3-2-1-21-00 · Riigikohus

3-2-1-21-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 13. märtsil 2000. a

Rein Lepiku hagi Tartu Raadi Lennujaam AS vastu nõukogu liikme enne volituste tähtaja

lõppu tagasikutsumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas

avalikul kohtuistungil 14. veebruaril 2000. a läbi Tartu Raadi Lennujaam AS kassatsioonkaebuse

alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. oktoobri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-304/99.

Istungist võttis osa kostja Tartu Raadi Lennujaam AS esindaja vandeadvokaat R. Teeveer.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Tartu Raadi Lennujaam AS aktsionäride üldkoosolek valis 2. veebruaril 1996. a R. Lepiku aktsiaseltsi

nõukogu liikmeks. Alates 1. augustist 1997. a maksti talle nõukogu liikme tasu 3 000 krooni kuus.

25. veebruari 1998. a aktsionäride üldkoosoleku otsusega kutsuti R. Lepiku tagasi.

Hagiavalduses palus R. Lepik välja mõista Tartu Raadi Lennujaam AS-lt enne nõukogu liikme

volituste tähtaja lõppu tagasikutsumisega tekitatud kahju 105 000 krooni, s.o nõukogu liikme tasu 35

kuu eest. Kuna tagasikutsumine toimus ilma mõjuva põhjuseta, siis ÄS § 319 lg 4 alusel tuleb kostjal

hüvitada tekitatud kahju TsK § 448 lg 1 järgi täies ulatuses.

Tartu Linnakohus rahuldas 4. mai 1999. a otsusega hagi ja mõistis Tartu Raadi Lennujaam AS-lt välja

105 000 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei tõendanud kostja TsMS § 91 lg 1 ja ÄS § 319

lg 4 kohaselt, et hageja nõukogust tagasikutsumiseks oli mõjuv põhjus. Aktsionäride 25. veebruari

1998. a üldkoosoleku protokolli järgi tehti ettepanek kutsuda hageja tagasi põhjusel, et M. Meose

nõukogusse toomisel ei soovitud nõukogu arvulist suurust muuta. Kostja väide, et äriühingu tegevust

ja juhtimist sooviti muuta jõulisemaks, ei ole usaldusväärne. Pärast hageja nõukogust tagasikutsumist

ÄS § 319 lg-st 4 kolmanda lause väljajätmine ei muuda hageja nõuet alusetuks. Hagejal oli

õiguspärane ootus, et kui ta kutsutakse tagasi mõjuva põhjuseta enne volituste tähtaja lõppu,

hüvitatakse talle tagasikutsumisega tekitatud kahju. 25. veebruaril 1998. a kehtinud ÄS § 319 lg 4 ja

TsK § 448 lg 3 kohaselt oli selleks nõukogu liikme tasu 35 kuu eest, mis tuleb hageja kasuks välja

mõista. Asjaolu, et hageja omas või omab otsuse tegemise ajal töökohta ja sissetulekut, ei oma asja

lahendamisel tähtsust, kuna seadus ei sea kahju hüvitamist sõltuvusse töökoha ja sissetuleku

olemasolust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et linnakohus viitas ebakorrektselt TsK §-le 448, sest tegemist ei ole

lepinguväliselt põhjustatud kahjuga. Kahju kuulus hüvitamisele kahju hüvitamise üldise aluse, s.o

TsK § 222 järgi. TsK § 222 lg 2 järgi kuulub hüvitamisele ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu.

Hageja kaotas kostja tegevuse tõttu igakuise 3 000 krooni suuruse sissetuleku, mida ta eeldatavasti

oleks Tartu Raadi Lennujaam AS nõukogu liikmena saanud kuni volituste tähtaja lõpuni. Seega oli

põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga hageja tagasikutsumine nõukogust ja tulu saamata jäämine.

Kahju hüvitamise kohustus tulenes ÄS §-st 319 lg 4.

II. Kassatsioonkaebus ja põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normi olulise

rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning uue otsusega jätta hagi

rahuldamata.

Kostja leidis, et ringkonnakohus rahuldas nõude, mida hageja ei olnud esitanud. Hageja käsitles oma

nõuet lepinguvälise saamatajäänud tuluna, ringkonnakohus rahuldas hagi aga tuginedes kohustise

rikkumise sätetele. Kooskõlas TsMS § 330 lg 4 ja § 227 lg 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja

põhjendatud. Ringkonnakohus ei tohtinud tunnustada esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ning

seejärel rahuldada hagi teisel materiaalõiguslikul alusel, tunnistades, et linnakohtu viited

materiaalõiguse normile ei ole õiguslikult korrektsed. Lähtudes TsMS § 229 lg 1 ei või kohus otsuses

ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja käsitles nõuet

lepinguvälise saamatajäänud tuluna. Saamatajäänud tasu nõue ei saa olla lepinguväliseks

tsiviilõiguslikuks kahjuks, mistõttu tuli hagi jätta rahuldamata.

ÄS § 319 lg 4 alusel esitatud kahju hüvitamise nõue ei saa hõlmata aktsiaseltsi nõukogu liikme

õiguspärase tagasikutsumise tagajärjel saamatajäänud tasu. Aktsiaselts maksis hagejale tasu niikaua,

kuni ta oli nõukogu liige. Seadusest ei tulene aktsiaseltsi endisele nõukogu liikmele tasu maksmise

kohustus. Tõendatud ei ole poolte kokkulepe enne volituste tähtaega tagasikutsutud nõukogu liikmele

hüvitise maksmiseks.

Asjas ei kuulu kohaldamisele õiguspärase ootuse printsiip. Hageja pidi nõukogu liikme kohustusi

täitma asudes olema teadlik ÄS § 319 lg 4 sisust, mis annab üldkoosolekule õiguse nõukogu liige

tagasi kutsuda. Seega pidi hageja arvestama võimalusega, et tema tegevus nõukogu liikmena ei

pruugi kesta tähtaja lõpuni. Nõukogu liikmeks olekut ei saa võrdsustada töölepingu alusel

töötamisega, mille puhul on töötajale ettenähtud seadusest tulenevad garantiid.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu otsus on õige. Ringkonnakohus on

viiteid seadusele piisavalt põhjendanud ja seega järginud TsMS § 330 lg 4 sätestatut. Asjaolu, et

aktsiaseltsi üldkoosolek võib nõukogu liikme igal ajal tagasi kutsuda, ei saa vaidlustada. Hageja

tagasikutsumise ajal kehtis ÄS § 319 lg 4 sõnastuses, mis nägi ette erinevad õiguslikud tagajärjed

sõltuvalt sellest, kas tagasikutsumine toimus mõjuval põhjusel või ilma selleta. Mõjuva põhjuseta

nõukogu liikme tagasikutsumist saab käsitleda nõukogu liikme suhtes õigusrikkumisena, mis loob

eelduse kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kohtud tuvastasid, et hageja kutsuti tagasi mõjuva

põhjuseta.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäi kostja esindaja kassatsioonkaebuses väidetu juurde.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks,

kuid ringkonnakohtu otsust tuleb muuta põhjenduste osas.

Kohus on hageja nõudele õigusliku kvalifikatsiooni andmisel TsMS § 229 lg 2 kohaselt seotud nende

hagi aluseks olevate asjaoludega, mida ta on esitanud asja läbivaatamisel. Olles tuvastanud hagi

aluseks olevad asjaolud, kohaldab kohus TsMS § 231 lg 4 kohaselt seadust ise. Seega ei ole kohus

seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Hageja esitas hagi alusena

asjaolu, et kostja aktsionäride üldkoosolek kutsus ta nõukogust tagasi enne volituste tähtaja lõppu

ilma mõjuva põhjuseta ja seetõttu jäi hageja ilma nõukogu liikme 35 kuu tasust, mis ongi temale

tekitatud kahju. Esitatud asjaoludele pidi kohus andma õigusliku hinnangu. Seega ei ole

ringkonnakohus rikkunud TsMS §-s 229 lg 1 sätestatut.

ÄS § 319 lg 4 kuni 10. juulini 1998. a kehtinud redaktsiooni kohaselt võis üldkoosoleku otsusel

üldkoosoleku valitud nõukogu liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Kuna nõukogu liikme

mõjuva põhjuseta nõukogust tagasikutsumise õigus oli antud üldkoosolekule seadusega, siis sellist

tagasikutsumist ei saa käsitleda kohustise rikkumisena ja sellest tuleneva kahjutasu nõudena TsK

§ 222 lg 1 järgi. Kui nõukogu liige kutsuti enne volituste tähtaja lõppu tagasi ilma mõjuva põhjuseta,

võis nõukogu liige nõuda talle tagasikutsumisega tekitatud kahju hüvitamist. Õiguspäraste tegudega

tekitatud kahju hüvitamise näeb ette ka TsK § 448 lg 3.

Kohtud tuvastasid hageja tagasikutsumise ilma mõjuva põhjuseta. Seetõttu võis hageja nõuda kahju

hüvitamist. Kahju all mõistetakse TsK § 222 lg 2 tulenevalt ka saamata jäänud tulu. Selleks on ka

tasu, mida nõukogu liige oleks saanud, kui teda ei oleks enne volituste tähtaja lõppu mõjuva

põhjuseta tagasi kutsutud.

ÄS § 319 lg 4 10. juulil 1998. a jõustunud redaktsioonis, millest jäi välja nõukogu liikme õigus nõuda

ilma mõjuva põhjuseta tagasikutsumise korral kahju hüvitamist, ei oma tagasiulatavat jõudu. Kuna

ÄS § 319 lg 4 varasem redaktsioon nägi ette ilma mõjuva põhjuseta nõukogust tagasikutsumise korral

tagasikutsutud liikme õiguse nõuda kahju hüvitamist, puudus pooltel vajadus reguleerida nõukogust

tagasikutsumisel kahju hüvitamist lepinguga.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. oktoobri 1999. a otsus muuta põhjenduste osas.

Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Advokaadibüroole Rutt Teeveer 26. novembril 1999. a makstud kautsjon 1050 (üks

tuhat viiskümmend) krooni.

H. Jõks, L. Laarmaa, T. Vernik