3-2-1-38-00 · Riigikohus

3-2-1-38-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 29. märtsil 2000. a

Leida Maltsari hagi Sulev Maltsari ja Heiki Haabma vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vaatas

kirjalikus menetluses 28. veebruaril 2000. a läbi Leida Maltsari kassatsioonkaebuse alusel Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-153/99.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Põlva Maakohtu otsusega tuvastati, et 4. veebruaril 1998. a sõlmis Hans Järvela Sulev Maltsari nimel

Heiki Haabmaga pandilepingu, mille kohaselt panditi 20. detsembri 1997. a laenulepingu tagamiseks

L. Maltsari ja S. Maltsari ühisvara hulka kuuluv Põlvamaal Põlva vallas Metste külas asuv

pooleliolev elamu. Lepingu p 3.1.2 järgi kinnitasid pandilepingu pooled, et lepinguobjekt on

abikaasade ühisvara, abikaasa on andnud nõusoleku lepinguobjekti pantimiseks ning kolmandate

isikute õigusi lepinguobjektil ei lasu.

L. Maltsar palus tunnistada 4. veebruaril 1998. a sõlmitud pandilepingu tühisust. Hagiavalduse

põhjendustel on pandileping sõlmitud vastuolus PkS §-ga 17 lg 4. Abikaasade ühisomandis olevat

registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja ei võinud abikaasa võõrandada ega pantida teise abikaasa

kirjaliku nõusolekuta. Hageja ei ole andnud kirjalikku nõusolekut elamu pantimiseks. Vastavalt TsÜS

§-le 66 lg 2 on seadusega vastuolus olev tehing tühine.

Põlva Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja andnud nõusoleku

ühisvara pantimiseks ja seetõttu ei ole pandileping vastuolus PkS §-ga 17 lg 4. Hageja on

19. detsembri 1997. a volikirjas volitanud S. Maltsarit esindama end kõigis õigustoimingutes, mis on

seotud abikaasade ühisvarasse kuuluva poolelioleva ehitise võõrandamise, pantimise või muu

kohustisega koormamisega, sealhulgas volituse andmisega nimetatud tehingute tegemiseks teistele

isikutele. Seega on hageja volitus antud edasivolitamise õigusega. Samal kuupäeval volitas S. Maltsar

notari tõestatud volikirjas H. Järvelat esindama end kõigis ametiasutustes ja isikute ees kõigis

õigustoimingutes ja asjaajamistes, mis on seotud nimetatud ehitisega, sealhulgas ka ehitist

võõrandama.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Tulenevalt TsMS §-st 330 lg 5 ei pidanud

ringkonnakohus vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Ringkonnakohus luges alusetuks hageja väite, et ta ei andnud PkS §-s 17 lg 4 ettenähtud kirjalikku

nõusolekut poolelioleva elamu pantimiseks. Volikirja järgi volitas hageja oma abikaasat esindama

teda kõigis õigustoimingutes, mis on seotud abikaasade ühisomandis oleva poolelioleva ehitise

võõrandamise, pantimise või muu kohustisega koormamisega, sealhulgas volituste andmisega

nimetatud tehingute tegemiseks teistele isikutele. Seega oli pandilepingu sõlmimise ajal 4. veebruari

1998. a olemas hageja kirjalik nõusolek abikaasade ühisvara pantimiseks.

Kuna laenulepingu pooled ei ole lepingut vaidlustanud, hagejal kui kolmandal isikul puudub selleks

õigus, siis on maakohus õigesti eeldanud, et pandiga tagatud laenuleping on kehtiv.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.

PkS § 17 lg 4 kohaselt pidi ta andma abikaasale ehitise pantimiseks kirjaliku nõusoleku.

19. detsembri 1997. a volikirjaga andis ta abikaasale volituse enda esindamiseks kõigis

õigustoimingutes edasivolitamise õigusega. Samal päeval tehtud S. Maltsari volikirjaga ei toimunud

S. Maltsari poolt talle hageja antud õiguste edasivolitamist. Volituse ja nõusoleku andmine on

õigustoimingud, millele tuleb kohaldada TsÜS § 65 kohaselt tehingu sätteid. TsÜS § 61 kohaselt on

tehingus oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. Lähtudes PkS § 17 lg 4 saab järeldada,

et hageja andis abikaasale volituse otsustada oma nõusoleku väljendamise üle tehingute tegemisel

abikaasade ühisvara hulka kuuluva varaga. Ringkonnakohus ei ole oma otsuses näidanud, milles

väljendus abikaasa nõusolek.

Hageja leidis, et volikiri iseenesest ei saa sisaldada nõusolekut. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt on volitus

õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda. 19. detsembril 1997. a S. Maltsari poolt

H. Järvelale antud volikirjas andis S. Maltsar volitused esindada ennast, kuid ta ei ole selles volikirjas

andnud abikaasa nimel nõusolekut tehingu tegemiseks.

Hageja arvates ei ole ringkonnakohus hinnanud kõiki tõendeid objektiivselt, mis on toonud kaasa

ebaõige kohtulahendi.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja ei või PkS § 17 lg 4

kohaselt võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest, kumma

abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud. Seega peab olema ühisomandis oleva asja pantimiseks

teise abikaasa kirjalik nõusolek. Osundatu eesmärk on vältida teise abikaasa nõusolekuta ühisvara

võõrandamist ja pantimist. Vaidlust pole selles, et volikirjas märgitu vastab L. Maltsari tahtele.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et 19. detsembri 1997. a volikirjas väljendas

hageja kirjalikult nõusolekut ühisvara hulka kuuluva poolelioleva ehitise, asukohaga Põlva vald

Metste küla, pantimiseks. Andes volituse S. Maltsarile ühisvara hulka kuuluva elamu pantimiseks

väljendas hageja ka nõusolekut elamu pantimiseks. See, et S. Maltsari nimel sõlmis pandilepingu

H. Järvela, ei muuda elamu pantimiseks antud nõusolekut olematuks.

Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 1999. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa