3-1-1-41-00 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Tartus 21. märtsil 2000

3-1-1-41-

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi vaatas avalikul kohtuistungil läbi T. M. erikaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku N. Zaitseva 11. veebruari 2000. a määruse peale, millega jäeti T. M. erikaebus Harju Maakohtu

kohtuniku 27. detsembri 1999. a määruse peale tõkendina vahi all pidamise tähtaja pikendamise kohta läbi vaatamata.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa T. M. kaitsja vandeadvokaat Kalev Lill ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et T. M. oli viibinud alates 13. maist 1999. a X Vanglas vahi all süüdistatuna KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 140 lg 2 p-de 1

ja 2 järgi. Uurija A. Markus muutis 13. detsembril 1999. a T. M. suhtes 13. mail 1999. a kohaldatud tõkendi, asendades vahi all pidamise allkirjaga elukohast

mittelahkumise kohta. X Vangla julgeolekutalituse spetsialist uurija õigustes I. Lasn esitas 10. detsembril 1999. a T. M.-le X Vanglas viibimise ajal toimepandud

uute kuritegude eest (kriminaalasi nr 99922000129) süüdistuse KrK § 195 lg 3 ning § 15 lg 2 - § 1151 lg 1 järgi. 13. detsembril 1999. a ? s.o samal päeval, mil uurija

A. Markus oli asendanud T. M. vahi all pidamise allkirjaga elukohast mittelahkumise kohta, andis Harju Maakohtu kohtunik K. Iisop I. Lasni taotluse alusel loa T.

M. vahi all pidamiseks kriminaalasja nr 99922000129 raames kuni 27. detsembrini 1999. a.

2. Uurija I. Lasn esitas 27. detsembril 1999. a Harju Maakohtule taotluse pikendada T. M. vahi pidamise tähtaega kuni 26. jaanuarini 2000. a põhjendusel, et

vabaduses olles võib ta uurimisest kõrvale hoiduda, takistada tõe tuvastamist ning jätkata uute kuritegude toimepanemist. Harju Maakohtu kohtuniku K. Iisopi 27.

detsembri 1999. a määrusega pikendati T. M. vahi all pidamise tähtaega kuni 26. jaanuarini 2000. a.

3. Viimatinimetatud määruse peale esitas T. M. erikaebuse, milles taotles määruse tühistamist ning kergemaliigilise tõkendi kohaldamist põhjendusel, et ta ei ole

vanglas toime pannud talle süüksarvatud kuritegusid. Erikaebus saabus Tallinna Ringkonnakohtusse 9. veebruaril 2000. a.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik N. Zaitseva jättis 11. veebruari 2000. a määrusega T. M. erikaebuse läbi vaatamata põhjendusega, et kaevatav määrus oli

selleks ajaks õigustühine, sest T. M. viibis sel ajal vahi all juba Harju Maakohtu kohtuniku K. Iisopi poolt 26. jaanuaril 2000. a koostatud kohtu alla andmise

määruse alusel, millega jäeti muutmata ka tema suhtes varem valitud tõkend - vahi all pidamine.

Menetlus Riigikohtus

5. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku N. Zaitseva poolt 11. veebruari 2000. a tehtud määruse peale on T. M. koostanud 23. veebruaril 2000. a erikaebuse, mis on

registreeritud Tallinna Vangla poolt 28. veebruaril 2000. a. Erikaebuses märgib T. M., et tema vahi all pidamine on põhjendamatu. T. M. eitab jätkuvalt oma süüd

talle süüksarvatud vanglas toimepandud kuritegudes ja palub end vabastada, lubades edaspidi käituda õiguskuulekalt.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja, kes ei pidanud erikaebuse rahuldamist võimalikuks ning

prokuröri, kes taotles erikaebuse rahuldamata jätmist, leidis, et puudub alus erikaebuse rahuldamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku N. Zaitseva poolt

11. veebruaril 2000. a tehtud kohtumäärusega on põhjendatult ja kooskõlas kohtupraktikaga asutud seisukohale, et ringkonnakohus võib jätta vahistusmääruse peale

esitatud erikaebuse läbi vaatamata ka juhul, mil vaidlustatud vahistusmäärus on vahepeal kaotanud õigusliku sisu seetõttu, et isik viibib vahi all juba uue

vahistusmääruse alusel. Sellist seisukohta on põhjendatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 1998. a määruses nr 3-1-1-37-98 ( RT III, 14, 150). T. M. poolt

vaidlustatud 11. veebruari 2000. a kohtumäärusega lahendati erikaebemenetluse tulemina üksnes vahi all pidamisega seonduvat. Selles kohtumääruses ei ole võetud

ja ei olekski saadud võtta seisukohta T. M. süü küsimuses. Seetõttu ei saa ka Riigikohus ringkonnakohtu ülalnimetatud kohtumääruse seaduslikkuse hindamisel

kaaluda seda, kas T. M. on süüdi talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises või mitte. T. M.-l on võimalik enda kaitseõigust teostada ja kinnitada enese süü

puudumist kriminaalasja kohtulikul arutamisel esimese astme kohtus, samuti kohtukaebustes, kui ta ei nõustu esimese astme kohtu lahendiga.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

1. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 11. veebruari 2000. a määrus T. M. süüdistusasjas jätta muutmata.

2. T. M. erikaebus jätta rahuldamata.

3. Mõista T. M.-lt välja kohtukuluna riigituludesse kaitsjatasu summas 495 kr 60 s (nelisada üheksakümmend viis krooni ja kuuskümmend senti).

Kohtumäärus jõustub 21. märtsil 2000. a ega ole edasi kaevatav.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Eerik Kergandberg, Lea Kivi