3-2-1-109-99 · Riigikohus

3-2-1-109-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. detsembril 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja T. Vernik,

vandeadvokaat A. Pohla kui kassaatori ja I. Järva esindaja osavõtul, vaatas avalikul kohtuistungil

15. novembril 1999. a läbi

Asko Pohla ja Inna Järva kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 2. juuli 1999. a otsuse Lauteri 7 KÜ kaebuses Tallinna Linnakohtu

23. veebruari 1999. a kandeotsusele vastulauses kande muutmiseks.

29. aprillil 1997. a kanti Tallinna Linnakohtu registriosakonna mittetulundusühingute registrisse

Lauteri 7 Korteriühistu. Selle juhatuse liikmetena märgiti registrikaardile J. Tomberg, I. Järva,

R. Salumäe ja A. Pohla. 7. detsembril 1998. a esitasid korteriühistu nimel registriosakonnale

kandeavalduse L. Palmse, H. Pärt, R. Borodin ja K. Reimaa. Nad palusid kustutada juhatuse liikmete

nimekirjast J. Tombergi, R. Salumäe ja A. Pohla ning teha kande uute juhatuse liikmete kohta.

22. detsembril 1998. a rahuldas kohtunikuabi kandeotsusega avalduse ning registrisse tehti vastav

kanne. Kandeotsusele esitasid vastulaused A. Pohla ja I. Järva. Vastulaused jättis kohtunikuabi

rahuldamata ning esitas need kohtunikule.

Tallinna Linnakohtu 23. veebruari 1999. a kandeotsusega vastulaused rahuldati, tunnistati tühiseks

kohtunikuabi 22. detsembri 1998. a kandeotsus K. Reimaa, L. Palmse, H. Pärdi ja R. Borodini

kandmiseks registrikaardile ja otsustati kanda registrikaardile Lauteri 7 KÜ juhatuse liikmetena

J. Tomberg, R. Salumäe ja A. Pohla. Kandeotsuse põhjenduste kohaselt ei olnud 7. detsembri 1998. a

kandeavaldusele alla kirjutanud mitte ükski korteriühistu juhatuse liige. Korteriühistuseaduse (KÜS)

§ 1 lg 2 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 kohaselt esindab korteriühistut juhatuse liige

seadusest või põhikirjast tulenevate piirangutega. 18. novembri 1998. a erakorralise üldkoosoleku

protokollist ja avalikus toimikus olevast korteriühistu liikmete nimekirjast nähtub, et koosolekul

osales 13-st liikmest 7, kellest kaks olid uue juhatuse valimise poolt. Ülejäänud koosolekust

osavõtjad ei olnud mitte korteriühistu liikmed, vaid Lauteri 7 elamu korterite omanikud või nende

esindajad. KÜS § 17 lg 2 kohaselt võib korteriühistu liikmeks olla iga erastatud korteri ja sellele

vastava elamu muu mõttelise osa omanik. Sellest tuleneb, et korteriomanik ei saa korteriühistu

moodustamisel ühistu liikmeks automaatselt. KÜS § 5 lg 1 on kohaldatav vaid korteriomandi

omanike osas. Kuna korteriühistuseaduses ei ole reguleeritud ühistu liikmeks vastuvõtmise korda, siis

tuleb selles osas KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendada mittetulundusühingute seadust.

Mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise tingimused ja kord on sätestatud mittetulundusühingute

seaduse kolmandas peatükis. Puudusid tõendid selle kohta, et kõik koosolekust osavõtjad oleksid

seaduses ja Lauteri 7 KÜ põhikirjas ettenähtud korras ühistu liikmeteks vastu võetud. Seega ei olnud

18. novembril 1998. a toimunud koosolek mitte korteriühistu koosolek, vaid korteriomanike

koosolek, mis ei olnud pädev tegema muudatusi korteriühistu juhatuse koosseisus.

Tallinna Ringkonnakohtu 2. juuli 1999. a otsusega linnakohtu kandeotsus tühistati ja asi saadeti

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonikohus leidis, et KÜS § 5 lg 1 on

kohaldatav ka korteri kui vallasasja omanike suhtes. Vastavalt KÜS § 17 lg 1 kohaldatakse

vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja

kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes korteriühistuseaduse sätteid. Lauteri 7 KÜ põhikirja

kohaselt on ühistu tegevuse eesmärgiks just nimelt kaasomandis oleva elamu mõtteliste osade

hooldamise organiseerimine. Seega olid Lauteri 7 erastatud korterite omanikud korteriühistu

liikmeteks seaduse järgi. 18. novembri 1998. a koosolek oli Lauteri 7 KÜ erakorraline koosolek, mis

oli pädev valima uut juhatust. Seadusest ei tulene, et korteriühistu juhatuse liikmeteks saavad olla

ainult korteriomanikud. Seega ei oma tähtsust, kas K. Reimaa ja R. Borodin olid või ei olnud

korteriomanikud.

Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega

vastulaused rahuldada. Kaebuses kohaselt on kohus vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja

oluliselt rikkunud protsessiõigusnorme. KÜS § 5 lg 1 tulenevalt on korteriühistu liikmelisuse

määramine otseses sõltuvuses vastava korteriühistu asutamise korrast. Kuna Lauteri 7 KÜ

moodustamise otsus tehti 1994. aastal, lähtudes eluruumide erastamise seadusest, ei kuulu KÜS § 5

lg 1 käesoleval juhul kohaldamisele. KÜS § 17 lg 2 kohaselt ei ole iga korteriomanik automaatselt

korteriühistu liige, vaid ta võib ühistu liikmeks astuda. Lauteri 7 erastatud korterite omanikud ei ole

Lauteri 7 KÜ liikmed seaduse järgi. Liikmelisuse määramisel tuleb lähtuda Lauteri 7 KÜ põhikirjast.

Väär on kohtu seisukoht, et tegemist oli korteriühistu erakorralise koosolekuga. Kuivõrd

korteriühistuseaduses puuduvad korteriühistu juhtimist puudutavad sätted, tuleb juhinduda

mittetulundusühingute seadusest. Korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti põhikirja ja

MTÜS § 20 lg 1, mille kohaselt kutsub korteriühistu üldkoosoleku kokku juhatus. Vastavalt MTÜS

§ 21 lg 3 ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel

rikuti seaduse või põhikirja nõudeid, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud

kõik liikmed. Lauteri 7 KÜ põhikirja kohaselt võib juhatuse liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda 2/3

ühistu liikmete häälteenamusega. Kui ringkonnakohtu tõlgenduse kohaselt toimuski korteriühistu

üldkoosolek, siis ikkagi puudus juhatuse liikmete tagasikutsumiseks vajalik häälteenamus.

Korteriühistu juhatuse liikmeteks saavad olla ainult korteriomanikud. MTÜS § 21 lg 5 kohaselt võib

mittetulundusühingu liikmeid esindada vaid teine mittetulundusühingu liige. Kuivõrd

mittetulundusühingu esindamine kujutab endast sisuliselt mittetulundusühingu liikmete esindamist,

siis sellest tulenevalt saab mittetulundusühingu, sh korteriühistu, juhatuse liikmeks olla üksnes

ühingu liige. Ringkonnakohus rikkus oluliselt protsessiõigusnormi, vaadates apellatsioonkaebuse läbi

kirjalikus menetluses. Apellant oli teatanud, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil vastustajate

osavõtul.

Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leidis Lauteri 7 KÜ, et kaebuse väited ei ole õiged.

Protsessiõigusnormi rikkumist ei esinenud, kuna apellatsioonkaebuse esitas üksnes I. Järva, kes ei

taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil. Ka ei ole ringkonnakohus vääralt kohaldanud

materiaalõiguse norme.

Kolleegiumi istungil jäi vandeadvokaat A. Pohla kaebuse väidete juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse

normi ebaõige tõlgendamise tõttu.

Ekslik on apellatsioonikohtu seisukoht, et tulenevalt KÜS § 17 lg 1 ja § 5 lg 1 on vallasasjana

erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud

korteriühistu liikmeks igal juhul kõik erastatud korterite omanikud. Vastavalt KÜS § 17 lg 1

kohaldatakse vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks

valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes korteriühistuseaduse sätteid. KÜS § 5 lg 1

kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja

korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud samas seaduses sätestatud korras.

Nendest sätetest tuleneb, et erastatud korteri omanikud on igal juhul vastava korteriühistu liikmeks,

kui ühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Seega tuleb asja

uuel läbivaatamisel Lauteri 7 KÜ liikmelisuse küsimuse lahendamisel esmalt otsustada, kas ühistu

moodustamise otsus on tehtud korras, mis on ette nähtud korteriühistuseaduses ning alles seejärel

vaidlus lahendada.

Kassatsioonkaebuses on ebaõigesti leitud, et korteriühistu juhatuse liikmeks saab olla ainult

korteriühistu liige. Sellist piirangut ei tulene ei korteriühistu ega mittetulundusühingute seadusest.

MTÜS § 21 lg 5 kohaselt saab mittetulundusühingu üldkoosolekul ühingu liikme esindajaks olla

ainult teine ühingu liige. See säte reguleerib mittetulundusühingu liikme esindamist ühingu

üldkoosolekul. Nõuded mittetulundusühingu juhatuse liikmetele on kehtestatud MTÜS §-s 26.

TsMS § 316 lg 1 kohaselt võib kohus asja lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ega vastustaja

ei ole taotlenud asja lahendamist kohtuistungil. Vastav taotlus tuleb TsMS § 302 lg 5 ja § 313 lg 4

kohaselt esitada apellatsioonkaebuses või selle vastuses. Lauteri 7 KÜ apellatsioonkaebuses ja

I. Järva vastuses sellele puudub taotlus asja lahendamiseks kohtuistungil. Seega apellatsioonikohus,

vaadates apellatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses, protsessiõiguse norme ei rikkunud.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuli 1999. a otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Advokaadibüroole Pohla & Hallmägi 30. juulil 1999. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

Eesistuja A. Kull

Liikmed H. Jõks, T. Vernik