3-1-1-19-00

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. veebruaril 2000 3-1-1-19-0 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja J. A. süüdistuses KrK § 184 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa J. A., tema kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja riigiprokurör Marge Püss. Tõlgina osales kohtuistungil Riigikohtu tõlk Lüüli Lomp. Kriminaalasja asjaolud ja menetluse senine käik 1. J. A. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 184 lg 2 järgi selles, et olles alkoholijoobes, lõi ta 13. märtsi 1999. a öösel X diskoklubi "G." hallis isiklikust vaenust tulenevatel ajenditel turvafirma ESS töötajale V. T.-le, kes oli teenistuskohustuste täitmisel, kolm korda vastu nägu, kuna viimane ei lasknud teda üleriietes siseneda tantsusaali. Narva Linnakohtu 13. septembri 1999. a otsusega mõisteti J. A. süüdistuses KrK § 184 lg 2 järgi õigeks. Õigeksmõistmist põhjendas linnakohus sellega, et sama teo eest oli J. A.-it juba karistatud Narva Linnakohtu halduskohtuniku 26. märtsi 1999. a otsusega HÕS § 162 lg 1 järgi kolme ööpäeva arestiga, mis oli ka ära kantud. Halduskaristust keegi vaidlustanud ei olnud. Kohus lähtus Põhiseaduse §-st 23, mille kohaselt ei tohi kedagi teist korda anda kohtu alla ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Kohus leidis, et kohtualuse poolt kannatanule antud kolm kõrvakiilu ei mahu mõiste "peksmine" alla. Sellest tulenevalt puudus kohtu hinnangul kohtualuse käitumises ka kuriteokoosseis. 2. Narva Linnakohtu 13. septembri 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Narva prokurör Marina Zagorets, kes taotles linnakohtu otsuse tühistamist ning J. A.-i süüditunnistamist ja karistamist KrK § 184 lg 2 järgi. Viru Ringkonnakohtu 26. novembri 1999. a otsusega jäeti Narva Linnakohtu 13. septembri 1999. a otsus muutmata ja apellatsioonprotest rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on Põhiseaduse §-i 23 tõlgendanud õigesti. J. A. oli juba süüdi mõistetud oma töökohustuste täitmisel olnud V. T.-le vastu nägu sooritatud löökide eest. Asjaolu, et need löögid tulnuks kvalifitseerida mitte solvamisena vaid vägivallateona KrK § 184 lg 2 järgi, ei kuulunud kohtu arvates enam selles menetlusetapis vaidlustamisele. J. A. oli halduskohtuniku otsusega süüdi mõistetud ja halduskohtunik käsitles neid lööke solvava tegevusena. Halduskohtuniku otsus on seadusjõus, seda ei ole vaidlustatud ega tühistatud, seega on J. A. õigusvastase teo eest juba karistatud. Kassatsioonprotesti sisu 3. Viru Ringkonnakohtu 26. novembri 1999. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Rita Hlebnikova, kes taotleb ringkonnakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Protestis märgitakse, et kohtud pole õigeksmõistvaid otsuseid tehes pööranud tähelepanu Põhiseaduse §-s 23 kasutatud terminitele "kohtu alla anda" ja "mõistetud süüdi või õigeks". Need terminid on kasutatavad vaid kriminaalmenetluses ja seetõttu on alust väita, et Põhiseaduse § 23 peab silmas keeldu teistkordselt karistada kuriteo toimepanemise eest, mitte aga haldusõigusrikkumise eest. Samuti leitakse protestis, et senine kohtupraktika on asunud antud küsimuses vastupidisele seisukohale juhtudel, kui kuriteo toimepannud isik on sama teo eest eelnevalt karistatud distsiplinaarkorras. Kassator leiab, et ei saa olla põhimõttelist vahet sellel, kas kriminaalvastutusele võtmisele eelneb haldus- või distsiplinaarvastutus. Samas möönab prokurör, et kohtualuse süüdimõistmise korral tekiks olukord, kus ta on sama teo eest halduskohtu otsusega karistatud ning seda otsust pole ka tühistatud, kuid see asjaolu ei saa olla takistuseks toimepandule õige ja põhistatud hinnangu andmisele. Menetlus Riigikohtus 4. Riigikohtu istungil jäi prokurör kassatsioonprotesti juurde ja taotles selle rahuldamist. J. A. ja tema kaitsja taotlesid protesti rahuldamata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et kassatsioonprotestis esitatu ei anna alust J. A.-i suhtes tehtud õigeksmõistvate kohtuotsuste tühistamiseks. Kohtud on tuginedes Põhiseaduse § 23 lg-le 3 põhjendatult asunud seisukohale, et sama teo eest ei tohi süüdlase suhtes, kes on seaduslikus korras võetud haldusvastutusele, kohaldada veel ka kriminaalvastutust. HÕS § 6 lg 2 kohaselt võetakse isik haldusvastutusele juhul, kui tegu vastavalt seadusele ei too kaasa kriminaalvastutust. Sellest sättest nähtub samuti, et isikut ei ole võimalik ühe teo eest võtta nii haldus- kui ka kriminaalvastutusele. Teo suhtes, mis on kirjeldatud J. A.-i süüdistuses KrK § 184 lg 2 järgi on Narva Politseiprefektuuri konstaabel 25. märtsil 1999. a keeldunud kriminaalasja algatamisest KrMK § 5 lg 1 p 1 alusel, s.o kuriteosündmuse puudumise tõttu (vt t.l 10). 26. märtsil 1999. a on Narva Halduskohtu kohtunik teinud otsuse, millega karistas J. A.-it selle teo eest HÕS § 162 lg 1 järgi kolme ööpäeva arestiga (vt t.l 44). Halduskohtuniku otsust oli võimalus vaidlustada HÕS §-s 306 ja 211. peatükis sätestatud korras, kuid seda tehtud ei ole. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et J. A.-i käitumises oli HÕS § 162 lg 1 järgi kvalifitseeritud haldusõigusrikkumise koosseis. Kuni halduskohtuniku otsust ei ole seaduslikus korras tühistatud, puudub alus väita, et J. A.-i teole tuleks anda teistsugune õiguslik hinnang ja seetõttu puudub KrK § 3 lg-s 2 sätestatud alus sama teo eest J. A.-i kriminaalvastutusele võtmiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 g-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 1999. a kohtuotsus J. A.-i süüdistusasjas jätta muutmata. 2. Kassatsioonprotest jätta rahuldamata. 3. Kohtukulu 1486 krooni ja 80 senti kaitsjatasu katteks võtta riigi kanda. Kohtuotsus jõustub 8. veebruaril 2000. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Rätsep Liikmed Ott Järvesaar, Peeter Vaher