3-3-1-8-00 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedvaatas 9. märtsil 2000 kirjalikus menetluses läbi Starman Kaabeltelevisiooni AS erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 1999. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/369/99.
Legislator headnote
AI generated3-3-1-8-00 · Riigikohus: vaatas 9. märtsil 2000 kirjalikus menetluses läbi Starman Kaabeltelevisiooni AS erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 1999. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/369/99.
Full text
3-3-1-8-00
MÄÄRUS
Tartus 27. märtsil 2000
Starman Kaabeltelevisiooni AS erikaebuse läbivaatamine haldusakti täitmise peatamise asjas
Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann
vaatas 9. märtsil 2000 kirjalikus menetluses läbi Starman Kaabeltelevisiooni AS erikaebuse Tallinna
Ringkonnakohtu 30. detsembri 1999. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/369/99.
13. oktoobril 1999 andis Sideamet lähtudes Kaabelleviseaduse §-st 40 lg. 1 välja käskkirja nr. 1-3/92,
mille alusel Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile anti 13. oktoobril 1999 kaabeltelevisioonivõrgu
luba nr. CV99001 Tallinna linna administratiivpiiride ulatuses kaabeltelevisioonivõrgu rajamiseks,
omamiseks ja kasutamiseks loaga määratud tingimustel kehtivusega 10 aastat koos selle lisaks
olevate tingimustega.
Starman Kaabeltelevisiooni AS esitas 12. novembril 1999 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles
palus tunnistada Sideameti 13. oktoobri 1999. a. käskkiri nr. 1-3/92 ja Tallinna Kaabeltelevisiooni
Aktsiaseltsile kaabeltelevisioonivõrgu loa nr. CV99001 andmine täielikult seadusevastaseks ning
peatada käskkirja ja selle alusel antud loa täitmine kuni nimetatud haldusasjas kohtuotsuse
jõustumiseni. Kaebuse motiivide kohaselt oli Sideamet kaabeltelevisioonivõrgu loa väljastamisel
tuginenud Kaabelleviseaduse §-le 40 lg. 1 ning väljastanud kümneaastase tähtajaga loa, kuigi oleks
pidanud väljastama ajutise loa Kaabelleviseaduse § 41 lg. 1 alusel nagu teistele
kaabeltelevisioonivõrgu omanikele, sealhulgas Starman Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile. Kaebuse
esitaja arvates võib loa tingimustest Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile tuleneva kohustuse -
190 miljoni krooni investeerimine - jätkuv täitmine põhjustada olulist varalist kahju ka teistele
protsessiosalistele.
Tallinna Halduskohtu 18. novembri 1999. a. määrusega haldusasjas nr. 3-2127/99 peatati Sideameti
13. oktoobri 1999. a. käskkirja nr. 1-3/92 täitmine kuni jõustunud kohtulahendini nimetatud
haldusasjas. Halduskohtunik asus seisukohale, et kaebaja taotluse rahuldamine kaebuse tagamiseks
on põhjendatud.
Tallinna Halduskohtu 18. novembri 1999. a. määruse peale esitasid erikaebused Tallinna
Kaabeltelevisiooni AS ja Sideamet, kes palusid tühistada halduskohtu määruse ja teha uus määrus,
millega jätta õigusakti täitmise peatamise taotlus rahuldamata.
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. detsembri 1999. a. määrusega haldusasjas nr. II-
3/369/99 tühistati Tallinna Halduskohtu määrus. Ringkonnakohus märkis, et halduskohtunik peatas
18. novembri 1999. a. määrusega vaid Sideameti käskkirja täitmise ja jättis võtmata seisukoha selle
käskkirja alusel välja antud kaabeltelevisioonivõrgu loa täitmise peatamise kohta. Ringkonnakohus
asus seisukohale, et halduskohtunikul ei olnud võimalik peatada vaidlustatud Sideameti käskkirja
täitmist, sest käskkiri on täidetud loa väljaandmisega.
7. jaanuaril 2000 esitas Starman Kaabeltelevisiooni AS ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse,
milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse halduskohtu määrus. Erikaebuse esitaja
leiab, et ringkonnakohus on asunud ebaõigele seisukohale õigusakti täitmise peatamise institutsiooni
sisustamisel ning käsitleb ebaõigesti käskkirja ja loa õiguslikku tähendust ning nende täitmise
mõistet. Erikaebuse motiivid on järgmised:
1. Käskkiri ja kaabeltelevisioonivõrgu luba on lahutamatult teineteisega seotud. Ringkonnakohus on
kunstlikult ja ebaõigesti eraldanud vaidlustatud käskkirja ning kaabeltelevisioonivõrgu loa
sõltumatult eksisteerivateks ja iseseisvat õiguslikku tähendust omavateks õiguse üksikaktideks.
2. Käskkirja täitmise peatamine hõlmab ka loa täitmise peatamise. Ringkonnakohtu otsusest tuleneb
ekslikult, nagu oleks loa ja käskkirja täitmise peatamine eraldi seisvad toimingud.
3. Käskkirja täitmine ei seisne mitte kaabeltelevisioonivõrgu loa väljastamises, vaid loa andmise
otsustusega kaasnevate õiguste ja kohustuste kogumi realiseerimises.
4. Vaidlustatud õigusakti täitmise peatamine tagab kaabeltelevisiooniteenuste turul olukorra
säilitamise, mille taastamine pärast haldusasjas nr. 3-2127/99 otsuse tegemist oleks võimatu.
Vaidlustatud akti täitmise peatamine aitaks tagada kaabelleviteenuste turu arengu ausa konkurentsi
tingimustes.
Kirjalikus vastuses erikaebusele leiab Sideamet, et pärast kaabeltelevisioonivõrgu loa väljastamist oli
vaidlustatud käskkirja eesmärk juba täidetud ja tema õigusjõud lõppenud ning käskkirja täitmise
peatamine ei hõlma loa täitmise peatamist.
Tallinna Kaabeltelevisiooni AS leiab oma kirjalikus vastuses, et luba, mille täitmise peatamist
taotletakse, on nimeline ja kuulub kolmandale isikule ning haldusmenetluses pole võimalik
vaidlustada eraõigusliku isiku nimelisi ja eriõigusi andvaid dokumente, mille alusel eraõiguslik isik
teostab majandustegevust. Kui vaidlustatud käskkirja sisuks oli loa väljaandmine ja luba on faktiliselt
välja antud, siis on käskkiri täidetud. Erikaebusest ei selgu, kuidas võiks olla takistatud või
raskendatud selle esitajale positiivse kohtulahendi korral kohtuotsuse täitmine.
Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium
leidis:
1. Vastavalt Kaabelleviseaduse §-le 9 lg. 1 on kaabeltelevisioonivõrgu luba Sideameti poolt välja
antud tegevusluba, mis annab sellel märgitud isikule õiguse kaabeltelevisioonivõrgu rajamiseks,
omamiseks ja kasutamiseks loaga määratud tingimustel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt antakse
kaabeltelevisioonivõrgu luba välja tähtajaga 10 aastat.
2. 31. detsembrini 1999 kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku (HKS) § 9 lg. 3 sätestas, et
kaebuse või protesti esitamine ei takista kaevatava õigusakti täitmist, kuid halduskohtunikul on õigus
kaebaja palvel selle täitmine peatada.
Käesolevas haldusasjas palus Starman Kaabeltelevisiooni AS halduskohtul peatada nii Sideameti
13. oktoobri 1999. a. käskkirja nr. 1-3/92, mille alusel anti välja Tallinna Kaabeltelevisiooni
Aktsiaseltsile kaabeltelevisioonivõrgu luba nr. CV 99001, kui ka loa täitmine.
Haldusasja materjalidest nähtub, et vaidlustatud käskkirja sisuks on kaabeltelevisioonivõrgu loa
väljaandmine Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile Tallinna linna administratiivpiiride ulatuses
kaabeltelevisioonivõrgu rajamiseks, omamiseks, ja kasutamiseks loaga määratud tingimustel
kehtivusega 10 aastat. Vaidlustatud käskkirja alusel välja antud kaabeltelevisioonivõrgu loa kohaselt
on see antud Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile loas näidatud tähtajaks ning annab talle õiguse
Tallinna linna administratiivpiiride ulatuses 194 000 potentsiaalse abonendi (sealhulgas 14 000
juriidilist isikut) liitumist võimaldava kaabeltelevisioonivõrgu omamiseks, rajamiseks ja
kasutamiseks loaga määratud tingimustel, mis on loa lisaks. Kaabeltelevisioonivõrgu loa
nr. CV99001 lisas "Kaabeltelevisioonivõrgu loaga määratud tingimused" on sätestatud
kaabeltelevisioonivõrgu kasutusse võtmise tähtajad, kaabeltelevisioonivõrku iseloomustavad
tehnilised parameetrid, kaabellevi programmide pakettide minimaalne arv, kaabellevi programmide
põhipaketti kuuluvate programmide minimaalne arv, kaabeltelevisioonivõrgus opereeritavad
telekommunikatsiooniteenused ja tähtajad ning muud olulised tingimused, sealhulgas kohustus
investeerida kaabeltelevisioonivõrgu rakendamiseks vähemalt 190 miljonit krooni.
Sideameti vaidlustatud käskkirja ja Sideameti poolt Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile antud
kaabeltelevisioonivõrgu loa ning selle lisaks olevate tingimuste sisust tulenevalt on selles haldusasjas
käskkiri ja luba erinevad haldusaktid. Ringkonnakohus on seega õigesti käsitlenud käskkirja ja luba
kui erinevaid haldusakte.
Kasutades HKS §-st 9 lg. 3 tulenevat õigust peatada haldusakti täitmine, peab halduskohtunik
kindlaks tegema, mitme haldusakti täitmise peatamist taotletakse ning iga üksiku haldusakti puhul
välja selgitama peatamise eesmärgi ja selle, millised tagajärjed võivad olla akti täitmise peatamisel
või peatamata jätmisel. Kohus peab hindama iga haldusakti täitmise peatamise põhjendatust ning
langetama otsustuse nende täitmise peatamise või peatamata jätmise suhtes eraldi.
Ebaõige on erikaebuse esitaja väide, et käskkirja täitmise peatamine hõlmab ka loa täitmise
peatamist. Nagu iga üksiku haldusakti, nii ka vaidlustatud käskkirja ning selle alusel välja antud loa
puhul tuleb välja selgitada, milliseid õiguslikke tagajärgi toob haldusakt endaga kaasa ja milline on
tema mõju.
3. Seadusandja ei olesõnaselgelt sätestanud õigusakti täitmise peatamise aluseid, millest
halduskohtunik peaks täitmise peatamise otsustamisel lähtuma.
Haldusakti täitmise peatamine halduskohtu poolt peab olema piisavalt põhjendatud. Haldusakti
täitmise peatamine saab olla põhjendatud, kui peatamata jätmine loob kaebaja jaoks sellise olukorra,
kus tema õigused saavad pöördumatult kahjustatud. Kohus peab haldusakti täitmise peatamise
taotluse puhul välja selgitama, kas haldusakt, mille täitmise peatamist taotletakse, saab luua selliseid
tagajärgi, mille kõrvaldamine peale asjas sisulise vaidluse lahendamist pole enam võimalik.
Riigikohtu halduskolleegium märkis 6. detsembri 1996. a. määruses nr. 3-3-1-39-96, et õigusakti
täitmise peatamine on põhjendatud näiteks siis, kui peatamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse
täitmist või teha selle võimatuks.
4. Veenev ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et kuna vaidlustatud käskkiri oli loa andmisega juba
täidetud, siis ei saanud halduskohtunik käskkirja täitmist enam peatada. Käskkirja õigusjõud ei lõpe
loa andmisega. Käskkirja alusel tekkinud õigussuhe, mille sisuks on luba tegutseda, kehtib kuni
käskkirja muutmise, tühistamise või peatamiseni.
Eeltoodu põhjal kuulub erikaebus rahuldamisele osas, millega taotletakse ringkonnakohtu määruse
tühistamist. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale
ringkonnakohtule.
Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 2 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium
otsustab:
Rahuldada Starman Kaabeltelevisiooni AS erikaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. detsembri 1999. a. määrus
haldusasjas nr. II-3/369/99 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
Tagastada Starman Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsile kautsjon 700 (seitsesada) krooni.
Määrus jõustub 27. märtsil 2000 teatavaks tegemisest.
Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann