3-3-1-5-00 · Riigikohus

3-3-1-5-00

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. märtsil 2000

Osaühingu Ranna Elamu kassatsioonkaebuse läbivaatamine Tarbijakaitseseaduse § 7 p.-de 4 ja

6 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 9. märtsil 2000 kirjalikus menetluses läbi OÜ Ranna Elamu kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. detsembri 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/297/99.

Riigi Tarbijakaitseameti Pärnumaa Talitus tegi 12. oktoobril 1998 osaühingule Ranna Elamu

ettekirjutuse nr. 199. Ettekirjutuse kohaselt kontrollis Riigi Tarbijakaitseameti Pärnumaa Talitus

Pärnus Mai tn. 28 korteris nr. 89 elava Jaan Korgi poolt saadetud kaebust selle kohta, et OÜ Ranna

Elamu nõudis temalt kokkulepitust kõrgemat haldustasu, samuti põhjendamatult kõrget tasu vee eest.

Ettekirjutuses märgiti, et J. Korgi ja munitsipaalettevõtte "Ranna" vahel sõlmiti 22. novembril 1994

haldusleping, mille "kohaselt tasu teenuste eest oli kokku lepitud 1.48 kr korteri 1 m2 kohta. OÜ

Ranna Elamu on ME Ranna õigusjärglane ja leping on seega ka praegu kehtiv. 11.08.1998. a. on OÜ

Ranna Elamu esitanud J. Korgile arve nr. 19980800202800891, milles nõutakse halduskulu 4.90 kr

1 m2 kohta. Haldustasu 4.90 kr/m2 sisse ei kuulu seejuures maamaks, mille tasumist nõutakse eraldi,

kuigi see oli 22.11.1994. a. kokkulepitud haldustasu sees. Ka nõutakse kokkulepitust suuremat

käibemaksu". Sellega rikkus OÜ Ranna Elamu Tarbijakaitseseaduse § 7 punkte 4 ja 6, mis

kohustavad müüjat kinni pidama seadusega ettenähtud korras kehtestatud või kooskõlastatud

hindadest ning mitte ületama kokkulepitud või teavitatud hindu, samuti kinni pidama muudest

lepingutingimustest. Samas ettekirjutuses leiti, et OÜ Ranna Elamu ei järginud

Keskkonnaministeeriumi 28. septembri 1993. a. määrusega nr. 24 kinnitatud ühe elaniku kohta vee

tarbimise normi ööpäevas, rikkudes sellega Tarbijakaitseseaduse § 7 punkti 7, mis kohustab müüjat

tagama arveldamise õigsuse. Nimetatud ettekirjutusega kohustati osaühingut Ranna Elamu järgmises:

1. kõikidele tarbijatele, kellelt on alates lepingu sõlmimisest nõutud haldustasu suuremas ulatuses kui

vastavate lepingutega kokku lepitud või suuremas ulatuses, kui on olnud tegelikud kulutused

haldamiseks, teha tagasiarvestus ja tagastada alusetult nõutud tasud; 2. kõikidelt tarbijatelt, kellelt

alates 1. novembrist 1993 on vee eest sisse nõutud suuremaid tasusid kui Keskkonnaministeeriumi

28. septembri 1993. a. määrusega nr. 24 kehtestatud normidest tulenevad tasud, teha tagasiarvestus ja

tagastada alusetult nõutud tasud; 3. vabandada avalikult tarbijate ees neile Tarbijakaitseseaduse

rikkumisega tekitatud kahju eest. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli märgitud 1. detsember 1998.

OÜ Ranna Elamu esitas 22. oktoobril 1998 Pärnu Linnakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles

palus tunnistada Riigi Tarbijakaitseameti Pärnumaa Talituse 12. oktoobri 1998. a. ettekirjutuse

täielikult seadusevastaseks. Kaebuse esitaja leidis, et ta pole rikkunud kehtivat seadust.

Pärnu Linnakohtu halduskohtuniku 28. septembri 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 3-9/99 rahuldati

OÜ Ranna Elamu kaebus ja tunnistati Riigi Tarbijakaitseameti Pärnumaa Talituse 12. oktoobri

1998. a. ettekirjutus nr. 199 täielikult seadusevastaseks. Halduskohtunik leidis, et

Tarbijakaitseseaduse alusel tehtud ettekirjutuse eesmärk on kõrvaldada tarbija õiguste rikkumised.

Tarbijakaitseseaduse § 17 sätestab juriidilise isiku vastutuse selle seaduse rikkumise eest.

Tarbijakaitseseaduse rikkumisena on käsitatav ka ettekirjutuse mittetäitmine või tähtajaks täitmata

jätmine. Seega peab ettekirjutuse täitmine olema kontrollitav. Halduskohtuniku otsuses märgiti, et

ettekirjutuses "peab olema viidatud konkreetselt, milline probleem vajab lahendamist ning see peab

olema seotud konkreetse teoga või isikuga. Kaevatav ettekirjutus on üldise iseloomuga ja selle

täitmist ei ole võimalik kontrollida. Kohustuslik ettekirjutus on tehtud tarbijate osas, kelle suhtes ei

ole tarbijakaitse seadusest tulenevalt kontrolli teostatud ning tarbijakaitseseaduse rikkumisi

tuvastatud".

Riigi Tarbijakaitseameti Pärnumaa Talitus esitas selle otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtuniku otsuse ja teha asjas uus otsus, millega

jätta OÜ Ranna Elamu kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei tuginenud

halduskohtuniku otsus seadusele ja kohtuistungil kindlakstehtud asjaoludele. Apellant leidis, et

halduskohtunik ületas kaebuse piire. Apellant väitis, et läbiviidud kontrollimise ajal ei esitanud OÜ

Ranna Elamu kalkulatsioone ning 1. augustist 1998 halduskulude suurendamist põhjendavaid

dokumente. Seega rikkus OÜ Ranna Elamu Tarbijakaitseseaduse § 7 punkte 4 ja 6. Apellandi arvates

kasutas OÜ Ranna Elamu ka vee tarbimise eest tasude arvestamisel ebaõiget metoodikat ega lähtunud

keskkonnaministri 28. septembri 1993. a. määrusega nr. 24 kinnitatud veetarbimise normist ühe

elaniku kohta ööpäevas, rikkudes sellega Tarbijakaitseseaduse § 7 punkti 7.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. detsembri 1999. a. otsusega haldusasjas nr. II-

3/297/99 tühistati Pärnu Linnakohtu halduskohtuniku 28. septembri 1999. a. otsus ja tehti uus otsus

ning tunnistati Riigi Tarbijakaitseameti Pärnumaa Talituse 12. oktoobri 1998. a. ettekirjutus nr. 199

seadusevastaseks osas, millega tuvastati OÜ Ranna Elamu poolt Tarbijakaitseseaduse § 7 p. 7

rikkumine ja kohustati osaühingut tagastama kõikidele tarbijatele hiljemalt 1. detsembriks 1998

Keskkonnaministeeriumi 28. septembri 1993. a. määrusega nr. 24 kehtestatud normidest sisse nõutud

suuremad tasud. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jõudis halduskohtunik ebaõigele järeldusele, et

vaidlustatud ettekirjutus on üldise iseloomuga ja selle täitmist ei ole võimalik kontrollida.

Ringkonnakohus leidis, et Tarbijakaitseseadusest ei tulene, et ettekirjutuse tegemiseks peaks eelnema

kontrollimine kõigi tarbijate osas, kelle suhtes õiguserikkumise lõpetamiseks ja esialgse olukorra

taastamiseks ettekirjutus tehakse. Ringkonnakohus märkis, et kuna "OÜ Ranna Elamu arvestab

kõigile eluruumi omanikele haldustasud ja tasu vee tarbimise eest ühesugustel alustel, siis ei pidanud

Tarbijakaitseamet ettekirjutuse tegemiseks kontrollima kõigi eluruumi omanikega sõlmitud elamu

haldamise lepinguid ja neile esitatud arveid. Tarbijakaitseamet võis teha ettekirjutuse J. Korgi

avalduses toodud asjaolude kontrollimise põhjal". Ringkonnakohus leidis, et haldustasude suuruse

kehtestamine ja kooskõlastamine OÜ Ranna Elamu poolt hallatavate elamute suhtes ei kuulu Pärnu

Linnavalitsuse pädevusse. Haldustasu kui teenuse hind on vaba hind Hinnaseaduse § 2 mõttes.

Eluruumide erastamise seaduse § 15 lg. 1 (23. veebruari 1995. a. redaktsioonis) järgi olid eluruumide

omanikud kohustatud maksma halduskulusid vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kokkuleppele. ME

Ranna ja J. Korgi vahel 22. novembril 1994. a. sõlmitud elamu haldamise lepingu järgi kohustus

J. Kork tasuma elamu hooldamiskulusid vastavalt kehtestatud teenustariifidele ja tegelikele

haldamiskuludele, haldustasu suuruseks oli märgitud 1.48 kr/m2. Poolte esindajate ja Pärnu

Linnavalitsuse liikmete 13. mai 1997. a. nõupidamise protokolli alusel oli Pärnus Mai tn. 28 asuva

elamu haldustasu suuruseks 3.80 kr/m2, mida eluruumide omanikud, sh. ka J. Kork, aktsepteerisid.

OÜ Ranna Elamu juhatus kinnitas 1. augustil 1998 halduskulude struktuuri, mille kohaselt

diferentseeriti halduskulud elamispinna mugavusastme järgi. Pärnus Mai tn. 28 elamu eluruumide

omanikud pidid tasuma 4.90 kr/m2. OÜ Ranna Elamu teavitas eluruumide omanikke halduskulude

eelseisvast suurendamisest. Ringkonnakohus märkis, et halduskulu suurendamine peab "olema

eluruumi omanikega kokku lepitud ja suurendamise põhjendatus peab olema arvestuslikult

kontrollitav iga elamu osas eraldi". Kuna OÜ Ranna Elamu ei teinud vastavaid arvestusi iga elamu

kohta eraldi, siis rikkus ta Tarbijakaitseseaduse § 7 punkte 4 ja 6. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt

leidis apellant ekslikult, et OÜ Ranna Elamu kasutas vee tarbimise eest tasude arvestamisel ebaõiget

metoodikat ja rikkus sellega Tarbijakaitseseaduse § 7 punkti 7. Ettekirjutus on selles osas

põhjendamatu.

OÜ Ranna Elamu esitas 13. jaanuaril 2000 kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu otsuse ja teha uus otsus ning jätta jõusse Pärnu Linnakohtu halduskohtuniku

28. septembri 1999. a. otsus. Kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohus kohaldas

materiaalõiguse norme vääralt. Kassatsioonkaebuse motiivid on järgmised:

Ringkonnakohus pole arvestanud praeguseks ajaks asetleidnud seaduste muudatusi. 17. veebruaril

1999 vastu võetud Elamureformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse §-ga 13 täiendati

Eluruumide erastamise seadust §-ga 151. Kui selle paragrahvi lõike 4 järgi on elamu haldajal

eluruumide omanike enamuse nõusolekul õigus suurendada elamu halduskulusid, siis kasseeritud

kohtulahend seda ei võimalda.

Vabariigi Valitsuse 12. augusti 1993. a. määrusega nr. 254 kinnitatud "Eluruumide üürileandmisel

rakendatavad korteriüüri arvestamise metoodilised alused" punkt 3 sätestab sõnaselgelt, et üüri

määramisel tuleb lähtuda eluruumi üldpinnast ja diferentseeritud üürimäärast vastavalt eluruumi

heakorraastmele. Sama määruse punkti 10 järgi tuleb üür määrata igas elamus või ühelaadsete

elamute grupis asuvate eluruumide kohta eraldi. OÜ Ranna elamu arvestas üüri elamugruppide

kaupa. Halduskulude arvestust peetakse majade kaupa.

Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu J. Korgiga 22. novembril 1994. a. sõlmitud halduslepingu

punktile 3, mille järgi korteri omanik kohustub tasuma elamu halduskulude eest vastavalt kehtestatud

teenustariifidele ja tegelikele haldamiskuludele. J. Kork aktsepteeris haldustasu 4.90 kr/m2 ja tasus

iga kuu talle esitatud kommunaalteenuste ja haldustasu arved täielikult.

J. Korgi avalduse põhjal on tehtud kohustuslik ettekirjutus ka nende tarbijate osas, kelle suhtes ei ole

kontrolli teostatud ja Tarbijakaitseseaduse rikkumisi tuvastatud.

Riigi Tarbijakaitseameti Pärnumaa Talituse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et

OÜ Ranna Elamu kassatsioonkaebus on vastuolus Halduskohtumenetluse seadustiku §-ga 64 lg. 2.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Tarbijakaitseseaduse § 15 lg. 1 punktide 1, 2 ja 3 järgi on Tarbijakaitseameti ametiisikul õigus teha

müüjale, tootjale või vahendajale järgmisi kirjalikke kohustuslikke ettekirjutusi: 1) lõpetada

õiguserikkumine ja taastada esialgne olukord; 2) peatada kohustuslikele nõuetele mittevastava või

saate- või müügidokumentideta kauba või teenuse müük ja 3) vabandada avalikult tarbijate ees.

Vaidlustatud ettekirjutuses tegi Riigi Tarbijakaitseameti Pärnumaa Talituse juhataja

Tarbijakaitseseaduse §-s 15 lg. 1 punktides 1 ja 3 sätestatud kohustuslikud ettekirjutused, sest leidis,

et OÜ Ranna Elamu nõudis tarbijatelt kokkulepitust kõrgemat elamu halduskulude tasumist, rikkudes

sellega Tarbijakaitseseaduse § 7 punkte 4 ja 6.

Tarbijakaitseseaduse § 7 punkti 4 järgi on müüja kohustatud kinni pidama seadusega ettenähtud

korras kehtestatud või kooskõlastatud hindadest ning mitte ületama kokkulepitud või teavitatud

hindu. Sama paragrahvi punkt 6 sätestab, et müüja on kohustatud kinni pidama lepingu tähtaegadest

ja muudest lepingutingimustest.

Vaidlustatud ettekirjutuses ja selle aluseks olevas Riigi Tarbijakaitseameti Pärnumaa Talituse

22. septembri 1998. a. kontrollaktis nr. 274 käsitletakse OÜ Ranna Elamu kontrollimise käigus

tuvastatud õiguserikkumist Mai tn. 28 asuva elamu korteri nr. 89 omaniku J. Korgi suhtes.

Kontrollaktist ja ettekirjutusest, mis peaksid üldjuhul sisult ühtima, ei nähtu, milles seisneb OÜ

Ranna Elamu poolt toimepandud õiguserikkumine kõigi teiste tarbijate suhtes. Kontrollaktis on kirjas

vaid järgmine: "Millised peaksid olema halduskulud igal konkreetsel elamul, s.h. ka Mai t. 28,

kontrollimise ajal ei selgunud. Lähtutakse kehtestatud tasust (s.t. kõigi mugavustega majas

4.90 kr/m2)." Ettekirjutuses on aga märgitud, et seos "haldustasude ja tegelike haldamiskulude vahel

puudub. Kontrollimise ajal kalkulatsioone või muid dokumente, mis põhjendaksid haldustasude

suurendamist alates 01.08. 1998. a. ei esitatud. Haldustasud on diferentseeritud vaid elamispinna

mugavustega varustatuse järgi". Eeltoodust nähtub, et ettekirjutus ei ole faktiliselt ega ka õiguslikult

piisavalt põhjendatud. Sellest ei selgu, kas OÜ Ranna Elamu ei pidanud kinni seadusega ettenähtud

korras kehtestatud või kooskõlastatud hindadest või ületas kokkulepitud või teavitatud hindu, ja

milles see konkreetselt seisnes. Samas kohustatakse ettekirjutuse resolutsioonis OÜ Ranna Elamut

kõikidele tarbijatele, kellelt on alates lepingute sõlmimise "hetkest sisse nõutud haldustasu suuremas

ulatuses kui vastavate lepingutega kokku lepitud või suuremas ulatuses kui on olnud tegelikud

kulutused haldamiseks, teha tagasiarvestus ja tagastada alusetult nõutud tasud". Ettekirjutuse

punktis 3 kohustatakse OÜ Ranna Elamu vabandama "avalikult tarbijate ees neile

Tarbijakaitseseaduse rikkumisega tekitatud kahju eest". Nimetatud kirjalike kohustuslike

ettekirjutuste täitmise tähtajaks oli määratud 1. detsember 1998.

Juriidilise isiku poolt tarbijakaitse alal riiklikku järelevalvet teostava asutuse ametiisiku ettekirjutuse

mittetäitmise eest sätestab Tarbijakaitseseaduse § 17 lg. 1 p. 1 vastutuse. Seega peab olema võimalik

sellise ettekirjutuse täitmist kontrollida.

Riigi Tarbijakaitseameti Pärnumaa Talituse 12. oktoobri 1998. a. ettekirjutuse nr. 199 põhjendav osa

ja resolutsioon ei ole omavahel kooskõlas. Kuna vaidlustatud ettekirjutus on puudulikult motiveeritud

jaselles pole tuvastatud OÜ Ranna Elamu õiguserikkumist teiste tarbijate suhtes ning selle täitmist

pole võimalik kontrollida, siis on ettekirjutus seadusevastane.

2. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et OÜ Ranna Elamu poolt

hallatavate elamute suhtes elamu halduskulude suuruse kehtestamine ja kooskõlastamine ei kuulu

Pärnu Linnavalitsuse pädevusse. Elamu halduskulu kui teenuse hind on vaba hind Hinnaseaduse § 2

mõttes.

Eluruumide erastamise seaduse § 151 lg. 2 kohaselt on elamu halduskulud selle seaduse tähenduses

elamu haldaja vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu

ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu haldaja poolt elamu haldamiseks osutatud ja ostetud

teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui pooltevahelises kirjalikus

kokkuleppes ei sätestata teisiti. Lisaks halduskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse,

kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu.

Elamu halduskulu määrad ja selle maksmise alused määratakse kindlaks elamu haldaja ja eluruumi

omaniku vahelise kokkuleppega. Antud juhtumil, kui kahe eraõigusliku isiku, s.o. OÜ Ranna Elamu

ja J. Korgi vahel on tekkinud tsiviilõiguslikust suhtest vaidlus, kuulub see lahendamisele

tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus.

Riigi Tarbijakaitseameti Pärnumaa Talituse 22. oktoobri 1998. a. kontrollaktist nr. 274 ja vaidlustatud

ettekirjutusest nähtub, et Riigi Tarbijakaitseameti Pärnumaa Talitus kontrollis vaid Pärnus Mai tn. 28

asuva elamu korteri nr. 89 omaniku J. Korgi ja OÜ Ranna Elamu vahelist lepingut halduskulude

hüvitamise osas, kuid tegi ettekirjutuse kõigi tarbijate suhtes, keda OÜ Ranna Elamu teenindab, s.h.

tarbijate suhtes, kes aktsepteerisid OÜ Ranna Elamu poolt esitatud lepingu sõlmimise ettepaneku ja

täitsid lepingut või kokkuleppest tulenevaid kohustusi.

Kuna antud asjas ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid, on võimalik teha uus otsus asja uueks

arutamiseks saatmata. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 4 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada OÜ Ranna Elamu kassatsioonkaebus.

Tühistada Pärnu Linnakohtu halduskohtuniku 28. septembri 1999. a. otsus haldusasjas nr. 3-

9/99 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. detsembri 1999. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/297/99.

Tühistada Riigi Tarbijakaitseameti Pärnumaa Talituse 12. oktoobri 1998. a. ettekirjutus

nr. 199.

Tagastada OÜ-le Ranna Elamu kautsjon 700 (seitsesada) krooni.

Otsus jõustub 27. märtsil 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann