedes Benz juht A. Ende tagurdas otsa sõiduautole

Opel Rekord. Rikkudes sellega Liikluseeskirja punkti 85, pani ta toime HÕS § 99 lg. 1 järgi

kvalifitseeritava haldusõiguserikkumise. Halduskohtunik leidis, et A. Ende kuulub karistamisele ka

HÕS § 1031 lg. 1 järgi, sest ta ei teatanud kokkupõrkest politseile.

9. detsembril 1999 esitas A. Ende selle kohtuotsuse pealeapellatsioonkaebuse, milles palus otsuse

tühistada ja saata asi uueks arutamiseks halduskohtule teises koosseisus. Apellant leidis, et

haldusõiguserikkumise protokoll ei vasta HÕS §-s 229 kehtestatud nõuetele. Halduskohtunik rikkus

HÕS §-de 225 ja 226 nõudeid. Valga Politseiprefektuur ja halduskohtunik jätsid täitmata Rapla

Maakohtu halduskohtuniku 20. septembri 1999. a. otsuses märgitud ettekirjutused. A. Ende arvates

tulnuks sündmuskohal koostada poolte osavõtul nõuetekohane liiklusõnnetuse skeem.

Halduskohtunik jättis alusetult rahuldamata tema taotluse auto tehnilise ekspertiisi määramiseks.

Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2000. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ-10/2000

muudeti Valga Maakohtu halduskohtuniku 18. novembri 1999. a. otsust ja karistati A. Endet HÕS

§ 1031 lg. 1 järgi rahatrahviga viiekümne päevamäära ulatuses, s.o. 2050 krooni. HÕS § 27 lg. 2

alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja määrati A. Endele lõplikuks karistuseks

rahatrahv 50 päevamäära ulatuses, s.o. 2050 krooni. Muus osas jäeti halduskohtuniku otsus

muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuvastas halduskohtunik õigesti A. Ende käitumises HÕS

§-de 99 lg. 1 ja 1031 lg. 1 järgi kvalifitseeritavad haldusõiguserikkumise koosseisud.

Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtuniku poolt A. Endele määratud karistusega.

Ringkonnakohus märkis otsuses, et Valga Politseiprefektuuri komissari 4. augusti 1999. a. otsusega

määrati A. Endele HÕS §-de 99 lg. 1 ja 1031 lg. 1 järgi lõplikuks karistuseks rahatrahv 2050 krooni.

See otsus tühistati A. Ende kaebuse alusel Rapla Maakohtu halduskohtuniku 30. septembri 1999. a.

otsusega ja saadeti asi Valga Politseiprefektuurile uueks arutamiseks. Asja arutamisel Valga

Maakohtus määras halduskohtunik A. Endele karistuseks rahatrahvi 4920 krooni. Ringkonnakohus

leidis, et sellega rikuti õiguskindluse põhimõtteid. Ringkonnakohtu otsuses märgiti, et ei saa

"raskendada isiku olukorda pärast seda kui ta kasutab oma seaduslikku õigust vaidlustada tema

halduskorras karistamise otsus ja seda ei tühistata karistuse leebuse motiivil".

A. Ende esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

kohtuotsuse ja lõpetada asja menetlus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus rikkus oluliselt

protsessiõiguse norme. Haldusõiguserikkumise protokoll ei vasta HÕS § 229 nõuetele, mistõttu on

asja menetlus HÕS § 218 lg. 1 p. 1 alusel välistatud. Ringkonnakohus rikkus HÕS § 225 ja § 263,

sest tõendite hindamine ei põhinenud kõigi asjaolude igakülgsel, täielikul ning objektiivsel uurimisel

nende kogumis. Valga Politseiprefektuur, Valga Maakohtu halduskohtunik ja Tartu Ringkonnakohus

jätsid täitmata Rapla Maakohtu halduskohtuniku 30. septembri 1999. a. otsuses märgitud

ettekirjutused. Põhjendamatult keelduti auto tehnilise ekspertiisi määramisest, sest ekspertiis

välistanuks tema süü haldusõiguserikkumise toimepanemises.

Valga Politseiprefektuuri komissari T. Kürsa kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et

ringkonnakohtu otsus on õige.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. HÕS § 300 lg. 2 sätestab, et haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse

arutamisel võtab halduskohus vastu ühe järgmistes otsustest: 1) jätab kaebuse rahuldamata ning asjas

tehtud otsuse muutmata; 2) tühistab otsuse ja saadab asja uuesti arutamiseks, kui ei ole möödunud

halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg; 3) tühistab otsuse ja lõpetab asja menetluse; 4)

muudab karistusmäära ja kergendab määratud karistust. Sama seadustiku § 306 kohaselt jõustub

halduskohtu otsus haldusõiguserikkumise asjas selle kättesaamise päevast, kuid see ei võta asja

menetluses osalenud isikutelt õigust kaevata otsus apellatsiooni korras edasi kümne päeva jooksul,

arvates otsuse kättesaamise päevast.

Rapla Maakohtu halduskohtuniku 30. septembri 1999. a. otsusega rahuldati A. Ende kaebus ning

HÕS § 300 lg. 2 p. 2 alusel tühistati Valga Politseiprefektuuri Patrulli- ja Liiklusjärelevalve Talituse

komissari 4. augusti 1999. a. otsus nr. 1713035390. Sama otsuse resolutsiooni punktis 3 märgiti:

"Saata haldusõiguserikkumise asi Valga Politseiprefektuurile 06.06.1999.a. Otepääl Vaateratta parklas

toimunud liiklusavarii asjaolude põhjalikuks väljaselgitamiseks, nõuetekohaseks vormistamiseks ning

asja uueks arutamiseks, kuna ei ole möödunud HÕS §-s 30 lg 4 kehtestatud halduskaristuse

määramiseks ettenähtud kuni 1 aastane tähtaeg." Rapla Maakohus saatis halduskohtuniku otsuse

koopiad protsessiosalistele 4. oktoobril 1999.

Valga Politseiprefektuur ei esitanud Rapla Maakohtu halduskohtuniku 30. septembri 1999. a. otsuse

peale apellatsioonkaebust. Seega pidi Valga Politseprefektuur asuma seda jõustunud kohtuotsust

täitma. Ta oli kohustatud liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks koguma täiendavaid tõendeid,

koostama liiklusõnnetuse kohta nõuetekohase skeemi, uuesti arutama antud haldusõiguserikkumise

asja ja tegema HÕS §-s 266 sätestatud otsuse.

2. HÕS § 3 lg. 2 kohaselt määrab halduskaristust haldusõiguserikkumise eest selleks volitatud

ametiisik, halduskohtunik või kohus oma pädevuse piires ja täpses vastavuses seadusega. HÕS § 30

lg. 3 sätestab, et juhul, kui halduskaristuse määramise otsus kehtestatud korras tühistatakse ja

haldusõiguserikkumise asi saadetakse uuesti arutamiseks, võib halduskaristust määrata kahe kuu

jooksul, arvates otsuse tühistamise päevast.

Rapla Maakohtu halduskohtuniku 30. septembri 1999. a. otsuse põhjendavas osas leiti, et toimunud

"liiklusõnnetuses ei ole kõiki asjaolusid süüdlase tuvastamiseks välja selgitatud. Arvestades seda, et

rikkuja eitab 06.06.1999. a. Otepääl Vaateratta parklas kell 03.00 ajal kõrvalseisvale sõidukile otsa

tagurdamist, on vajalik sündmuse kohta koguda täiendavaid tõendeid" ning et sündmuskohal on

vajalik mõlema osapoole osavõtul koostada nõuetekohane liiklusõnnetuse skeem.

Valga Politseprefektuur ei kõrvaldanud jõustunud kohtuotsuses märgitud puudusi ega täitnud kohtu

ettekirjutust. Valga Politseiprefektuuri pädev ametiisik pole A. Ende haldusõiguserikkumise asja

uuesti arutanud ega halduskaristuse määramise küsimust otsustanud.

3. Haldusõiguserikkumise asja menetlust kõrvaldavad asjaolud on sätestatud HÕS §-s 218 lg. 1. Selle

paragrahvi lõike 1 punkt 8 kehtestab, et haldusõiguserikkumise asja menetlust ei või algatada ja

algatatud menetlus tuleb lõpetada, kui haldusvastutusele võetava isiku suhtes on sama fakti kohta

tehtud haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamise otsus, samuti kui antud fakti kohta on

algatatud kriminaalasi. Kriminaalmenetluse koodeksi § 5 lg. 1 p. 9 järgi ei või kriminaalasja algatada

ja algatatud asi tuleb lõpetada isiku suhtes, kelle kohta on jõustunud kohtuotsus samas süüdistuses või

kohtumäärus kriminaalasja lõpetamise kohta samal alusel.

Kuna Valga Politseiprefektuuri poolt 7. juulil 1999 koostatud haldusõiguserikkumise protokollis

fikseeritud A. Ende haldusõiguserikkumise asjas HÕS §-de 99 lg. 1 ja 1031 lg. 1 järgi oli Rapla

Maakohtu halduskohtuniku 30. septembri 1999. a. jõustunud kohtuotsus, siis ei olnud Valga

Maakohtu halduskohtunikul õiguslikku alust võtta menetlusse ja arutada 25. oktoobril ja 26. oktoobril

1999 sama haldusõiguserikkumise asja ning määrata A. Endele halduskaristust. Antud juhtumil

tulnuks lähtudes analoogiast KrMK §-ga 5 lg. 1 p. 9 ja lõpetada haldusõiguserikkumise asja menetlus.

Sellele menetlusnormide rikkumisele ei pööranud tähelepanu ka Tartu Ringkonnakohus.

Eeltoodu põhjal kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Valga Maakohtu halduskohtuniku ja Tartu

Ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada ja menetlus asjas lõpetada.

4. HÕS § 3511 lg. 1 sätestab: "Kui kohus tunnistas halduskaristuse määramise otsuse ebaseaduslikuks

ja asja arutamisest võttis haldusvastutusele võetud isiku esindajana osa õigusabi osutav isik, võib

kohus isiku palvel teha määruse õigusabi eest tasutud summa temale hüvitamiseks riigi- või kohaliku

eelarve vahenditest."

Kuna Valga Maakohtu halduskohtuniku ja Tartu Ringkonnakohtu otsused, millega määrati A. Endele

halduskaristus, kuuluvad tühistamisele, siis on A. Ende esindaja vandeadvokaat E. Jundase poolt

Riigikohtu istungil esitatud taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele summas 6195 krooni. A. Ende taotlus sõidukulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud

ega kuulu rahuldamisele.

Juhindudes KrMK §-st 5 lg. 1 p. 9 ja HÕS §-dest 218 lg. 1 p. 8, 324 lg. 1 p. 3 ja 311 lg. 2, Riigikohtu

halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Andi Ende kassatsioonkaebus.

Tühistada Valga Maakohtu halduskohtuniku 18. novembri 1999. a. otsus

haldusõiguserikkumise asjas nr. 1036 ja Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2000. a. otsus

haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ-10/2000.

Lõpetada menetlus Andi Ende haldusõiguserikkumise asjas.

Mõista välja riigilt Andi Endele advokaadi õigusabi eest tasutud summa 6195 (kuus tuhat

ükssada üheksakümmend viis) krooni.

Tagastada Evi Endele Andi Ende eest tasutud kassatsioonikautsjon 700 (seitsesada) krooni.

Määrus jõustub 18. aprillil 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel