3-1-1-33-00 · 3-1-1-33-00 · Riigikohus

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. märtsil 2000 3-1-1-33-0 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja H. S. süüdistuses KrK § 1484; § 1481 lg 7; § 139 lg 2 p 2 ja § 143 lg 2 p 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Lääne-Viru Maakohtu 19. oktoobri 1999. a otsusega tunnistati H. S. süüdi ja teda karistati KrK § 1484 järgi vabadusekaotusega neli kuud; KrK § 1481 lg 7 järgi vabadusekaotusega kolm aastat koos õiguse äravõtmisega töötada materiaalselt vastutaval ametikohal kolme aasta jooksul; KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega üks aasta kolm kuud ja KrK § 143 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega üks aasta. KrK § 40 lg 1 alusel loeti lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust koos õiguse äravõtmisega töötada materiaalselt vastutaval ametikohal kolme aasta jooksul. Sellest karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 9. veebruarist - 12. maini 1999. a s.o kolm kuud ja kolm päeva. KrK § 40 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele varem mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks loeti kolm aastat üheksa kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas koos õiguse äravõtmisega töötada materiaalselt vastutaval ametikohal kolme aasta jooksul. Kohtualuselt mõisteti välja Keskkonnainspektsiooni kasuks 33 020.50 kr, S. Metskonna kasuks 14 333.00 kr, X Metsaameti kasuks 16 421.00 krooni, X Maksuameti kasuks 413 564.00 kr ja A. P. kasuks 9 200.00 krooni. Maakohus tuvastas, et H. S. oli OÜ R. juhataja ja raamatupidamise korraldamise eest vastutav isik. Ta rikkus ajavahemikul 11. septembrist 1997. a kuni 30. aprillini 1998. a Raamatupidamise seaduse ja Käibemaksuseaduse nõudeid. Seetõttu ei olnud võimalik õigesti kindlaks määrata OÜ R. tegevuse majandusandmeid ja ettevõtte käivet. Eirates Maksuameti ettekirjutisi esitas ta Maksuametile valeandmed oma asukoha kohta ja jättis alates 1. oktoobrist 1997 maksmata käibemaksu käibesummalt 4 495 478.50 kr, s.o 413 564.00 krooni. 14. aprillil 1999. a omandas H. S. pettuse teel A. P.-le kuulunud 23 tm okaspuupalki 11 000.- kr väärtuses. 1999. aasta jaanuarikuus varastas ta S. metskonnast 22 tm okaspuupalki 14 333 kr väärtuses ja püüdis sealt veel varastada 66,2 tm okaspuupalki 36 500 kr väärtuses ning P. metskonnast 56,3 tm metsamaterjali 32 455.30 kr väärtuses. 2. Lääne-Viru Maakohtu 19. oktoobri 1999. a otsuse peale esitas kohtualune apellatsioonkaebuse, milles ta palus end süüdistustes KrK § 143 lg 2 p 2 ja § 1481 lg 7 järgi õigeks mõista. Apellant väitis, et metsamaterjali varastamisest loobus ta vabatahtlikult. H. S. arvates on maakohtu otsus ebaõige, mõistetud karistus liialt range. 3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. jaanuari 2000. a otsusega jäeti Lääne-Viru Maakohtu 19. oktoobri 1999. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohtu järeldused H. S.-le inkrimineeritud kuritegude kohta õiged ja põhjendatud. Kriminaalkolleegium ei pidanud vajalikuks vastavalt AKKS § 29 lg-le 5 maakohtu otsuses esitatud põhjendusi korrata. MENETLUS RIIGIKOHTUS 4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu H. S., kes taotleb osalist õigeksmõistmist ja leebemat karistust. Kassaator palub end õigeks mõista süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 2 ja § 1481 lg 7 järgi, kuna tema tegevus ei olnud tahtlik. Kahju tekitamine on kohtute poolt tuvastamata ja tõendamata. Metsamaterjali varguste toimepanemisest loobus ta vabatahtlikult ning seetõttu tuleb jätta karistus KrK § 139 lg 2 p 2 järgi kohaldamata. H. S. ei nõustu X Maksuameti kasuks välja mõistetud tsiviilhagiga. Lisaks eeltoodule märgib ta, et Lääne-Viru Maakohtu otsuses märgitud kuupäevadel pole kohtuistungeid toimunud. Vahi all viibib ta 8. veebruarist 1999. a. 5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et eelnevad kohtulahendid tuleb tühistada osaliselt kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et H. S. süüdistusasja on arutatud Rakveres avalikul kohtuistungil 3. augustil 1999. a (tl 167), 30. septembril 1999. a (tl 189) ja 19. oktoobril 1999. a (tl 195). Kohtuotsuse sissejuhatavas osas on aga ekslikult märgitud kohtuistungite toimumise ajaks: ?01.04.,30.04.,23.11.1998. a, 28.01.,07.05.,30.09 ja 19.10.1999. a? (tl 207). Kuna KrMK § 273 kohaselt ei ole kohtuotsuse sissejuhatavas osas kohustuslik ära näidata kohtuistungite toimumise aega, siis jätab Riigikohus oma otsusega selle ebaõige lause Lääne-Viru Maakohtu 19. oktoobri 1999. a otsusest välja. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et H. S. peeti kahtlustatavana käsitletavas kriminaalasjas kinni 8. veebruaril 1999. a (tl 21). Vastuolus KrK §-s 45 sätestatule on temale mõistetud karistusest loetud aga ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg alates 9. veebruarist 1999. a. Seda Lääne-Viru Maakohtu viga pole parandanud ka Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ja seetõttu tühistab Riigikohus selles osas mõlemad kohtulahendid. Riigikohus soostub maakohtu järeldustega ja põhjendustega H. S. süü tõendatuse, kuritegude kvalifikatsiooni ja mõistetud karistuse osas. Seetõttu jääb kohtualuse taotlus KrK § 1481 lg 7 ja § 143 lg 2 p 2 järgi õigeksmõistmises ning karistuse ja tsiviilhagi vähendamises, rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Tühistada osaliselt Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. jaanuari 2000. a ja Lääne-Viru Maakohtu 19. oktoobri 1999. a otsused H. S. süüdistusasjas. 2. Jätta Lääne-Viru Maakohtu otsusest välja lause: "arutas avalikul kohtuistungil Rakveres 01.04.,30.04., 23.11.1998. a., 28.01.,07.05.,30.09. ja 19. 10. 1999.a.". 3. Lugeda KrK § 45 alusel H. S. karistusest kantuks eelvangistuses viibimise aeg 8. veebruarist kuni 12. maini 1999, s.o 3 kuud ja 4 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks lugeda 3 aastat, 8 kuud ja 29 päeva. 4. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. 5. Välja mõista H. S.-lt 1362,90 kr kaitsjatasu riigieelarve tuludesse. 6. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Otsus jõustub 7. märtsil 2000, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Eerik Kergandberg, Lea Kivi