3-3-1-49-99 · Riigikohus

3-3-1-49-99

MÄÄRUS

Tartus 31. jaanuaril 2000

J.-M. Annuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtusse pöördumise ja tõendite kogumise

asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 13. jaanuaril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Jaan-Miikael Annuse kassatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 4. oktoobri 1999. a. määruse peale haldusasjas nr. II-

3/269/99.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Jaan-Miikael Annus. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu

Varend.

J.-M. Annus esitas 11. juunil 1999. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada

seadusevastaseks Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a. korralduse nr. 3025-k ja Tallinna

Linnavalitsuse tegevusetuse tema 29. jaanuari 1998. a. avalduse lahendamisel, ning ennistada

Tallinna Linnavalitsuse korralduse peale kaebuse esitamise tähtaeg.

Kaebuses leiti, et Tallinnas Valdeku tn. 92 asuv elamu tagastati vaidlustatud korraldusega

M. Torniusele ebaseaduslikult, kuna tagastamismenetluse käigus ei selgitatud välja, kas ehitis oli

säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Tallinna Linnavalitsuse tegevusetus seisnes kaebuse

kohaselt selles, et Tallinna Linnavalitsus ei lahendanud J.-M. Annuse avaldust seaduses ettenähtud

tähtaja jooksul.

J.-M. Annus esitas 23. mail 1996. a. Tallinna Linnavaraametile avalduse, milles palus Tallinnas

Valdeku tn. 92 asuva elamu tagastamise käigus muuhulgas arvesse võtta, et kuna ta on nimetatud

elamu isiklike ja riiklike vahendite arvel alates 1979. a. ümber ehitanud enam kui 50 % ulatuses, ei

peaks see elamu tagastamisele kuuluma. 30. septembril 1996. a. sai J.-M. Annus Tallinna

Linnavaraameti vara tagastamise osakonnast teatise nr. 4688, mille kohaselt Valdeku tn. 92 asuva

kinnisvara suhtes on Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste

registris registreeritud kompenseerimisnõue. Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a.

korraldusest nr. 3025-k sai J.-M. Annus teada 14. jaanuaril 1998. a., kui M. Tornius esitas talle

teatise, milles kohustas teda vabastama Valdeku tn. 92-1 hiljemalt 14. aprillil 1998. a.

29. jaanuaril 1998. a. esitas J.-M. Annus Tallinna Omandireformiametile avaldus-taotluse, milles

palus tühistada Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a. korralduse nr. 3025-k ning uuendada

tagastamismenetlus, mille käigus tellida ehitustehniline ekspertiis selgitamaks, kas Tallinnas Valdeku

tn. 92 asuvad ehitised on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Tallinna Omandireformiameti

ekspertkomisjoni 18. novembri 1998. a. istungi protokollist nr. 11 tulenevalt otsustas komisjon, et

Tallinnas Valdeku tn. 92 asuv ehitis ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud. Tallinna

Omandireformiameti juhataja teatas oma 21. märtsi 1999. a. kirjas nr. 2-8/225 J.-M. Annusele, et

Valdeku tn. 92 maja kohta on koostatud täiendav ehitusekspertiis. Ekspertiisitulemuste põhjal

Tallinna Linnavalitsuse poolt langetatavast otsusest ehitise tagastamisotsuse kohta lubati J.-M.

Annust informeerida.

Tallinna Halduskohtu 5. juuli 1999. a. määrusega jäeti J.-M. Annuse kaebus HKS § 10 lõigete 1 ja 2

alusel käiguta ja anti kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10-päevane tähtaeg. Määruse

kohaselt tuli kaebuses põhjendada, miks kaebuse esitaja loeb kaevatava haldusakti oma õigusi ja

vabadusi rikkuvaks, esitada kohtule tõendid subjektiivsete õiguste olemasolu kohtulikuks

tuvastamiseks, märkida teadaolevate kolmandate isikute nimed ja aadressid, samuti esitada

põhjendused, miks ei esitatud kaebust halduskohtule seaduses sätestatud tähtajal, ning põhjendada

kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust.

12. juulil 1999. a. esitas M. Tornius Tallinna Halduskohtule taotluse J.-M. Annuse kohtusse

pöördumise tähtaja mitteennistamiseks. Tallinna Halduskohtu 13. juuli 1999. a. määrusega jäeti

M. Torniuse taotlus rahuldamata. Halduskohus juhtis taotluse esitaja tähelepanu asjaolule, et HKS § 7

ei näe käesolevas protsessistaadiumis ette protsessiosaliseks mitteoleva isiku taotluste lahendamist

tähtaja ennistamise küsimuses.

19. juulil 1999 esitas J.-M. Annus kaebuse lisa, milles märkis, et vaidlustatav korraldus rikub tema

subjektiivset õigust eluruumide erastamiseks tulenevalt Eluruumide erastamise seaduse §-st 3 lg. 4

p. 1 ja §-st 4 ning teatas omandireformi õigustatud subjekti M. Torniuse aadressi. Kaebuse hilinenult

esitamist põhjendas ta asjaoludega, et sai oma õiguste rikkumisest teada M. Torniuse teatise põhjal

14. jaanuaril 1998. a., misjärel esitas 29. jaanuaril 1998. a. Tallinna Linnavalitsusele avalduse, mida

menetletakse käesoleva ajani. Kuna linnavalitsus asus tehtud vigu parandama ja lubas tühistada

korralduse, millega vara ebaseaduslikult tagastati, oli tal õigustatud lootus asja kohtuvälisele

lahendamisele, mistõttu ei pidanud ta enne 11. juunit 1999. a. vajalikuks kaebust kohtusse esitada.

Nimetatud kuupäeval ajendas teda kaebust esitama Tallinna Linnavalitsuse tegevusetus tema avalduse

lahendamise lõppetapil.

Tallinna Halduskohtu 17. augusti 1999. a. määrusega jäeti kohtusse pöördumise tähtaeg ennistamata

nii vaidlustatud korralduse kui ka Tallinna Linnavalitsuse tegevusetuse seadusvastaseks tunnistamise

osas ning kaebus tagastati läbivaatamatult HKS § 7 lg. 4 ja § 24 alusel. Halduskohus leidis, et

kaebuse esitaja toodud põhjendused kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks ei ole mõjuvad, sest

kohtule ei ole esitatud argumente ega tõendeid selle kohta, et kohtusse pöördumine olnuks takistatud.

Kaebaja sai vaidlustatud korraldusest, seega oma õiguste rikkumisest teada 14. jaanuaril 1998. a.

HKS § 7 lg. 2 sätestab kohtusse pöördumise tähtaja kulgemise olukorras, kus seadusega on

kehtestatud kaebuse kohtueelse lahendamise kord. Kehtiv õigus ei näe ette, et üürniku poolt avaldus-

taotluse esitamine Tallinna Linnavalitsusele ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse

kindlakstegemiseks oleks kaebuse kohtueelne lahendamine. Ka Tallinna Linnavalitsuse tegevusetuse

kohtulikuks vaidlustamiseks seoses kaebaja 29. jaanuaril 1998. a. esitatud avalduse lahendamisega on

möödunud HKS §-s 7 lg. 1 sätestatud ühekuuline tähtaeg. Halduskohus leidis, et kaebuse esitaja oleks

pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt 29. märtsil 1998. a.

6. septembril 1999. a. esitas J.-M. Annus erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles taotles

halduskohtu määruse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist, millega tunnistataks Tallinna

Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a. korraldus nr. 3025-k seadusevastaseks. Erikaebuse kohaselt

viibis J.-M. Annus Tallinna abilinnapea E. Finki vastuvõtul, kus abilinnapea kinnitas, et ei ole

mingeid takistusi eksliku Valdeku tn. 92 tagastamise korralduse muutmiseks. Sama kinnitas ka

Tallinna Omandireformiameti juhataja oma 21. märtsi 1999. a. kirjas nr. 2-8/225. J.-M. Annusel oli

põhjendatud lootus vaidlustatud korralduse muutmiseks kohtuvälisel teel. Ta uskus täitevvõimu

esindajaid ja ei pidanud seetõttu kohtusse pöördumist vajalikuks. Samas olid ametnike poolt antud

lubadused ka takistuseks kohtusse pöördumisel. J.-M. Annus pidas ekslikuks kohtumääruses esitatud

seisukohta, et kaebuses on viide kohtueelsele lahendile HKS § 7 lg. 2 mõttes. Tema pidas silmas

kohtuvälist lahendit.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 4. oktoobri 1999. a. määrusega jäeti halduskohtu määrus

muutmata ja J.-M. Annuse erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määruses märgitakse, et

halduskohtunik on õigesti leidnud, et kaebajal oli võimalus pöörduda halduskohtusse pärast

kaevatavast haldusaktist teada saamist. Katse kohtuväliselt vaidlust lahendada ei ole mõjuvaks

põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel.

J.-M. Annus esitas 3. novembril 1999. a. kassatsioonkaebuse, milles palub muuta ringkonnakohtu

määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kassatsioonkaebuses korratakse

erikaebuses esitatud põhjendusi ning lisatakse, et kassaator vaidlustas ametnike tegevusetuse

ebaseadusliku korralduse tühistamisel niipea, kui selgus, et Tallinna Linnavalitsuses on

ettevalmistamisel korraldus Valdeku tn. 92 maa tagastamiseks M. Torniusele. Nii halduskohus kui ka

ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et halduskohtusse esitatud kaebuse punktis 3 taotleti Tallinna

Linnavalitsuse tegevusetuse seadusvastaseks tunnistamist.

Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vaieldakse kassatsioonkaebusele

vastu, pidades piisavateks ja põhjendatuteks varasemaid määrusi antud asjas ning palutakse jätta

kaebus läbi vaatamata.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. 31. detsembrini 1999. a. kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku (HKS) § 4 lg. 1 p. 4 ja § 5

lg. 1 kohaselt võis kaebusega halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leidis, et kohaliku omavalitsuse

täitevorgani toiming rikub tema õigusi. Toiminguna tuleb mõista lisaks täitevorgani tegevusele ka

viivitust ja tegevusetust.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 33 lg. 1 kohaselt on igaühel õigus taotleda volikogult või

valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui

nendega on õigusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Kohalikul omavalitsusel ei ole kohustust

vaidlustatud õigusakti muuta või tühistada, kuid tal on kohustus isikut tema taotluse suhtes vastu

võetud otsustusest kirjalikult teavitada. Kui seda ei tehta, on isikul õigus mõistliku aja jooksul

pöörduda kohaliku omavalitsuse organi tegevusetuse vaidlustamiseks kohtusse. Kui aga volikogu või

valitsus otsustab jätta õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal vastavalt Kohaliku

omavalitsuse seaduse § 33 lg-le 2 ja 1. jaanuarist 2000. a. jõustunud Halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 9 lg-le 1 õigus pöörduda 30 päeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest

kohtusse.

J.-M. Annus esitas 29. jaanuaril 1998. a. Tallinna Linnavalitsusele avalduse, milles taotles Tallinna

Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a. korralduse nr. 3025-k tühistamist, millega tagastati Tallinnas

Valdeku tn. 92 asuvad ehitised M. Torniusele, ning tagastamismenetluse uuendamist ja selle käigus

ehitusekspertiisi tegemist. Kuna antud haldusasja materjalidest ei nähtu, et Tallinna Linnavalitsus

oleks nimetatud taotluse kohta otsuse teinud, oli esimese ja teise astme kohtute poolt Tallinna

Linnavalitsuse tegevusetuse vaidlustamise tähtaja möödunuks lugemine ebaõige.

2. Antud kohtuasjas on Tallinna Halduskohtu toimikusse (lk-d 20-26) võetud M. Torniuse poolt

esitatud järgmised dokumendid: Tallinna Omandireformiameti juhataja 10. märtsi 1998. a. vastus

nr. 2-8/284 J.-M. Annuse poolt 29. jaanuaril 1998. a. esitatud avaldus-taotlusele, väljavõte

M. Torniuse pangakontost, Nõmme Linnaosa Valitsuse tõend 29. oktoobrist 1996. a., Õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni kiri Valdeku tn. 92 üürnikele J.-M.

Annusele ja M. Metsarile 1999. a. maikuust ning Harju maavanema kohusetäitja 19. mai 1999. a. kiri

nr. 1-33/68 J.-M. Annusele ja M. Metsarile.

HKS § 14 lg. 2 kohaselt võisid tõendeid esitada protsessiosalised. Kuna M. Tornius ei olnud antud

kohtuasjas protsessiosaliseks, ei saa nimetatud dokumente lugeda protsessiosalise poolt esitatud

tõenditeks. Seetõttu tuleb protsessiosaliseks mitteoleva isiku poolt esitatud ja kohtu poolt vastu

võetud dokumente lugeda HKS § 14 lg. 2 alusel kohtu poolt omal algatusel kogutud tõenditeks.

HKS § 14 lg. 3 järgi ei ole ühelgi tõendil halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu ning kohus

hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Kohtud on jätnud eelnimetatud tõendid

põhjendamatult hindamata.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 5 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada Jaan-Miikael Annuse kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. augusti 1999. a. määrus haldusasjas nr. 3-1823/99 ja

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 4. oktoobri 1999. a. määrus haldusasjas nr. II-

3/269/99 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada Jaan-Miikael Annusele kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis)

krooni.

Määrus jõustub 31. jaanuaril 2000. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann