Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-9-00 ECLI:EE:RK:2000:3.3.1.9.00.120 AI generated

3-3-1-9-00 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-9-00
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

vaatas 30. märtsil 2000 avalikul kohtuistungil läbi AS KEK Ehitus kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. detsembri 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/281/99.

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-9-00 · Riigikohus: vaatas 30. märtsil 2000 avalikul kohtuistungil läbi AS KEK Ehitus kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. detsembri 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/281/99.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-3-1-9-00

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. aprillil 2000

Aktsiaseltsi KEK Ehitus kassatsioonkaebuse läbivaatamine maksuameti ettekirjutuse

motiveerimise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 30. märtsil 2000 avalikul kohtuistungil läbi AS KEK Ehitus kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. detsembri 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/281/99.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa AS KEK Ehitus esindaja vandeadvokaat Andres Saue ja Järva

Maakonna Maksuameti esindaja Rainer Eidemiller. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu

Varend.

Järva Maakonna Maksuameti 30. aprilli 1999. a. ettekirjutuse nr. 49 punktis 1 kohustati AS KEK

Ehitus tasuma käibemaksu 337 742 krooni ja intresse 310 338 krooni. Maksuamet leidis, et AS KEK

Ehitus on arvestanud valesti maksustatavat käivet 1996. aasta aprillikuust kuni 1998. aasta

detsembrikuuni.

AS KEK Ehitus esitas Järva Maakohtu halduskohtunikule kaebuse ettekirjutuse punkti 1 peale osas,

millega aktsiaseltsi kohustati tasuma intresse summas 310 338 krooni. Kaebuse esitaja palus tühistada

maksuameti ettekirjutuse osaliselt, s.o. intresside nõude osas summas 155 000 krooni. Kaebuse

esitaja väitis, et intresside arvutamisel tuleb soodsamat intressimäära kohaldada tagasiulatuvalt ning

intresside arvutamise osas ei ole ettekirjutus "läbipaistev" ja kontrollitav.

Järva Maakohtu halduskohtuniku 9. septembri 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 3-26/1999 jäeti AS

KEK Ehitus kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. detsembri 1999. a.

otsusega jäeti rahuldamata ka AS KEK Ehitus apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus leidis, et

apellandi viide HÕS §-le 4 lg. 2 seoses vastutust kergendava või tühistava seaduse tagasiulatuva jõu

põhimõtte kohaldamisega intressimääradele on ekslik. Ebaõigeks pidas ringkonnakohus ka apellandi

väidet, et maksuameti vaidlustatud ettekirjutuses ei ole näidatud intresside arvestamise metoodikat.

Kassatsioonkaebuses taotleb AS KEK Ehitus Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse

tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus või

teisele ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse motiivid on samasisulised kui Järva Maakohtu

halduskohtunikule esitatud kaebuses. Kassaator väidab:

Intressid on maksuõiguses üks haldusvastutuse liikidest. Seepärast tuleks HÕS §-s 4 lg. 2 sätestatud

vastutust kergendava seaduse tagasiulatuva jõu põhimõtte alusel tagasiulatuvalt kohaldada ka

soodsamat intressimäära.

Ettekirjutus peab olema motiveeritud. Kaebus maksuameti ettekirjutuse peale esitati põhjusel, et

selles ei ole vajalikke lähteandmeid ettekirjutuse seaduslikkuse kontrollimiseks. Ettekirjutuses ei ole

näidatud, milliselt maksusummalt, millise perioodi eest ja millise intressimäära järgi on maksuvõlg

arvestatud.

Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidab maksuamet, et soodsamat intressimäära ei kohaldata

tagasiulatuvalt. Maksuhaldur ei pea ettekirjutuses viitama intressi arvestamise metoodikale, sest MKS

§ 2 p. 7 järgi ei hõlma mõiste "maksusumma" intresse. Samuti ei pea maksuhaldur arvutama

tasumisele kuuluvate intresside summat.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Vastutust kergendava seaduse tagasiulatuva jõu põhimõtte alusel ei kuulu maksuõiguses

tagasiulatuvalt kohaldamisele soodsam intressimäär. Haldusõiguserikkumiste seadustiku §-s 4 lg. 2

on küll sätestatud, et haldusõiguserikkumise eest vastutust kergendaval või tühistaval seadusel on

tagasiulatuv jõud, kuid intress maksuõiguses ei ole vastutus Haldusõiguserikkumiste seadustiku

mõttes. Õigusliku aluse puudumise tõttu ei saa tagasiulatuvalt kohaldada soodsamat intressimäära.

2. Maksuhaldur peab ettekirjutuses näitama tasumisele kuuluvate intresside summa ja intresside

arvestamise metoodika. Maksuameti vaidlustatud ettekirjutus ei ole motiveeritud, sest selles on

üksnes viidatud Maksukorralduse seaduse §-le 28 lg. 1 ja näidatud maksustamisperioodide lõikes

maksumaksja vead käibemaksu arvestamisel, kuid ei ole näidatud intresside arvestamise metoodikat.

Maksukorralduse seaduse § 14 lg. 2 järgi on maksuhaldur kohustatud kontrollima maksude tasumise

õigsust, määrama seaduses sätestatud juhtudel tasumisele kuuluvad maksusummad ja intressid,

nõudma sisse maksuvõlad ning rakendama sanktsioone maksuseaduste rikkujate suhtes. Sama

seaduse § 2 p. 7 alusel moodustab maksuvõla tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.

Seega on maksuamet kohustatud määrama tasumisele kuuluvate intresside summa.

Maksukorralduse seaduse § 22 lg. 3 järgi on maksuhaldur kohustatud tasumisele kuuluva

maksusumma määramisel ettekirjutuses näitama maksusumma määramise aluseks olnud metoodika.

Haldusaktide motiveerimise nõudest ja Maksukorralduse seaduse üldisest mõttest tuleneb, et nii nagu

tuleb näidata maksusumma määramise aluseks olev metoodika, tuleb ettekirjutuses näidata ka see,

kuidas on arvestatud tasumisele kuuluvad intressid.

3. Järva Maakonna Maksuameti vaidlustatud ettekirjutuses ei ole näidatud, kuidas on arvestatud

tasumisele kuuluvate intresside summa. AS KEK Ehitus käibemaksu võlg on maksuameti

ettekirjutuse järgi muutunud alates 1996. a. aprillikuust kuni 1998. a. detsembrikuuni. Samal

perioodil on intresside määr muutunud kolmel korral. Maksuameti vaidlustatud ettekirjutus ei ole

tasumisele kuuluvate intresside summa õigsuse osas kontrollitav ja kuulub seepärast osaliselt

tühistamisele.

4. AS KEK Ehitus on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 4650 krooni ja apellatsioonkaebuse

esitamisel 4650 krooni, kokku 9300 krooni. HKMS § 83 lg. 1 järgi kuulub riigilõiv kohtukulude

hulka ja HKMS § 93 lg. 1 alusel tuleb poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja mõista tema

poolt kantud kohtukulud. HKMS § 92 lg. 1 järgi kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus

tehti. Seega tuleb välja mõista AS KEK Ehitus kasuks Järva Maakonna Maksuametilt nimetatud

aktsiaseltsi poolt asjas kantud kohtukulud summas 9300 krooni.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 4, 26 lg. 1 p. 1, 93 lg. 1 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada AS KEK Ehitus kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. detsembri 1999. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/281/99.

Tühistada Järva Maakonna Maksuameti 30. aprilli 1999. a. ettekirjutuse nr. 49 punkt 1 osas,

millega kohustati AS KEK Ehitus tasuma intresse summas 310 338 krooni.

Mõista välja Järva Maakonna Maksuametilt AS KEK Ehitus kasuks tema poolt kantud

kohtukulud 9300 (üheksa tuhat kolmsada) krooni.

Tagastada aktsiaseltsile KEK Ehitus kautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni.

Otsus jõustub 17. aprillil 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann