3-1-3-19-99 · Riigikohus

3-1-3-19-99

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 14. detsembril 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ja liikmed Jüri Rätsep ning Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja

A.S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A.S. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja riigiprokurör Marge

Püss.

I 2. novembri 1998. a Valga Maakohtu otsusega mõisteti A.S. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning

teda karistati kuuekuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 3 kohaselt liitis kohus nimetatud karistusele

osaliselt Valga Maakohtu 15. juuni 1998. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kaks aastat kuus

kuud ja kaksteist päeva ning mõistis A.S-le lõplikuks karistuseks kaks aastat ja kaheksa kuud

vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks luges kohus 2. novembri 1998. a.

Kohtuotsus jõustus 23. novembril 1998. a.

II Süüdimõistetu A.S. esitas 26. oktoobril 1999. a Riigikohtule avalduse kohtuvigade parandamiseks, milles

ta juhindudes AKKS § 777 lg 1 p-s 1 sätestatust palub ümber arvestada Valga Maakohtu 2. novembri 1998. a

otsusega temale mõistetud lõplik ärakandmisele kuuluv karistusaeg. A.S. leiab avalduses, et Valga Maakohus

on karistuste liitmisel eksinud ja arvestamata on jäänud eelnevalt vahi all viibitud aeg 3. märtsist kuni

15. juunini 1998. a.

15. juuni 1998. a Valga Maakohtu otsusega mõisteti A.S. süüdi KrK § 203 lg 1 järgi ning karistati

kolmekuulise vabadusekaotusega. KrK § 41 kohaselt liideti nimetatud karistusele osaliselt Valga Maakohtu

17. aprilli 1997. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kaks aastat kümme kuud kuus päeva ning

mõisteti lõplikuks karistuseks kaks aastat üksteist kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse

kandmise aja alguseks loeti 3. märts 1998. a. A.S. väidab, et kohtu arvutustes ja formuleeringutes ei ole

selgust ja üheselt mõistetavust ning esitab selle kinnituseks oma arvutused. Nende kohaselt algas karistusaeg

kaks aastat üksteist kuud 3. märtsil 1998. a ja 2. novembriks 1998. a oli sellest kantud kaheksa kuud, s.t

kandmata jäi kaks aastat kolm kuud. Valga Maakohus on 2. novembri 1998. a otsuses aga ekslikult

karistusaja alguseks arvanud 15. juuni 1998. a. Avalduses esitab A.S. veel kaks arvutust, millest tulenevalt

võib Valga Maakohus olla karistuse mõistmisel eksinud.

III Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri

seletuse, kes taotles Valga Maakohtu 2. novembri 1998. a otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks

läbivaatamiseks samasse kohtusse ning süüdimõistetu kaitsja, kes taotles kohtuvigade parandamise avalduse

rahuldamist,

l e i d i s:

Süüdimõistetu väide, et kohtuotsuses toodud arvutused ja formuleeringud ei ole selgedning üheselt

mõistetavad, on põhjendatud.

Valga Maakohtu 2. novembri 1998. a otsusega on A.S. süüdi mõistetud KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning

karistatud kuuekuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 3 kohaselt liideti nimetatud karistusele osaliselt

Valga Maakohtu 15. juuni 1998. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kaks aastat kuus kuud ja

kaksteist päeva. Kohtuotsusest ei nähtu, millise arvutuse tulemusena kohus leidis, et karistuse ärakandmata

osa on just selline, sest A.S. viibib vahi all alates 3. märtsist 1998. a. Samas loeb kohus A.S. karistuse

kandmise aja alguseks 2. novembri 1998. a ja jätab arvestamata selle, et 15. juunist 1998. a kuni

2. novembrini 1998. a viibis A.S. vabadusekaotusliku karistuse kandmisel.

Kuna Valga Maakohus on eksinud karistuse mõistmisel mitme kuriteo toimepanemise, s.o KrK § 40 lg 3

kohaldamisel varem mõistetud karistuse ärakandmata osa arvutamisel ja juba vahi all viibitud aja

arvestamisel karistuse tähtaja hulka, kuulub kohtuotsus tühistamisele.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Valga Maakohtu 2. novembri 1998. a otsus A.S.i süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2

järgi KrK § 40 lg 3 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks

läbivaatamiseks Valga Maakohtule.

2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. Avaldus kohtuvigade parandamiseks rahuldada osaliselt.

4. Välja mõista A.S-lt 495.60 krooni kohtukulu kaitsjatasu näol riigieelarve tuludesse.

Kohtuotsus jõustub 14. detsembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Lea Kalm

Liikmed Jüri Rätsep, Peeter Vaher