3-4-1-1-00 · Riigikohus

E r i a r v a m u s

Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2000 a. otsusega jäeti rahuldamata õiguskantsleri taotlus - tunnistada

põhiseaduslikkuse järelevalve korras kehtetuks seaduse "Riigi 1999. a lisaeelarve" § 1 kirjed

"Elamuseaduse täitmiseks - 103 000 000" ja "013.99.05. Riigimetsa majandamise Keskuse

eelarveaasta lõpu jäägi vähendamine 33 000 000"ning § 4. Õiguskantsleri arvates olid ülalnimetatud

eelarvemuudatused vastuolus Põhiseaduse § 3 lg-s 1 ja § 116 lg-s 2 sätestatuga.

Oleme Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2000 a otsuse suhtes eriarvamusel järgmistel kaalutlustel.

1. Leiame, et tuginedes oma taotluses Põhiseaduse § 3 lg-le 1 ja § 116 lg-le 2, püstitas õiguskantsler

tegelikult laiema ja sügavama küsimuse, kui see võiks esmapilgul järelduda taotluse tekstist. Nimelt

küsimuse - kui tõsiselt tuleks Eesti riigis suhtuda kord juba vastuvõetud seadustesse? Ehk teiste

sõnadega: kuivõrd Eesti riik tegelikult väärtustab õiguskorda ja selle stabiilsust? Põhiseaduse

kolmanda paragrahvi esimese lõike kohaselt peaks suhtumine olema tõsine ja riigivõim ei tohiks

astuda ühtegi, sealhulgas ka mitte uut õigusloomelist sammu, mis hälbiks põhiseaduslikust

õiguskorrast. Põhiseaduse § 116 lg-s 2 aga täpsustatakse § 3 lg-s 1 sätestatut puutuvalt riigieelarve

koostamisse ja vastuvõtmisse. Leiame, et Põhiseaduse § 116 lg-s 2 sätestatu eesmärk on tagada

riikliku ja sotsiaalse arengu stabiilsus ning vältida valitsuse vahetustega kaasneda võivaid liiga järske

pöördeid riiklikes suundumustes.

2. Õiguskantsler rõhutas taotluses, samuti ka Riigikohtu üldkogul esinedes eriti seda, et kooskõlas

Põhiseaduse § 116 lg-s 2 sätestatuga ja vastavalt Riigieelarve seaduse §-s 14 sätestatule oleks tulnud

seaduse "Riigi 1999. aasta lisaeelarve" eelnõule lisada kõigi nende seaduste muutmise eelnõud, mille

rakendamist lisaeelarve kas välistas või piiras. Nõustume õiguskantsleriga selles, et kuna seaduse

"Riigi 1999. aasta lisaeelarve" eelnõule oli jäetud lisamata Elamuseaduse § 33 lg 5 muutmise eelnõu,

siis oli elamuehituseks ettenähtud summade vähendamine lisaeelarvega 103 000 000 kr võrra

vastuolus Põhiseaduse § 116 lg 2 mõttest tulenevate menetluslike põhimõtetega ja sellest tulenevalt

ka Põhiseaduse § 116 lg-ga 2 tervikuna.

3. Raske on nõustuda Riigikohtu üldkogu otsuse p-s 16 väidetavaga, et kuna Elamuseaduse § 33 lg-

s 5 ei nähta ette eluruumide ehitamiseks või ostmiseks eraldatavate summade suurust, siis ei ole

võimalik öelda, kas lisaeelarve vastuvõtmisega peatati elamuseaduse kõnealuse sätte täitmine de

facto. Oleme seisukohal, et Põhiseaduse § 116 lg-s 2 ja Riigieelarve seaduse §-s 14 sätestatut tuleb

arvestada kõigi seaduste puhul ilma igasuguste eranditeta ja seega ka sõltumata sellest, kas

Elamuseaduse § 33 lg-s 5 nähti ette konkreetsed summad või mitte. Rõhutagem sedagi, et

konkreetsete summade ettenägemine seadustes on õigusloomes pigem ebatüüpiline.

Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep