3-3-1-48-99 · Riigikohus

3-3-1-48-99

MÄÄRUS

Tartus 20. detsembril 1999

AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine Riigihangete

Ameti vahekohtu otsuse seadusevastaseks tunnistamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 9. detsembril 1999 avalikul kohtuistungil läbi AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg esindaja

advokaat Indrek Leppiku kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

20. septembri 1999. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/216/99.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg esindaja advokaat Indrek

Leppik ja Riigihangete Ameti esindaja Estella Põllu. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu

Varend.

31. mail 1999. a. esitas AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg esindaja advokaat Indrek Leppik kaebuse

Tallinna Halduskohtusse Riigihangete Ameti vahekohtu 27. aprilli 1999. a. otsuse täielikult

seadusevastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt tunnistati riigihanke "Tartu Ülikooli Kääriku

spordibaasi ühiselamu nr 1 rekonstrueerimine vastavalt projektdokumentatsioonile"

pakkumismenetluses edukaks pakkumiseks AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg pakkumine.

Samas pakkumismenetluses osalenud AS Merko Ehitus esitas Riigihangete Ameti vahekohtule

kaebuse. 27. aprilli 1999. a. otsusega rahuldas Riigihangete Ameti vahekohus AS Merko Ehitus

kaebuse ning kohustas Tartu Ülikooli kui ostjat tühistama pakkumismenetluse läbiviimisel tehtud

Riigihangete seadusega vastuolus oleva otsuse.

Halduskohtusse esitatud kaebuses leiti, et kuna vahekohus on otsustanud otseselt kaebaja õiguste üle,

tulnuks haldusõiguse üldpõhimõtete kohaselt kaasata asja arutamisse ka AS Ehitusfirma

Rand & Tuulberg. Samuti ei nõustunud AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg Riigihangete Ameti

vahekohtu otsuses toodud motiividega. Põhistatud vastuväiteid ei esitanud kaebaja põhjusel, et tal ei

olnud võimalik tutvuda vahekohtu otsuse tegemise aluseks olnud dokumentidega. Kaebaja esitas

halduskohtule taotluse vahekohtu toimiku väljanõudmiseks. Samuti taotles kaebaja kaevatava

õigusakti täitmise peatamist põhjendusega, et täitmise mittepeatamine võib kaasa tuua ostja poolt

pakkumismenetluses tehtud otsuse tühistamise ja hilisema kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud

või võimatu. Kaebaja leidis, et Riigihangete seaduse §-des 54 kuni 614 sätestatud vaidluste

lahendamiste kord on olemuselt haldusesisene vaiete esitamine. Riigihangete seaduses sätestatud

vahekohus ei ole käsitatav erikohtuna Põhiseaduse § 148 lg 2 mõttes, sest erikohut saab luua mõnda

liiki kohtuasjade jaoks Põhiseaduse § 104 lg 2 p. 14 kohaselt vaid konstitutsioonilise seadusega.

Riigihangete seadust on Riigikogu menetlenud lihtseadusena. Riigihangete seaduse §-ga 611 lg 2

delegeeritakse vahekohtu põhimääruse kehtestamine majandusministrile. Seega ei ole vahekohtu

menetluskord reguleeritud isegi mitte seaduse,vaid halduse üldaktiga. Kaebuses leiti, et

haldusesisesed otsused, millega teostatakse materiaalses mõttes jurisdiktsiooni, alluvad kui halduse

üksikaktid halduskohtu kontrollile.

Tallinna Halduskohtu 9. juuni 1999. a. määrusega tagastati kaebus HKS § 10 lg 3 alusel.

Halduskohus leidis, et vahekohus ei ole haldusasutus ja tema otsused ei ole haldusaktid. HKS § 3

lõikest 1 ja §-st 4 ei tulene halduskohtu õigust läbi vaadata vahekohtu otsuste peale esitatud kaebusi.

Samuti ei näe Riigihangete seadus ette vahekohtu otsuste vaidlustamist halduskohtus. Halduskohus

märkis, et vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 112 kaitstakse tsiviilõigusi kohtus või

vahekohtus. Pakkumised kujutavad endast ühte lepingu sõlmimise viisi, mille käigus teevad pooled

siduvaid tahteavaldusi, omandades teatud tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi. Halduskohus asus

seisukohale, et tulenevalt riigihangete eripärast ja vajadusest lahendada tekkinud vaidlused

võimalikult kiiresti, on seadus ette näinud korra osutatud vaidluste lahendamiseks. See kord ei näe

ette vahekohtu otsuste halduskohtus vaidlustamist. Halduskohus selgitas, et kaebajal on õigus esitada

tsiviilõiguste kaitseks hagi Tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud korras.

AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg esindaja advokaat Indrek Leppik esitas 22. juunil 1999. a.

erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 9. juuni 1999. a.

määruse ja saata asi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. Erikaebuses korrati halduskohtule

esitatud põhjendusi ning lisati, et Riigihangete seadus ei kohusta enne halduskohtusse pöördumist

läbima kohtueelset menetluskorda.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. septembri 1999. a. määrusega jäeti Tallinna

Halduskohtu 9. juuni 1999. a. määrus muutmata ja AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg erikaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus pidas õigeks halduskohtu järeldust, et Riigihangete Ameti vahekohus

ei ole haldusasutus ja tema otsused ei ole halduskohtu kontrollile alluvad haldusaktid.

Ringkonnakohus leidis, et HKS § 3 lg 1 ja § 4 ei näe ette halduskohtu õigust läbi vaadata vahekohtu

otsuste peale esitatud kaebusi ning sellist õigust ei näe ette ka Riigihangete seadus.

AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg esindaja advokaat Indrek Leppik esitas 15. oktoobril 1999. a.

kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on

oluliselt rikkunud kohtumenetluse seaduse nõudeid, sest jättis TsMS § 330 lg 6 eirates analüüsimata

erikaebuses esitatud põhjenduse, miks saab vaidlustatud üksikakti kontrollida halduskohtumenetluse

korras, ja järelduse, et tegemist on halduse üksikaktiga.

Riigihangete Ameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et tegemist ei ole

Riigihangete Ameti vahekohtuga, vaid Riigihangete Ametist sõltumatult tegutseva vahekohtuga, kelle

töö tehnilise teenindamise tagab Riigihangete Amet. Vahekohtu esimees Matti Leinbok väidab

Riigikohtule esitatud kirjas, et vahekohus moodustatakse konkreetse kaebuse lahendamiseks kümne

tööpäeva jooksul ning pärast otsuse tegemist lõpetab antud vahekohtu koosseis oma tegevuse.

Riigihangete seadus ei sätesta vahekohtu otsuste peale edasikaebamise korda, sealhulgas ka

halduskohtu õigust läbi vaadata vahekohtu otsuse peale esitatud kaebusi.

Tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Riigihangete seaduse § 54 kohaselt võib samas seaduses sätestatud korras pakkumise

kutsedokumendid saanud pakkuja, kes leiab, et pakkumismenetluse läbiviimisel on ostja rikkunud

tema õigusi või kahjustanud tema huve, esitada ostja tegevuse peale pakkumismenetluse läbiviimisel

protesti Riigihangete Ametile või kaebuse vahekohtule. Sama seaduse § 60 lg 1 p. 1 täpsustab, et

ostja otsuse peale pakkumise edukaks tunnistamisel esitatakse kaebus vahekohtule. Lisaks kuulub

Riigihangete seaduse § 60 lg 1 p. 2 kohaselt vahekohtu pädevusse kaebuste läbivaatamine nende

protestide lahendamiseks, mille kohta Riigihangete Amet on teinud otsuse protesti läbivaatamise

lõpetamiseks Riigihangete seaduse § 59 lg 3 alusel.

2. Õige on kassaatori väide, et Riigihangete Ameti vahekohtu otsuse peale saab esitada kaebuse

halduskohtule.

Riigihangete Ameti vahekohus teostab vaidluste lahendamisel materiaalses mõttes jurisdiktsiooni,

kuid see ei ole piisav, et pidada nimetatud vahekohut sõltumatuks ja erapooletuks õigusemõistmise

volitustega institutsiooniks. Nimetatud vahekohus on riigi haldusorganisatsiooni osa.

Majandusministri 7. veebruari 1997. a. määrusega nr. 6 kinnitatud Riigihangete Ameti põhimääruse

punkti 7 alapunkti 5 kohaselt moodustab Riigihangete Amet riigihangete protsessis tekkinud kaebuste

läbivaatamiseks vahekohtu ja korraldab selle tööd. Põhimääruse punkti 13 alapunkti 3 järgi kuulub

riigihangete protsessis tekkinud kaebuste läbivaatamiseks vahekohtu moodustamine ja selle töö

korraldamine Riigihangete Ameti hankekorralduse osakonna pädevusse.

Riigihangete seaduse § 61 lg 1 ja 2 sätestavad, et kaebuse läbivaatamiseks valivad kaebuse esitaja ja

ostja majandusministri poolt kinnitatud vahekohtunike nimekirjast kumbki ühe vahekohtuniku.

Riigihangete Amet määrab kolmanda vahekohtuniku vahekohtu esimeheks. Juhul, kui kaebuse esitaja

või ostja ei vali vahekohtunikku seaduses nimetatud tähtajaks, määrab selle Riigihangete Amet.

Riigihangete seaduse §-ga 611 lg 2 delegeeritakse vahekohtu põhimääruse kehtestamine

majandusministrile. Majandusministri 26. veebruari 1997. a. määrusega nr. 11 kinnitatud vahekohtu

põhimääruse punkti 2 kohaselt moodustatakse kolmeliikmeline vahekohus kaebuse läbivaatamiseks

Riigihangete Ameti käskkirjaga.

Riigihangete Amet võib ka ise vastavalt Riigihangete seaduse §-le 10 lg 2 p. 8 riigihankeid Vabariigi

Valitsuse ülesandel välja kuulutada ja läbi viia. Nimetatud riigihankemenetluses tekkiva vaidluse

lahendamisel vahekohtus oleks Riigihangete Ametil võimalus määrata vahekohtunike nimekirjast

vahekohtu koosseisu vähemalt kaks vahekohtunikku.

Riigihangete Ameti vahekohtu moodustamise ja liikmete nimetamise kord ei taga nimetatud

vahekohtu liikmete sõltumatust täidesaatvast riigivõimust. Ka ei näe Riigihangete seadus ette selle

pakkuja õigust osaleda Riigihangete Ameti vahekohtu menetluses, kelle edukaks tunnistatud

pakkumist vaidlustab teine pakkuja. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures on Põhiseaduse §-st

24 lg 2 tulenev põhimõte.

3. Riigihangete seaduse § 1 lg 1 kohaselt on riigihangete seaduse ülesandeks kindlustada

riigihangeteks kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine.

Riigihankega on Riigihangete seaduse § 3 p. 5 järgi tegemist asjade ostmisel ning ehitustööde ja

teenuste tellimisel, kui see toimub lisaks muudele nimetatud paragrahvis sätestatud juhtudele ka

riigieelarvest finantseeritavate avalik-õiguslike juriidiliste isikute majandustegevusest saadud tulu

arvel. Riigihankemenetlus toimub Riigihangete seaduses määratud avalik-õiguslike toimingute

kaudu.

HKS § 3 lg 1 p. 1 ja § 4 lg 1 p. 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse lahendada kaebusi

täidesaatva riigivõimu organi õigusakti või toimingu peale. Riigihangete seaduses kasutatav termin

"vahekohus" on eksitav. Vahekohtumenetlus tsiviilõiguslikus tähenduses ei ole samastatav

Riigihangete seaduses sätestatud vaidemenetlusega. Riigihangete Ameti vahekohus on Riigihangete

Ameti haldusorgan, kes vaatab vaidekomisjonina läbi riigihangete pakkumismenetluses osalenud

pakkujate poolt esitatud kaebusi ostja tegevuse peale. Riigihangete Ameti vahekohtu otsuseid kui

halduse üksikakte saab vaidlustada halduskohtus.

Riigihangete seaduse § 54 annab pakkujale õiguse esitada ostja tegevuse peale kaebuse Riigihangete

Ameti vahekohtule. Nimetatud säte ei kohusta pakkujat järgima kohtueelset kaebuste lahendamise

korda HKS § 5 lg 4 mõttes ning pakkujal on HKS § 5 lg 1 alusel õigus pöörduda oma rikutud õiguste

kaitseks kaebusega halduskohtusse. Sellest tulenevalt saab riigihankemenetluse käigus tekkinud

vaidluste lahendamisel valida, kas pöörduda kaebusega Riigihangete Ameti vahekohtusse või

halduskohtusse. Seejuures tuleb aga arvestada asjaoluga, et menetlus vahekohtus ei ole piisav põhjus

halduskohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks.

Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused on vastuolus halduskohtumenetluse

normiga ja need tuleb tühistada. Tallinna Halduskohus peab uuesti tegema HKS §-s 9 loetletud

toimingud asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel.

Eeltoodu põhjal ja juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

1. Rahuldada AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg esindaja advokaat Indrek Leppiku

kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. juuni 1999. a. määrus haldusasjas nr. 3-1798/99 ja

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. septembri 1999. a. määrus haldusasjas nr. II-

3/216/99 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus.

3. Tagastada Advokaadibüroole Bachmann & Partnerid kassatsioonikautsjon 625 (kuussada

kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 20. detsembril 1999. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann