3-1-3-18-99 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena J.L. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja riigiprokurör Marge I Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1999. a kohtuotsusega tunnistati J.L. süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2
Legislator headnote
AI generated3-1-3-18-99 · Riigikohus: kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja riigiprokurör Marge I Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1999. a kohtuotsusega tunnistati J.L. süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2
Full text
3-1-3-18-99
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 14. detsembril 1999
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik
Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja
J.L. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi.
Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena J.L. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja riigiprokurör Marge
Püss.
I Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1999. a kohtuotsusega tunnistati J.L. süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2
järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 6 kuuks. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele Tallinna
Linnakohtu 19. detsembri 1995. a otsusega mõistetud karistus ja J.L. lõplikuks karistuseks määrati üks aasta
ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas.
II Süüdimõistetu J.L. esitas Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks. Avaldaja taotleb kohtuvea
parandamist Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1999. a otsuses põhjendusel, et linnakohus on talle lõpliku
karistuse mõistmisel rikkunud kriminaalseadust. Avaldaja leiab, et Tallinna Linnakohus, liites temale
21. juuni 1999. a otsusega mõistetud karistusele sama kohtu 19. detsembri 1995. a kohtuotsusega mõistetud
ja ärakandmata karistust, jättis tähelepanuta, et viimatinimetatud kohtuotsus on Tallinna Ringkonnakohtu
14. veebruari 1996. a kohtuotsusega lõpliku karistuse osas tühistatud. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti
temale lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kümme kuud vabadusekaotust KrK § 47 alusel tingimisi
kaheaastase katseajaga. Seega ei saa tema lõplik karistus kahe kohtuotsuse järgi olla suurem kui üks aasta ja
neli kuud vabadusekaotust.
III Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära
menetlusosaliste seletused, milles nad taotlesid avalduse rahuldamist,
l e i d i s:
Avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tallinna Linnakohtu 21. juuni
1999. a kohtuotsus tuleb tühistada J.L-le KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas kriminaalseaduse
ebaõige kohaldamise tõttu.
Kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine seisneb KrK § 41 sätete rikkumises, kuna kohus on mitme
kohtuotsuse järgi mõistnud J.L. lõplikuks karistuseks suurema karistuse kui on võimalik mitme
kohtuotsusega mõistetud karistuste täies ulatuses liitmise teel.
IV Kriminaalasja materjalidest (vt kd 1 tl 21-23) nähtub, et Tallinna Linnakohtu 19. detsembri 1995. a
kohtuotsusega tunnistati J.L. süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 ning § 2101 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel
mõisteti tema karistuseks kuritegude kogumi eest üks aasta vabadusekaotust. KrK § 47 alusel määras kohus,
et karistust ei pöörata täitmisele, kui J.L. kaheaastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu,
mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega. See kohtuotsus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegiumi 14. veebruari 1996. a otsusega J.L-le kuritegude kogumi eest mõistetud lõpliku
karistuse osas. Ringkonnakohtu otsusega liideti J.L.le mõistetud karistused KrK § 40 lg 1 alusel täies
ulatuses ning tema lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti kümme kuud vabadusekaotust.
Muus osas jäeti linnakohtu kohtuotsus muutmata.
Kuriteod, milles J.L. on süüdi tunnistatud käesolevas kriminaalasjas, pani ta toime ajavahemikus alates
18. veebruarist 1997. a kuni 6. veebruarini 1999. a, s.o katseaja kestel.
Seega tuleb J.L-le Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1999. a ja 19. detsembri 1995. a kohtuotsustega mõistetud
karistused liita KrK § 41 lg 1 alusel, kusjuures lõplik karistus ei saa olla suurem kui üks aasta ja neli kuud
vabadusekaotust.
AKKS § 32 lg 1 p 6 alusel tuleb teha ka täpsustus Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1999. a kohtuotsuse
sissejuhatavas osas J.L-le Tallinna Linnakohtu 19. detsembri 1995. a kohtuotsusega mõistetud karistuse osas.
Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 32 lg 1 p-st 6, § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 g-st 3 ja §-st 779,
Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1999. a kohtuotsus J.L-le KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku
karistuse osas.
2. KrK § 41 lg 1 alusel liita J.L-le Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1999. a kohtuotsusega KrK § 15 lg 2 ja
§ 139 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistusele " kuus kuud vabadusekaotust - sama linnakohtu
19. detsembri 1995. a kohtuotsusega mõistetud karistus " kümme kuud vabadusekaotust " ja mõista
tema lõplikuks karistuseks nende kohtuotsuste järgi üks aasta ja neli kuud vabadusekaotust
poolkinnises vanglas.
3. Teha Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1999. a kohtuotsuse sissejuhatavas osas täpsustus ja lugeda J.L.
Tallinna Linnakohtu 19. detsembri 1995. a kohtuotsusega karistatuks KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2
ning § 2101 lg 1 järgi kuritegude kogumi eest lõpliku karistusega kümme kuud vabadusekaotust
tingimisi KrK § 47 alusel kahe aastase katseajaga.
4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
5. J.L. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
6. Välja mõista J.L-lt riigieelarve tuludesse 1239 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks.
Kohtuotsus jõustub 14. detsembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja Lea Kalm
Liikmed Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg