3-1-1-24-00 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 29. veebruaril 2000

3-1-1-24-0

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kivi ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

kriminaalasja

T. N. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 166 lg 1 järgi ning

I. P. süüdistuses KrK § 17 lg 6; § 15 lg 2 ja § 166 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa T. N. ja tema kaitsja vandeadvokaat Viktor Kaasik, I. P. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ning riigiprokurör

Marge Püss.

Kriminaalmenetluse senine käik

1. T. N. anti süüdistuses KrK § 166 lg 1 järgi ja I. P. süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 166 lg 1 järgi kohtu alla selles, et nad olles teadlikud, et K. O. pole tegelikkuses

AS D. aktsiate ostmiseks ja X Pangaga käenduslepingu sõlmimiseks oma tahet avaldanud, võltsisid, T. N. AS. D. juhatuse liikmena, s.o ametiisikuna, kasutamise

eesmärgil AS. D. üldkoosoleku protokolli 90% aktsiate müügi kohta, Indre Suure kaasaabil AS. D. 90% aktsiate ostu-müügilepingu AS. D. esindaja I. P. ja fiktiivse

isiku K. O. vahel ning käenduslepingu X Panga ja fiktiivse isiku K. O. vahel, milles oli väljendatud K. O. tahe võtta enese käendada 90% ulatuses AS. D. poolt X

Pangast võetud laenu ning mille läbi oleksid X Panga poolt käenduslepingu allkirjastamisel I. P. ja T. N. vabanenud isiklikust materiaalsest vastutusest pangalaenu

eest. T. N. oleks seejuures vabanenud 45 000 kroonisest varalisest kohustusest, mille läbi oleks X Pangale tekitatud kahju 90% ulatuses AS. D.-le antud laenu osas,

s.o 135 000 krooni ulatuses.

5. oktoobril 1995. a Tallinnas X väljak X asuvas hotellis P., pärast AS. D. üldkoosolekut, koostasid T. N. ja I. P. AS. D. üldkoosoleku protokolli, milles märkisid

üldkoosolekul kohalviibijaks V. K., kes tegelikult sellest koosolekust ei ise ega oma esindaja kaudu osa ei võtnud ja milles oli väljendatud ka tema osalus aktsiate

müügi otsustamisel, kui reaalselt kohalviibiva aktsionäri puhul. Samuti koostasid nad ostu-müügilepingu ja käenduslepingu, märkides nendele eelnevalt I. S.-i poolt

muretsetud K. O. passi koopia alusel viimase passiandmed. Võttes aluseks passi koopial oleva K. O. allkirja, allkirjastas I. S. hiljem need andmed K. O. eest.

Saades AS. D. üldkoosolekul volitused, esitas I. P. 11. oktoobril 1995. a Haapsalus AS. D. tegevdirektorile ja kassapidajale üldkoosoleku protokolli ja ostu-

müügilepingu, eesmärgiga sooritada fiktiivset aktsiate müüki läbi AS. D. kassa ning tõendada AS. D. omandiõiguse üleminekut fiktiivsele isikule K. O.-le. See

toiming jäi sooritamata, sest tegevdirektor ja kassapidaja soovisid eelnevalt K. O. nimelise isikuga kohtuda. Samuti esitas I. P. üldkoosoleku protokolli, ostu-

müügilepingu ja käenduslepingu X Panga H. filiaali esindajale, et veenda neid uue ostja olemasolus ja sõlmida uus käendusleping panga ja fiktiivse isiku K. O.

vahel. Käendusleping jäi sõlmimata, sest panga poolt nõuti uue käendaja kohalolekut.

Eelkirjeldatud T. N. tegevus, s.o dokumentide ametialane võltsimine kokkuleppel I. P.e ja I. S.-ga ja eesmärgiga vabaneda oma isiklikust varalisest kohustusest,

millega ta põhjustas olulise kahju isikute ja X Panga seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, kvalifitseeriti kohtueelsel uurimisel KrK § 166 järgi

I. P. aitas koos I. S.-ga kaasa ametiisiku, AS. D. juhatuse liikme T. N. poolt toime pandud dokumentide ametialasele võltsimisele, eesmärgiga vabaneda oma

isiklikust varalisest kohustusest, millega põhjustas olulise kahju isikute ja X Panga seadusega kaitstud huvidele Tema tegevus kvalifitseeriti kohtueelsel uurimisel

KrK § 17 lg 6 ja § 166 lg 1 järgi. Lisaks eeltoodule, anti T. N. kohtu alla süüdistuses KrK § 161 järgi ja I. P. süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 161 järgi, kuid selles osas

ei ole kohtuotsust ei apelleeritud ega kasseeritud.

Tallinna Linnakohtu 14. septembri 1999. a otsusega mõisteti T. N. süüdistuses KrK § 161 ja § 166 lg 1 järgi õigeks. Sama otsusega mõisteti I. P. õigeks süüdistuses

KrK § 17 lg 6 ja § 161 ning § 17 lg 6 ja § 166 lg 1 järgi.

Kohtualuste õigeksmõistmist põhistas linnakohus asjaoluga, et olemasolevate tõenditega pole usaldusväärselt tõendatud T. N. ja I. P. süü neile inkrimineeritud

kuritegudes. Kohus tuli järeldusele, et kohtualustele esitatud süüdistusest ei nähtu, milline oluline kahju tekitati isikute seadusega kaitstud õigustele ja huvidele.

2. Tallinna Linnakohtu 14. septembri 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna linnaprokurör Hinge Brand, kes palus linnakohtu otsuse tühistada

põhjendusel, et kohtu järeldused kohtualuste süüküsimuses ja tõendite hindamisel ei vasta faktilistele asjaoludele ning see on aluseks kohtuotsuse tühistamisele.

Prokurör leidis, et on tõendatud T. N. kui ametiisiku poolt toime pandud dokumentide ametialane võltsimine ning I. P. kaasaaitamine sellele. Mõlema kohtualuse

eesmärgiks oli vabaneda oma isiklikust varalisest kohustusest X Panga ees. Protestis leiti, et kuna kuritegu jäi süüdlaste tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule

viimata ja X Panga seadustega kaitstud õigustele jäi oluline kahju tekitamata, tuleb T. N. KrK § 15 lg 2 ja § 166 lg 1 järgi, I. P. KrK § 17 lg 6 ja § 15 lg 2 ning § 166

lg 1 järgi süüdi mõista ning mõlemat kohtualust karistada. Prokuröri arvates oleks kohtualuste poolt kavandatu õnnestumisel tekitatud pangale oluline kahju, s.o 135

000 krooni.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 1999. a otsusega Tallinna Linnakohtu 14. septembri 1999. a otsus tühistati osaliselt. T. N. mõisteti KrK

§ 15 lg 2 ja § 166 lg 1 järgi süüdi ning teda karistati rahatrahviga 300 päevamäära ulatuses, s.o 4500 krooni ühes materiaalsete väärtuste liikumist korraldaval

ametikohal töötamise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks. Sama otsusega mõisteti I. P. süüdi KrK § 17 lg 6 ja § 15 lg 2 ning § 166 lg 1 järgi ja teda karistati samuti

rahatrahviga 300 päevamäära ulatuses, s.o 4500 krooni ühes materiaalsete väärtuste liikumist korraldaval ametikohal töötamise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks.

Muus osas jäi kohtuotsus muutmata, prokuröri apellatsioonprotest rahuldati.

Kriminaalkolleegium ei nõustunud linnakohtu järeldustega, et kohtualustel puudus tahe oma tegevusega kellelegi kahju tekitada. Ringkonnakohus märgib, et

kohtualuste tegevuse eesmärgiks oli vabaneda X Panga ees käenduslepingu alusel võetud isiklikust kohustusest tagastada pangale laen vastavalt lepingus ettenähtud

protsentidele. Ringkonnakohtu arvates näitas kohtualuste käitumine tervikuna nende subjektiivset tahet sellest kohustusest vabaneda, s.t nad tegutsesid otsese

tahtlusega. Samas jättis ringkonnakohus süüdistusest välja kohtualuste poolt isikutele olulise kahju tekitamise põhjendusel, et selles osas on süüdistus

konkretiseerimata. Küll aga leiti, et X Pangale olulise kahju tekitamises on kohtualustele esitatud süüdistus piisavalt konkreetne. T. N. ja I. P. kuriteod kvalifitseeris

ringkonnakohus kuriteokatsena. Ringkonnakohtu otsuses märgiti, et kohtualuste poolt kavandatud tegevus, mille eesmärgiks oli vabaneda isiklikust varalisest

vastutusest X Panga ees, jäi lõpule viimata ja pangale kahju tekitamata nende tahtest sõltumata, sest X Panga töötajad ei sõlminud ega allkirjastanud uut

käenduslepingut K. O. nimelise isiku kohalolekuta.

Kassatsioonkaebuste sisu

3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 1999. a otsuse peale esitasid piiramatu kassatsiooni õigust kasutades kassatsioonkaebused T. N.

kaitsja vandeadvokaat Viktor Kaasik ning I. P. kaitsja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja. Kassatsioonkaebustes paluvad kaitsjad ringkonnakohtu otsuse tühistada

ning T. N. ja I. P. neile süüksarvatud kuritegudes õigeks mõista.

3.1 V. Kaasik leiab oma kassatsioonkaebuses, et T. N. tegevuses puuduvad KrK § 166 ettenähtud kuriteokoosseisu tunnused, sest subjektiivsest küljest polnud

süüdimõistetul otsest tahtlust teo ega tagajärje suhtes. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli T. N. eesmärgiks käenduslepingu alusel vabaneda isiklikust varalisest

vastutusest X Panga ees, kuid väidetavalt pole see automaatselt seostatav tema tahtlusega kahjustada panga huve 135 000 krooni ulatuses.

3.2 Kaitsja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et T. N. pani toime AS. D. aktsionäride üldkoosoleku protokolli ja 5. oktoobril 1995. a sõlmitud AS. D. aktsiate

ostu-müügilepingu intellektuaalse võltsimise.

3.3 Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu otsuse motiividega T. N. suhtes KrK § 15 lg 2 rakendamise kohta ning leiab, et see pole asjakohane. Kaitsja rõhutab, et T.

N.-l ei ole puutumust I. P. poolt X Pangas aset leidnud käenduslepingu sõlmimise katsega.

3.4 Kokkuvõtvalt tuleb V. Kaasik järeldusele, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud KrK § 15 lg 2 ja § 166 sätteid ning on õigeksmõistva otsuse tühistamisel

rajanud süüdimõistva otsuse oletusele nagu oleks T. N. tegevuse tulemina tekkinud X Pangale 135 000 krooni suurune kahju. Kaitsja arvates ei vasta ringkonnakohtu

taoline järeldus faktilistele asjaoludele.

3.5 I. P. kaitsja J. Benevolenskaja põhistab oma kassatsioonkaebust väitega, et I. P. süü ametialasele võltsimise katsele kaasaaitamises ei ole tõendatud ning

süüdimõistetul puudus tahtlus talle süüksarvatud kuriteokatset toime panna. Kaitsja leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ning

palub jõusse jätta Tallinna Linnakohtu õigeksmõistva otsuse.

Riigikohtu istungil toetasid T. N., tema kaitsja vandeadvokaat Viktor Kaasik ja I. P. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa kassatsioonkaebustes esitatud seisukohti,

prokuröri arvates ei kuulu kassatsioonkaebused rahuldamisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht ja põhistused

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste arvamused leiab, et kassatsioonkaebustes toodud

väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

4.1 Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 1999. a kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas on rõhutatud põhjalikkusega analüüsitud

kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kohus on neid KrMK § 50 lg-s 1 sätestatud nõuete kohaselt hinnanud kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtualuste süü

olemus on tõenditele tuginedes avatud ja piiritletud, süüdlaste käitumisele antud õiguslik hinnang vastab tõendite analüüsist tulenevale.

4.2 Apellatsioonikohus on kriminaalasja materjalidele tuginedes järeldanud, et mõlemad kohtualused on andnud menetluse käigus kuriteo tehiolude kohta isiklike

huvidega kohandatud ütlusi. Valitud kaitsetaktika on mõistetavatel kaalutlustel olnud suunatud süü eitamisele, kuid on süvendanud ütluste vastuolu muudest

tõenditest ja sündmuste loogikast tulenevate tuvastatud faktiliste asjaoludega. Põhjendatult rõhutab ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, et kohtualuste

kahtlustatavana ja süüdistatavana ülekuulamisel antud ütlustel on võrdne tõendusjõud kohtus antud ütlustega ja neid kõiki tuleb hinnata tõendite kogumist lähtudes.

4.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt orienteerinud apellatsioonikohut samade tõendite alusel esimese astme kohtu järeldustest vastandlikule

lõppjäreldusele jõudes täitma kriminaalasja igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõuet.

Apellatsioonikohus on ammendava põhjalikkusega kummutanud nii kohtualuste kohtus antud hinnangutele rajanenud esimese astme kohtu järeldused kui ka need

väited, mida kassaatorid on esitanud kassatsioonikohtule järjekordseks ümberhindamiseks.

4.4 T. N. ja I. P. kaitsjad on kassatsioonkaebuste esitamisel piiramatu kassatsiooni korras AKKS § 40 sätestatud alusel kumbki tasunud kassatsioonkautsjoni 700

krooni ekslikult. Seetõttu kuuluvad kautsjonid tagastamisele.

Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 1999. a kohtuotsus T. N. ja I. P. suhtes muutmata, kassatsioonkaebused

rahuldamata.

2. Mõista I. P.-lt välja kohtukulu 1115.10 krooni riigieelarve tuludesse kaitsjatasu katteks.

3. Kassatsioonkautsjonid tagastada.

Kohtuotsus jõustub 29. veebruaril 2000. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Ott Järvesaar

Liikmed Lea Kivi, Jüri Rätsep