3-3-1-9-00 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedvaatas 30. märtsil 2000 avalikul kohtuistungil läbi AS KEK Ehitus kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. detsembri 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/281/99.
Legislator headnote
AI generated3-3-1-9-00 · Riigikohus: vaatas 30. märtsil 2000 avalikul kohtuistungil läbi AS KEK Ehitus kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. detsembri 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/281/99.
Full text
3-3-1-9-00
OTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 17. aprillil 2000
Aktsiaseltsi KEK Ehitus kassatsioonkaebuse läbivaatamine maksuameti ettekirjutuse
motiveerimise asjas
Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann
vaatas 30. märtsil 2000 avalikul kohtuistungil läbi AS KEK Ehitus kassatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. detsembri 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/281/99.
Protsessiosalistena võtsid istungist osa AS KEK Ehitus esindaja vandeadvokaat Andres Saue ja Järva
Maakonna Maksuameti esindaja Rainer Eidemiller. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu
Varend.
Järva Maakonna Maksuameti 30. aprilli 1999. a. ettekirjutuse nr. 49 punktis 1 kohustati AS KEK
Ehitus tasuma käibemaksu 337 742 krooni ja intresse 310 338 krooni. Maksuamet leidis, et AS KEK
Ehitus on arvestanud valesti maksustatavat käivet 1996. aasta aprillikuust kuni 1998. aasta
detsembrikuuni.
AS KEK Ehitus esitas Järva Maakohtu halduskohtunikule kaebuse ettekirjutuse punkti 1 peale osas,
millega aktsiaseltsi kohustati tasuma intresse summas 310 338 krooni. Kaebuse esitaja palus tühistada
maksuameti ettekirjutuse osaliselt, s.o. intresside nõude osas summas 155 000 krooni. Kaebuse
esitaja väitis, et intresside arvutamisel tuleb soodsamat intressimäära kohaldada tagasiulatuvalt ning
intresside arvutamise osas ei ole ettekirjutus "läbipaistev" ja kontrollitav.
Järva Maakohtu halduskohtuniku 9. septembri 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 3-26/1999 jäeti AS
KEK Ehitus kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. detsembri 1999. a.
otsusega jäeti rahuldamata ka AS KEK Ehitus apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus leidis, et
apellandi viide HÕS §-le 4 lg. 2 seoses vastutust kergendava või tühistava seaduse tagasiulatuva jõu
põhimõtte kohaldamisega intressimääradele on ekslik. Ebaõigeks pidas ringkonnakohus ka apellandi
väidet, et maksuameti vaidlustatud ettekirjutuses ei ole näidatud intresside arvestamise metoodikat.
Kassatsioonkaebuses taotleb AS KEK Ehitus Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse
tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus või
teisele ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse motiivid on samasisulised kui Järva Maakohtu
halduskohtunikule esitatud kaebuses. Kassaator väidab:
Intressid on maksuõiguses üks haldusvastutuse liikidest. Seepärast tuleks HÕS §-s 4 lg. 2 sätestatud
vastutust kergendava seaduse tagasiulatuva jõu põhimõtte alusel tagasiulatuvalt kohaldada ka
soodsamat intressimäära.
Ettekirjutus peab olema motiveeritud. Kaebus maksuameti ettekirjutuse peale esitati põhjusel, et
selles ei ole vajalikke lähteandmeid ettekirjutuse seaduslikkuse kontrollimiseks. Ettekirjutuses ei ole
näidatud, milliselt maksusummalt, millise perioodi eest ja millise intressimäära järgi on maksuvõlg
arvestatud.
Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidab maksuamet, et soodsamat intressimäära ei kohaldata
tagasiulatuvalt. Maksuhaldur ei pea ettekirjutuses viitama intressi arvestamise metoodikale, sest MKS
§ 2 p. 7 järgi ei hõlma mõiste "maksusumma" intresse. Samuti ei pea maksuhaldur arvutama
tasumisele kuuluvate intresside summat.
Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium
leidis:
1. Vastutust kergendava seaduse tagasiulatuva jõu põhimõtte alusel ei kuulu maksuõiguses
tagasiulatuvalt kohaldamisele soodsam intressimäär. Haldusõiguserikkumiste seadustiku §-s 4 lg. 2
on küll sätestatud, et haldusõiguserikkumise eest vastutust kergendaval või tühistaval seadusel on
tagasiulatuv jõud, kuid intress maksuõiguses ei ole vastutus Haldusõiguserikkumiste seadustiku
mõttes. Õigusliku aluse puudumise tõttu ei saa tagasiulatuvalt kohaldada soodsamat intressimäära.
2. Maksuhaldur peab ettekirjutuses näitama tasumisele kuuluvate intresside summa ja intresside
arvestamise metoodika. Maksuameti vaidlustatud ettekirjutus ei ole motiveeritud, sest selles on
üksnes viidatud Maksukorralduse seaduse §-le 28 lg. 1 ja näidatud maksustamisperioodide lõikes
maksumaksja vead käibemaksu arvestamisel, kuid ei ole näidatud intresside arvestamise metoodikat.
Maksukorralduse seaduse § 14 lg. 2 järgi on maksuhaldur kohustatud kontrollima maksude tasumise
õigsust, määrama seaduses sätestatud juhtudel tasumisele kuuluvad maksusummad ja intressid,
nõudma sisse maksuvõlad ning rakendama sanktsioone maksuseaduste rikkujate suhtes. Sama
seaduse § 2 p. 7 alusel moodustab maksuvõla tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.
Seega on maksuamet kohustatud määrama tasumisele kuuluvate intresside summa.
Maksukorralduse seaduse § 22 lg. 3 järgi on maksuhaldur kohustatud tasumisele kuuluva
maksusumma määramisel ettekirjutuses näitama maksusumma määramise aluseks olnud metoodika.
Haldusaktide motiveerimise nõudest ja Maksukorralduse seaduse üldisest mõttest tuleneb, et nii nagu
tuleb näidata maksusumma määramise aluseks olev metoodika, tuleb ettekirjutuses näidata ka see,
kuidas on arvestatud tasumisele kuuluvad intressid.
3. Järva Maakonna Maksuameti vaidlustatud ettekirjutuses ei ole näidatud, kuidas on arvestatud
tasumisele kuuluvate intresside summa. AS KEK Ehitus käibemaksu võlg on maksuameti
ettekirjutuse järgi muutunud alates 1996. a. aprillikuust kuni 1998. a. detsembrikuuni. Samal
perioodil on intresside määr muutunud kolmel korral. Maksuameti vaidlustatud ettekirjutus ei ole
tasumisele kuuluvate intresside summa õigsuse osas kontrollitav ja kuulub seepärast osaliselt
tühistamisele.
4. AS KEK Ehitus on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 4650 krooni ja apellatsioonkaebuse
esitamisel 4650 krooni, kokku 9300 krooni. HKMS § 83 lg. 1 järgi kuulub riigilõiv kohtukulude
hulka ja HKMS § 93 lg. 1 alusel tuleb poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja mõista tema
poolt kantud kohtukulud. HKMS § 92 lg. 1 järgi kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus
tehti. Seega tuleb välja mõista AS KEK Ehitus kasuks Järva Maakonna Maksuametilt nimetatud
aktsiaseltsi poolt asjas kantud kohtukulud summas 9300 krooni.
Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 4, 26 lg. 1 p. 1, 93 lg. 1 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium
otsustab:
Rahuldada AS KEK Ehitus kassatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. detsembri 1999. a. otsus haldusasjas
nr. II-3/281/99.
Tühistada Järva Maakonna Maksuameti 30. aprilli 1999. a. ettekirjutuse nr. 49 punkt 1 osas,
millega kohustati AS KEK Ehitus tasuma intresse summas 310 338 krooni.
Mõista välja Järva Maakonna Maksuametilt AS KEK Ehitus kasuks tema poolt kantud
kohtukulud 9300 (üheksa tuhat kolmsada) krooni.
Tagastada aktsiaseltsile KEK Ehitus kautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni.
Otsus jõustub 17. aprillil 2000 teatavaks tegemisest.
Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann