3-1-3-3-00 · Riigikohus

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. veebruaril 2000 3-1-3-3-0 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher vaatas kohtuvigade parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja O.A. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2, 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa O.A. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse senine käik 1. Tartu Linnakohtu 20. jaanuari 1998. a otsusega tunnistati O.A. süüdi KrK § 141 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kuueks aastaks. Karistusest loeti kantuks eeluurimise ajal vahi all viibitud aeg 22. aprillist 1995. a kuni 26. aprillini 1995. a, s.o viis päeva. Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 1998. a otsusega tühistati nimetatud Tartu Linnakohtu otsus O.A-le mõistetud karistuse osas. KrK § 39 sätteid rakendades mõisteti O.A-le KrK § 141 lg 2 p 1 järgi karistuseks kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. 2. Tartu Maakohtu 1. septembri 1999. a otsusega tunnistati O.A. süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tartu Linnakohtu 20. jaanuari 1998. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 aastat, 4 kuud ja 12 päeva vabadusekaotust. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle viis aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 1999. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu otsus muutmata. 3. Tartu Linnakohtu 13. septembri 1999. a otsusega tunnistati O.A. süüdi KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolmeks kuuks. KrK § 40 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 1. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 aastat, 11 kuud ja 17 päeva vabadusekaotust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti viis aastat ja üks kuu vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise alguseks loeti 13. september 1999. a. Kohtuvea parandamise avalduse sisu 4. Tartu Linnakohtu 13. septembri 1999. a otsuse peale esitas avalduse kohtuvea parandamiseks süüdimõistetu O.A.. O.A. leiab, et temale viimase kohtuotsusega mõistetud lõplik karistus ei ole õige. Kohtud ei ole arvestanud asjaolu, et Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 1998. a otsusega tühistati Tartu Linnakohtu 20. jaanuari 1998. a otsusega mõistetud karistus - kuus aastat vabadusekaotust - ja KrK § 39 sätteid rakendades mõisteti KrK § 141 lg 2 p 1 järgi tema uueks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Avalduses taotleb O.A. kohtuvea parandamist ja leiab, et tema vabanemise tähtajaks peaks olema 2001. a mitte aga 2004. Menetlus Riigikohtus Riigikohtu istungil kaitsja ja prokurör toetasid avaldust kohtuvea parandamiseks ja taotlesid selle rahuldamist. 5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab võimalikuks teha uus otsus, kuna süüdimõistetu olukorda tuleb kergendada ja asjas ei ole vaja koguda täiendavalt tõendeid ega muuta kogutud tõenditele antud hinnangut. Tartu Linnakohtu 13. septembri 1999. a otsus tuleb tühistada KrK § 40 lg 3 järgi O.A-le mõistetud lõpliku karistuse - viis aastat ja üks kuu vabadusekaotust kinnises vanglas ? osas ja talle mõistetud lõplikku vabadusekaotuslikku karistust tuleb kergendada kolme aasta võrra. O.A. lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel tuleb lugeda kaks aastat ja üks kuu vabadusekaotust kinnises vanglas. 6. O.A-le KrK § 40 lg 3 alusel lõpliku karistuse mõistmisel on Tartu Maakohus 1. septembril 1999. a ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, sest ta on lõpliku karistuse mõistmisel võtnud aluseks Tartu Linnakohtu 20. jaanuari 1998. a kohtuotsusega mõistetud karistuse, s.o vabadusekaotuse kuus aastat ja on jätnud arvestamata, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. mai 1998. a otsusega oli Tartu Linnakohtu 20. jaanuari 1998. a otsus O.A-le mõistetud karistuse osas tühistatud ning KrK § 39 sätteid rakendades oli mõistetud O.A-le KrK § 141 lg 2 p 1 järgi karistuseks kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Seda viga ei märganud ega parandanud ka Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium 2. novembri 1999. a otsuses. Sama viga on kandunud ka Tartu Linnakohtu 13. septembri 1999. a kohtuotsusesse. 7. Kuigi kohtuviga sai alguse Tartu Maakohtu 1. septembri 1999. a kohtuotsusest ja kandus sellest edasi Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 1999. a ja Tartu Linnakohtu 13. septembri 1999. a kohtuotsustesse, puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumil pädevus käesoleva kriminaalasja raames parandada kohtuviga teistes kohtuotsustes v.a Tartu Linnakohtu 13. septembri 1999. a otsuses, mille peale avaldus kohtuvea parandamiseks on esitatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 g-st 3 ja § 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Tühistada Tartu Linnakohtu 13. septembri 1999. a kohtuotsus O.A-le KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. 2. Lugeda O.A. lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 järgi kaks aastat ja üks kuu vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 13. september 1999. a. 3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 4. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. 5. Välja mõista O.A-lt riigieelarve tuludesse 991 krooni 20 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub 15. veebruaril 2000. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Lea Kivi, Peeter Vaher