3-1-1-113-99 · Riigikohus

3-1-1-113-99

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 14. detsembril 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. B. süüdistuses KrK § 72 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa A. B. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge

Püss.

I Menetluse senine käik

1. A. B. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 72 lg 1 järgi selles, et ta ajavahemikul 25. jaanuar -

30. jaanuar 1999. a levitas Vene Föderatsioonis välja antava ajalehe "Naše Otetšestvo" 99. numbrit,

mille artiklid sisaldavad USA ja Euroopa Liidu vastasust, poliitilist vihkamist, juudivaenulikku

rahvuslikku vihkamist ning diskrimineerimist õhutavaid väljendeid, paigutades selle ajalehe

eksemplare X tn 47 maja elanikele S. ja R. G.-le, I. M.-le, A. A.-le ning teistele isikutele

postkastidesse. 31. jaanuaril 1999. a Tallinnas kutsus ta kella 12.00 paiku X tn 35 ja 47 elanikke

kogunema poliitilist ja rahvuslikku vihkamist ning diskrimineerimist õhutava ajalehe "Naše

Otetšestvo" tellimuste vormistamisele. Kohtualune A. B. ennast talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei

tunnistanud. Tema ütluste kohaselt otsustas ta pensionile lisa teenida.

2. Tallinna Linnakohtu 3. juuni 1999. a otsusega mõisteti A. B. süüdistuses KrK § 72 lg 1 järgi õigeks.

Kohus leidis, et kohtualuse poolt kuriteo toimepanek KrK § 72 lg 1 järgi ei ole tõendatud ja ta tuleb

õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

3. Tallinna Linnakohtu 3. juuni 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti prokurör A. Tšitšerov. Ta

palus tühistada linnakohtu otsus ja mõista A. B. süüdi KrK § 72 lg 1 järgi ning mõista temale

karistuseks rahatrahv 300 päevamäära, s.o 12 300 krooni. Protestis leidis prokurör, et linnakohtu otsus

kuulub tühistamisele kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste faktilistele asjaoludele mittevastavuse

ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Prokuröri hinnangul ilmneb ajalehe levitamisest

varjamatult rahvuslikku, poliitilist vihkamist ja diskrimineerimist ning nende õhutamist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. septembri 1999. a otsusega tühistati linnakohtu

otsus, A. B. tunnistati süüdi KrK § 72 lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 100 päevamäära ulatuses,

s.o 4100 krooni. Apellatsioonprotest rahuldati osaliselt.

Apellatsioonikohus leidis, et käsitletava tegevuse kvalifitseerimine kuriteona ei eelda kõigi paragrahvi

dispositsioonis loetletud tunnuste üheaegset esinemist, vaid piisavaks on neist ka ühe olemasolu. Levitatud

ajakirjandusväljaanne väljendab kohtus uuritud tõendite järgi ilmset ja varjamatut juudi rahvuse vihkamist.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus seisukohale, et tõendatud on A. B. tegevus juudi rahvust ja riiki

solvavaid ning nende suhtes vaenulikke kirjutisi sisaldava ajalehe propageerimisel ning seeläbi avalikult ja

paljudele isikutele kättesaadaval viisil juudivaenulike avalduste levitamine ja rahvusliku vaenu õhutamine.

Kohus leidis, et kohtualuse väide kommertseesmärgil tegutsemisest ei välista tema vastutust otsese

tahtlusega rahvusliku vaenu õhutamise eest. Rahvuslikku vaenu õhutava sisuga ajalehtede paigutamine

paljukorterilise elumaja postkastidesse saab toimuda vaid otsese tahtlusega, arusaamise ja sooviga trükise

sisu vältimatust jõudmisest paljude lugejateni. Katse korraldada ajalehetellimuse vormistamine aga tähendab

kohtualuse taotlust siduda paljud teised isikud trükise lugejaskonda, allutamaks nad süstemaatilisele

rahvusliku vihkamise ja šovinismi kultiveerimisele. Apellatsioonikohus ei nõustunud kohtualuse väitega,

nagu lubaks Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 45 vabalt levitada sõnas, trükis ja pildis ideid, arvamusi,

veendumusi nende sisust hoolimata. Nimetatud säte lubab kehtestada seadusega ideede, arvamuste ja

veendumuste levitamisele piiranguid avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au

ning hea nime kaitseks. See põhiseaduslik ettekirjutus ongi kaitstud KrK §-s 72 kehtestatud

kriminaalkaristuse ähvardusega. Apellatsioonikohus on rõhutanud, et õigust mõttevabadusele ja õigust jääda

truuks oma veendumusele ei saa kasutada teiste isikute õiguste kitsendamiseks, rahvuslikule vihkamisele

üleskutsete esitamise teel. Küll aga asus kriminaalkolleegium seisukohale, et tõenditele mittetugineva

paljasõnalise uurimisversiooni väitena tuleb A. B. süüdistusest välja jätta poliitilise vihkamise ja

diskrimineerimise õhutamine. Täpsustatud süüdistuse järgi mõistis apellatsioonikohus A. B. süüdi KrK § 72

lg 1 järgi selles, et ta rahvusliku vihkamise õhutamiseks ajavahemikul 25.-30. jaanuarini 1999. a levitas

Tallinnas X tänava elamus nr 47 ajalehe "Naše Otetšestvo" 99. numbrit, mille artiklid sisaldasid

juudivaenulikku, rahvuslikku vihkamist õhutavaid väljaandeid ning 31. jaanuaril 1999. a kutsus kella 12.00-

ks X tänava majade 47 ja 35 elanikke rahvuslikku vaenu õhutavat trükist tellima. Karistuse mõistmisel

arvestas kohus tegevuse selgelt formuleeritud õigusvastasuse kõrval süüdistuse mahu vähenemist ja

kohtualuse elatusallikate vähesust ning mõistis liigilt kergeima karistuse.

II Kassatsioonkaebuse sisu

Tallinna Ringkonnakohtu 20. septembri 1999. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualune A. B.

Kassaator palub oma kaebuses tühistada ringkonnakohtu süüdimõistev otsus tervikuna ja jätta jõusse

linnakohtu õigeksmõistev otsus. Kaebuse kohaselt on ajalehe "Naše Otetšestvo" põhikirjaliseks ülesandeks

sionismi paljastamine, mitte rahvusliku vaenu ja antisemitismi õhutamine.

Kassaator viitab kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 19, mille kohaselt on igal

inimesel õigus avaldada vabalt oma arvamust, mis sisaldab ka vabadust hankida, saada ja levitada igasugust

informatsiooni. Samuti viitab ta Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dele 12, 44, 45.

Ringkonnakohus on kassatori arvates rikkunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 sätteid, mille kohaselt on

igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Põhiseaduse § 45 kohaselt on

igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või

muul viisil. Kassaator leiab, et viidates tunnistajate ütlustele, kes peavad ajalehte fašistlikuks, ei ole kohus

selgitanud, milles seisnes nende artiklite puhul fašism. Kassaator leiab samuti, et ringkonnakohus on

rikkunud Põhiseaduse §-des 3, 12, 44 ja 45; kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 19

ning ÜRO Peaassamblee 10. novembri 1975. a resolutsioonis "Rassi diskrimineerimise likvideerimisest"

sätestatut. Kassatsioonkaebuse lisas väidab kassaator, et ta on tegelnud Venemaa ajalehtede, sealhulgas

"Naše Otetšestvo", müügiga juba 7 aastat. Veel väidab kassaator, et ajalehe "Naše Otetšestvo" artiklid ei

süüdista rahvust, vaid konkreetseid isikuid, kes on juudi rahvusest ning kes on süüdi kuritegudes vene rahva

ja rahu vastu.

Kassaator rõhutab, et sionism ei ole rahvus, vaid fašismi ideoloogia ja praktika. Samuti märgib kassaator, et

ka üksikisik ei ole rahvus. Siit tuleks kassaatori arvates teha järeldus, et tema tegude puhul ei ole tegemist

rahvusliku vihkamise ja diskrimineerimise õhutamisega.

III Menetlus Riigikohtus

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud A. B. kaitsja,

kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist ja prokuröri, kes taotles Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 20. septembri 1999. a otsuse muutmata jätmist,

l e i d i s:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. septembri 1999. a kohtuotsus on seaduslik ja

põhjendatud ega kuulu muutmisele. Kummutamaks kassatsioonkaebuses sisalduvat peab Riigikohtu

kriminaalkolleegium vajalikuks rõhutada järgmist.

1. Apellatsioonikohus on oma seisukohtade kujundamisel ja põhjendamisel lähtunud KrMK §-des 19 ja 50

sätestatud põhimõtetest. Kohtuliku uurimise tulemusena on antud sisuline hinnang asjas tuvastatud

tehioludele ja samas on varasemast süüdistusest välja jäetud A. B. teod, mis ei osutunud tõendatuiks või

mille esinemise suhtes püsis kahtlusi. A. B. poolt levitatud ajakirjandusväljaande juudi rahvuse vastu

suunatud varjamatut vihkamist ja vaenu õhutav suunitlus on tuvastatud muude tõendite kõrval ka

keeleteaduslike eksperdiarvamustega. Kõnealuste artiklite juudivastast sisu on tunnistanud oma ütlustes

tegelikult ka A. B. ise, kuigi ta on oma tegevust selgitanud vastuoluliste poliitiliste kaalutluste ja ärihuvidega.

Need selgitused ei õigusta sellise tegevuse õigusvastasust, millel on objektiivselt KrK § 72 lg-s 1 ettenähtud

kurieo tunnused. Kriminaalasjas tuvastatud tehiolusid ja A. B. enese ütlusi arvestades on tema käitumises

kuriteokoosseis, kuivõrd ta vaieldamatult vähemalt möönis, et tema teo tõttu satub ajaleht majaelanike kätte

ning et selle sisust tulenevalt innustub või intensiivistub nende hulgas rahvuslik vihkamine, nimelt vihkav

suhtumine juutidesse.

2. Viidates Eesti Vabariigi põhiseaduse ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti sätetele,

mis otse või kaude reguleerivad informatsiooni, ideede, arvamuste ja veendumuste vaba levikut, on kassaator

jätnud tähelepanuta, et need õigusaktid sätestavad samaaegselt ka piirid, milleni saavad põhiõiguse

realiseerimisvõimalused ulatuda. Mistahes põhiõiguse realiseerimisvõimalused saavad piiramatult kesta vaid

seni, kui seejuures ei takistata mingi teise põhiõiguse realiseerimist.

Vastavalt põhiseaduse §-s 11 sätestatule tohib mistahes õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega, kusjuures need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Apellatsioonikohus pidas põhjendatult alusetuks ja vääraks kohtualuse väidet, nagu lubaks Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 45 vabalt levitada sõnas, trükis ja pildis ideid, arvamusi, veendumusi nende sisule vaatamata.

Põhiseaduse § 12 keelustab rahvusliku diskrimineerimise ja rahvusliku vihkamise õhutamise ning sellega

kooskõlas lubab põhiseaduse § 45 kehtestada seadusega ideede, arvamuste ja veendumuste levitamisele

piiranguid avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.

See põhiseaduslik ettekirjutus on Eesti Vabariigis kaitstud KrK §-s 72 kehtestatud kriminaalkaristuse

ähvardusega.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. septembri 1999. a kohtuotsus A. B.

süüdistuses KrK § 72 lg 1 järgi muutmata.

2. A. B. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Mõista A. B.-lt välja kohtukulu 1362.90 krooni riigieelarve tuludesse kaitsjatasu katteks.

Kohtuotsus jõustub 14. detsembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Lea Kalm

Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep