3-1-1-13-00 · 3-1-1-13-00 · Riigikohus

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 1. veebruaril 2000 3-1-1-13-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja H. T. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega tunnistati H. T. süüdi KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 10 kuud. Sellele karistusele liideti osaliselt KrK § 41 alusel Tallinna Linnakohtu 5. mai 1995. a otsusega mõistetud kandmata karistus ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 2 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohtu 2. novembri 1999. a otsusega jäeti see otsus muutmata. Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsusega tunnistati H. T. süüdi KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 2 aastat ja 10 kuud. Maakohus tuvastas, et H. T. tungis koos U. T.-i ja R. H.-ga 14. jaanuari 1999. a öösel Järva maakonnas X vallas Y külas J. M. ja A. M. eramutesse, kust nad varastasid 15 200 kr väärtuses vara. 16. jaanuari 1999. a öösel murdsid H. T. ja U. T. sisse X. linnas V. O. eramusse ja varastasid sealt ehitusmaterjale 40 600 kr väärtuses. Samal öösel tungisid nad veel X AS SAAK Agro eramusse ja varastasid sealt kaupa 13 700 kr väärtuses. Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsuse peale esitas H. T. apellatsioonkaebuse, milles ta palus end õigeks mõista temale süüksarvatud 16. jaanuaril 1999. a toimunud kuriteoepisoodides, samuti ei nõustunud ta temale mõistetud karistusaja pikkusega. 2. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 1999. a otsusega tühistati Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsus H. T.-le mõistetud karistuse osas. Kohtualusele mõisteti karistuseks vabadusekaotus 1 aasta ja 10 kuud. Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistus 2 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust loeti kaetuks Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistusega 2 aastat ja 10 kuud vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel mõisteti H. T.-le vabadusekaotus 2 aastat ja 10 kuud. Apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et Järva Maakohtu süüdimõistev otsus oli õige ja põhjendatud. Otsuses märgiti, et H. T. kannab karistust kahe kohtuotsuse järgi paralleelselt. Kohus leidis, et apellatsioonikohtul on õigus, ja operatiivse õigusemõistmise huvides isegi seaduslik kohustus, mõista H. T.-le lõplik karistus. 3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 1999. a määrusega tehti Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 1999. a otsuse resolutiivossa parandus. H. T.-i karistuseks KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi loeti 2 aastat ja 10 kuud vabadusekaotust. Kriminaalkolleegium tuvastas, et kohtuotsuse resolutiivosa teise lõiku on sattunud eksitav kirjaviga, mis mõtteliselt ei haaku otsuse ülejäänud tekstiga. Selle kohaselt on H. T.-it karistatud justkui vabadusekaotusega 1 aasta 10 kuud. Tegelikult karistas Järva Maakohus teda vabadusekaotusega 2 aastat 10 kuud ja ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 1999. a otsuse resolutiivosa teises lõigus on seda seisukohta aktsepteeritud. Kolleegium pidas võimalikuks kohtuotsuse täitmisel tekkinud ebaselgus lahendada KrMK § 336 korras tehtava määrusega. MENETLUS RIIGIKOHTUS 4. Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 1999. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualune H. T. Kassatsioonkaebuses väidab kassaator, et temale süüksarvatud vargusi 14. jaanuaril 1999 ta lõpuni ei viinud ja kasu neist ei saanud. Samuti ei osalenud ta 16. jaanuaril 1999. a toimunud vargustes ja palub end nendes kuriteoepisoodides õigeks mõista. Kassaator taotleb kergemat karistust seetõttu, et omab töökohta ja tema ülalpidamisel on alaealine laps. 5. Riigikohtu istungil toetas kohtualuse kaitsja esitatud kassatsioonkaebust. Ta taotles Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 1999. a otsuse ja 9. detsembri 1999. a määruse tühistamist ja kriminaalasja tagastamist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Prokuröri arvates tuleb ringkonnakohtu otsus ja määrus jätta muutmata ning kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus ja määrustuleb tühistada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium vaatas 23. novembril 1999. a apellatsiooni korras läbi Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsuse, millega H. T.-it karistati KrK § 139 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega 2 aastat ja 10 kuud kinnises vanglas. Ringkonnakohtu otsuse kirjeldav-motiveerivas osas märgitakse: ? Kohtukolleegium on seisukohal, et käesoleval ajal apelleeritava kohtuotsusega on H. T.-le KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud? (tl 468). Juhindudes AKKS § 30 lg 1 p-st 1, tühistas aga ringkonnakohus sama otsusega Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsuse H. T.-le mõistetud karistuse osas ja mõistis uueks karistuseks KrK § 139 lg 2 p 1., 2., 3 järgi 1 aasta ja 10 kuud vabadusekaotust (tl 468). Eelmärgitust nähtub, et ringkonnakohtu kirjeldav-motiveeriv osa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus. Lisaks sellele on ringkonnakohus juhindunud seadusesättest, mille alusel jäetakse I astme kohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu 9. detsembri 1999. a määruses sisalduv seisukoht, et ringkonnakohtu 23. novembri 1999. a otsuses on eksitav kirjaviga, mida on võimalik KrK § 336 korras parandada, on alusetu. Ringkonnakohus on otsusega tühistanud maakohtu otsuse H. T.-le mõistetud karistuse osas, mõistnud ise uue, kergema karistuse. Seega karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi oli ringkonnakohtul võimalus lähtuda uuest karistusest ? ühest aastast ja 10 kuust vabadusekaotusest. KrMK § 336 sätestab lihtsustatud menetluskorra kohtuotsuse täitmisega seonduvate küsimuste lahendamisel, mis omavad täpsustavat või täiendavat iseloomu. Kohtuotsuse erinevate osade vastuolulisust ja kohtualusele uue karistuse mõistmist ei saa aga lugeda eksitavaks kirjaveaks, mida on võimalik parandada KrMK § 336 alusel. Kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriva osa ja resolutiivosa vastuolulisuse, samuti kohtuotsusega mõistetud karistuse raskendamise kohtumäärusega, tunnistab Riigikohus AKKS § 39 lg 4 alusel kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks, mis takistas ringkonnakohtul seadusliku lahendi tegemist. 7. Kassaatori väited tema süü tõendamatuse kohta 16. jaanuari 1999. a vargustes on paljasõnalised. Nii Järva Maakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus on motiveeritult tuvastanud H. T.-i süü tema poolt vaidlustatud kuriteoepisoodides. 8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 1999. a otsus H. T.-le karistuse mõistmise osas. 2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 1999. a määrus, millega tehti parandus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 1999 otsusesse. 4. Tagastada kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

5. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 6. Välja mõista H. T.-lt kaitsjatasuna 1115 kr ja 10 s riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub 1. veebruaril 2000. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Lea Kalm Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep