Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-8-00 ECLI:EE:RK:2000:3.3.1.8.00.87 AI generated

3-3-1-8-00 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-8-00
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

vaatas 9. märtsil 2000 kirjalikus menetluses läbi Starman Kaabeltelevisiooni AS erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 1999. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/369/99.

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-8-00 · Riigikohus: vaatas 9. märtsil 2000 kirjalikus menetluses läbi Starman Kaabeltelevisiooni AS erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 1999. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/369/99.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-3-1-8-00

MÄÄRUS

Tartus 27. märtsil 2000

Starman Kaabeltelevisiooni AS erikaebuse läbivaatamine haldusakti täitmise peatamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 9. märtsil 2000 kirjalikus menetluses läbi Starman Kaabeltelevisiooni AS erikaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu 30. detsembri 1999. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/369/99.

13. oktoobril 1999 andis Sideamet lähtudes Kaabelleviseaduse §-st 40 lg. 1 välja käskkirja nr. 1-3/92,

mille alusel Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile anti 13. oktoobril 1999 kaabeltelevisioonivõrgu

luba nr. CV99001 Tallinna linna administratiivpiiride ulatuses kaabeltelevisioonivõrgu rajamiseks,

omamiseks ja kasutamiseks loaga määratud tingimustel kehtivusega 10 aastat koos selle lisaks

olevate tingimustega.

Starman Kaabeltelevisiooni AS esitas 12. novembril 1999 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles

palus tunnistada Sideameti 13. oktoobri 1999. a. käskkiri nr. 1-3/92 ja Tallinna Kaabeltelevisiooni

Aktsiaseltsile kaabeltelevisioonivõrgu loa nr. CV99001 andmine täielikult seadusevastaseks ning

peatada käskkirja ja selle alusel antud loa täitmine kuni nimetatud haldusasjas kohtuotsuse

jõustumiseni. Kaebuse motiivide kohaselt oli Sideamet kaabeltelevisioonivõrgu loa väljastamisel

tuginenud Kaabelleviseaduse §-le 40 lg. 1 ning väljastanud kümneaastase tähtajaga loa, kuigi oleks

pidanud väljastama ajutise loa Kaabelleviseaduse § 41 lg. 1 alusel nagu teistele

kaabeltelevisioonivõrgu omanikele, sealhulgas Starman Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile. Kaebuse

esitaja arvates võib loa tingimustest Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile tuleneva kohustuse -

190 miljoni krooni investeerimine - jätkuv täitmine põhjustada olulist varalist kahju ka teistele

protsessiosalistele.

Tallinna Halduskohtu 18. novembri 1999. a. määrusega haldusasjas nr. 3-2127/99 peatati Sideameti

13. oktoobri 1999. a. käskkirja nr. 1-3/92 täitmine kuni jõustunud kohtulahendini nimetatud

haldusasjas. Halduskohtunik asus seisukohale, et kaebaja taotluse rahuldamine kaebuse tagamiseks

on põhjendatud.

Tallinna Halduskohtu 18. novembri 1999. a. määruse peale esitasid erikaebused Tallinna

Kaabeltelevisiooni AS ja Sideamet, kes palusid tühistada halduskohtu määruse ja teha uus määrus,

millega jätta õigusakti täitmise peatamise taotlus rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. detsembri 1999. a. määrusega haldusasjas nr. II-

3/369/99 tühistati Tallinna Halduskohtu määrus. Ringkonnakohus märkis, et halduskohtunik peatas

18. novembri 1999. a. määrusega vaid Sideameti käskkirja täitmise ja jättis võtmata seisukoha selle

käskkirja alusel välja antud kaabeltelevisioonivõrgu loa täitmise peatamise kohta. Ringkonnakohus

asus seisukohale, et halduskohtunikul ei olnud võimalik peatada vaidlustatud Sideameti käskkirja

täitmist, sest käskkiri on täidetud loa väljaandmisega.

7. jaanuaril 2000 esitas Starman Kaabeltelevisiooni AS ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse,

milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse halduskohtu määrus. Erikaebuse esitaja

leiab, et ringkonnakohus on asunud ebaõigele seisukohale õigusakti täitmise peatamise institutsiooni

sisustamisel ning käsitleb ebaõigesti käskkirja ja loa õiguslikku tähendust ning nende täitmise

mõistet. Erikaebuse motiivid on järgmised:

1. Käskkiri ja kaabeltelevisioonivõrgu luba on lahutamatult teineteisega seotud. Ringkonnakohus on

kunstlikult ja ebaõigesti eraldanud vaidlustatud käskkirja ning kaabeltelevisioonivõrgu loa

sõltumatult eksisteerivateks ja iseseisvat õiguslikku tähendust omavateks õiguse üksikaktideks.

2. Käskkirja täitmise peatamine hõlmab ka loa täitmise peatamise. Ringkonnakohtu otsusest tuleneb

ekslikult, nagu oleks loa ja käskkirja täitmise peatamine eraldi seisvad toimingud.

3. Käskkirja täitmine ei seisne mitte kaabeltelevisioonivõrgu loa väljastamises, vaid loa andmise

otsustusega kaasnevate õiguste ja kohustuste kogumi realiseerimises.

4. Vaidlustatud õigusakti täitmise peatamine tagab kaabeltelevisiooniteenuste turul olukorra

säilitamise, mille taastamine pärast haldusasjas nr. 3-2127/99 otsuse tegemist oleks võimatu.

Vaidlustatud akti täitmise peatamine aitaks tagada kaabelleviteenuste turu arengu ausa konkurentsi

tingimustes.

Kirjalikus vastuses erikaebusele leiab Sideamet, et pärast kaabeltelevisioonivõrgu loa väljastamist oli

vaidlustatud käskkirja eesmärk juba täidetud ja tema õigusjõud lõppenud ning käskkirja täitmise

peatamine ei hõlma loa täitmise peatamist.

Tallinna Kaabeltelevisiooni AS leiab oma kirjalikus vastuses, et luba, mille täitmise peatamist

taotletakse, on nimeline ja kuulub kolmandale isikule ning haldusmenetluses pole võimalik

vaidlustada eraõigusliku isiku nimelisi ja eriõigusi andvaid dokumente, mille alusel eraõiguslik isik

teostab majandustegevust. Kui vaidlustatud käskkirja sisuks oli loa väljaandmine ja luba on faktiliselt

välja antud, siis on käskkiri täidetud. Erikaebusest ei selgu, kuidas võiks olla takistatud või

raskendatud selle esitajale positiivse kohtulahendi korral kohtuotsuse täitmine.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Vastavalt Kaabelleviseaduse §-le 9 lg. 1 on kaabeltelevisioonivõrgu luba Sideameti poolt välja

antud tegevusluba, mis annab sellel märgitud isikule õiguse kaabeltelevisioonivõrgu rajamiseks,

omamiseks ja kasutamiseks loaga määratud tingimustel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt antakse

kaabeltelevisioonivõrgu luba välja tähtajaga 10 aastat.

2. 31. detsembrini 1999 kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku (HKS) § 9 lg. 3 sätestas, et

kaebuse või protesti esitamine ei takista kaevatava õigusakti täitmist, kuid halduskohtunikul on õigus

kaebaja palvel selle täitmine peatada.

Käesolevas haldusasjas palus Starman Kaabeltelevisiooni AS halduskohtul peatada nii Sideameti

13. oktoobri 1999. a. käskkirja nr. 1-3/92, mille alusel anti välja Tallinna Kaabeltelevisiooni

Aktsiaseltsile kaabeltelevisioonivõrgu luba nr. CV 99001, kui ka loa täitmine.

Haldusasja materjalidest nähtub, et vaidlustatud käskkirja sisuks on kaabeltelevisioonivõrgu loa

väljaandmine Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile Tallinna linna administratiivpiiride ulatuses

kaabeltelevisioonivõrgu rajamiseks, omamiseks, ja kasutamiseks loaga määratud tingimustel

kehtivusega 10 aastat. Vaidlustatud käskkirja alusel välja antud kaabeltelevisioonivõrgu loa kohaselt

on see antud Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile loas näidatud tähtajaks ning annab talle õiguse

Tallinna linna administratiivpiiride ulatuses 194 000 potentsiaalse abonendi (sealhulgas 14 000

juriidilist isikut) liitumist võimaldava kaabeltelevisioonivõrgu omamiseks, rajamiseks ja

kasutamiseks loaga määratud tingimustel, mis on loa lisaks. Kaabeltelevisioonivõrgu loa

nr. CV99001 lisas "Kaabeltelevisioonivõrgu loaga määratud tingimused" on sätestatud

kaabeltelevisioonivõrgu kasutusse võtmise tähtajad, kaabeltelevisioonivõrku iseloomustavad

tehnilised parameetrid, kaabellevi programmide pakettide minimaalne arv, kaabellevi programmide

põhipaketti kuuluvate programmide minimaalne arv, kaabeltelevisioonivõrgus opereeritavad

telekommunikatsiooniteenused ja tähtajad ning muud olulised tingimused, sealhulgas kohustus

investeerida kaabeltelevisioonivõrgu rakendamiseks vähemalt 190 miljonit krooni.

Sideameti vaidlustatud käskkirja ja Sideameti poolt Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile antud

kaabeltelevisioonivõrgu loa ning selle lisaks olevate tingimuste sisust tulenevalt on selles haldusasjas

käskkiri ja luba erinevad haldusaktid. Ringkonnakohus on seega õigesti käsitlenud käskkirja ja luba

kui erinevaid haldusakte.

Kasutades HKS §-st 9 lg. 3 tulenevat õigust peatada haldusakti täitmine, peab halduskohtunik

kindlaks tegema, mitme haldusakti täitmise peatamist taotletakse ning iga üksiku haldusakti puhul

välja selgitama peatamise eesmärgi ja selle, millised tagajärjed võivad olla akti täitmise peatamisel

või peatamata jätmisel. Kohus peab hindama iga haldusakti täitmise peatamise põhjendatust ning

langetama otsustuse nende täitmise peatamise või peatamata jätmise suhtes eraldi.

Ebaõige on erikaebuse esitaja väide, et käskkirja täitmise peatamine hõlmab ka loa täitmise

peatamist. Nagu iga üksiku haldusakti, nii ka vaidlustatud käskkirja ning selle alusel välja antud loa

puhul tuleb välja selgitada, milliseid õiguslikke tagajärgi toob haldusakt endaga kaasa ja milline on

tema mõju.

3. Seadusandja ei olesõnaselgelt sätestanud õigusakti täitmise peatamise aluseid, millest

halduskohtunik peaks täitmise peatamise otsustamisel lähtuma.

Haldusakti täitmise peatamine halduskohtu poolt peab olema piisavalt põhjendatud. Haldusakti

täitmise peatamine saab olla põhjendatud, kui peatamata jätmine loob kaebaja jaoks sellise olukorra,

kus tema õigused saavad pöördumatult kahjustatud. Kohus peab haldusakti täitmise peatamise

taotluse puhul välja selgitama, kas haldusakt, mille täitmise peatamist taotletakse, saab luua selliseid

tagajärgi, mille kõrvaldamine peale asjas sisulise vaidluse lahendamist pole enam võimalik.

Riigikohtu halduskolleegium märkis 6. detsembri 1996. a. määruses nr. 3-3-1-39-96, et õigusakti

täitmise peatamine on põhjendatud näiteks siis, kui peatamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse

täitmist või teha selle võimatuks.

4. Veenev ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et kuna vaidlustatud käskkiri oli loa andmisega juba

täidetud, siis ei saanud halduskohtunik käskkirja täitmist enam peatada. Käskkirja õigusjõud ei lõpe

loa andmisega. Käskkirja alusel tekkinud õigussuhe, mille sisuks on luba tegutseda, kehtib kuni

käskkirja muutmise, tühistamise või peatamiseni.

Eeltoodu põhjal kuulub erikaebus rahuldamisele osas, millega taotletakse ringkonnakohtu määruse

tühistamist. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 2 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Starman Kaabeltelevisiooni AS erikaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. detsembri 1999. a. määrus

haldusasjas nr. II-3/369/99 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada Starman Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile kautsjon 700 (seitsesada) krooni.

Määrus jõustub 27. märtsil 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann