3-2-1-106-99 · Riigikohus

3-2-1-106-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 1. detsembril 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa vaatas läbi

1. novembril 1999. a kirjalikus menetluses

Grigori Petri"ini kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

29. juuni 1999. a otsuse Tallinna linna ja AS Etre hagis Grigori Petri"ini vastu eluruumist

väljatõstmiseks; ning Grigori Petri"ini vastuhagis Tallinna linna vastu varalise ja moraalse

kahju hüvitamiseks.

Grigori Petri"in kasutas koos alaealise pojaga üürnikuna Tallinnas Põllu 145-1 asuvat korterit.

Tallinna Linna Täitevkomitee 25. märtsi 1987. a otsusega lubati Kohaliku Tööstuse Ministeeriumil

lammutada Põllu 145 asuv elamu. Tallinna Linnavalitsuse 23. novembri 1990. a määrusega anti AS-le

Etre luba vaidlusalune elamu lammutada ja elamualune maa hoonestada. AS Etre pakkus kostjale

eluruume, kuid kostja on keeldunud neid vastu võtmast.

Hagejad palusid kostja koos alaealise pojaga välja tõsta Põllu 145-1 asuvast korterist Sõle 24-2

asuvasse ahjuküttega kahetoalisse eluruumi ES § 55 lg 1 ja 2 ning § 56 lg 1, 2 ja 4 alusel.

Kostja esitas vastuhagi AS Etre vastu varalise kahju 12 450 krooni ja moraalse kahju 10 000 krooni

hüvitamiseks. Kostja leidis, et põhiseaduse §-st 33 tulenevalt on tema põhiseaduslikke õigusi rikutud.

17. novembril 1996. a lammutas AS Etre ilma ette hoiatamata ja omavoliliselt pool Põllu 145 asuvast

elamust, kus kostja elas oma perekonnaga alates 1984. a. Selle tulemusena on kaduma läinud keldris,

pööningul ja abiruumides olnud kostja vara: külmik, tolmuimeja, tugitool-voodi, mitmesuguseid

ehitusmaterjale ja sõiduauto VAZ tagavaraosi. Kostja leidis, et talle on tekitatud moraalset kahju,

mille põhjustas elamise ebamugavus, füüsilised kannatused ja ülemäärane stress oma õiguste kaitsel

toimepandud omavoli vastu. Kostja tugines TsÜS §-le 24 lg 1, § 2 p 1.

Hagejad loobusid oma nõudest kostja suhtes ning kohus lõpetas 2. septembril 1997. a Tallinna linna

ja AS Etre hagis G. Petri"ini vastu eluruumist väljatõstmiseks menetluse.

2. septembril 1997. a esitas G. Petri"in taotluse, milles palus lugeda vastuhagis õigeks kostjaks

Nõmme Linnaosa Valitsuse. Kohus rahuldas selle taotluse kohtuistungil. 9. veebruari 1998 a

eelistungil palus G. Petri"in lugeda õigeks kostjaks Tallinna Linnavalitsuse.

Kohtuistungil 22. veebruaril 1999. a palus G. Petri"in vastuhagi arutada ilma AS Etre kohalolekuta.

Tallinna Linnakohus jättis 9. märtsi 1999. a otsusega vastuhagi rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt on Tallinna Linna Täitevkomitee 25. märtsi 1987. a otsuse nr 113 punktiga 6

tõendatud projekteerimiseks loa andmine. Kohaliku Tööstuse Ministeeriumil lubati tellida

projektdokumentatsioon noorte elamukompleksi 13 elamu (150 korterit) ehitamiseks 1,25 ha

suurusele krundile Vabaduse pst, Raba, Põllu ja Pääsküla vahelises kvartalis. Ehitusplatside

vabastamiseks lubati lammutada elamuid, sealjuures ka Põllu 145. Tallinna Linnavalitsuse

23. novembri 1990. a määruse nr 258 punktiga 1 ja 1.1 on tuvastatud, et Eesti Territoriaalse

Tootmiskoondise Eesti Tööstus Ehitusettevõttele Estrev anti noorte elamukompleksi kümne elamu

(120 korterit) ehitamiseks 1,06 ha linna maad tähtajatuks kasutamiseks. Ehitusettevõtet Estrev

kohustati kindlustama elanikest vabastatud hoonete valve nende lammutamiseni ja p 1.2 kohaselt

esitama elamu ja hoone lammutusaktid Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroole ja Arhitektuuri

ja Linnaplaneerimise Ametile. Tõendatud on, et Nõmme Linnosa Valitsuse eraldatud eluruumid ei

olnud G. Petri"inile vastuvõetavad.

Linnakohtu otsuse motiividel on kahju tekitamisest tuleneva kohustise tekkimise vajalikeks

tingimusteks kahju olemasolu kannatanul, põhjuslik seos tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel,

kahjutekitanu teo õigusvastasus ning kahjutekitanu süü. Linnakohus leidis, et G. Petri"ini seletustest

ei selgunud, kes põhjustas Põllu 145 asuva elamu põlengu ja lõhkamistega tekitatud varalist kahju.

Varalise kahju olemasolu ja kahju suurus on oletuslikud ja tõendamata.

Kuna kostja loobus hagejast AS-st Etre ja palus asja arutada hageja puudumisest hoolimata, jättis

kohus kostja viite AS-le Etre õigusliku hinnanguta.

Linnakohtu otsuse kohaselt peab moraalse kahju tõendama kostja. Kostja väited talle tekitatud

moraalsest kahjust, mille põhjustasid elamise ebamugavus, füüsilised kannatused ja ülemäärane stress

oma õiguste kaitsel toimepandud omavoli vastu, on paljasõnalised.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. juuni 1999. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata, muutis

linnakohtu otsuse põhjendusi ning muutis resolutsiooni. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt tuleb

lõpetada menetlus AS Etre osas seoses hagist loobumisega ja G. Petri"ini vastuhagi jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus linnakohtu seisukohaga, et Tallinna linna süü G. Petri"inile kahju

tekitamises ei ole tõendatud. Kohus on põhjendatult jätnud Tallinna linna osas varalise kahju

hüvitamise nõude rahuldamata. Moraalset kahju ei ole hageja tõendanud.

Ringkonnakohus parandas linnakohtu otsuses olnud ebatäpsused. Kostjana tuli käsitleda Tallinna

linna, mitte linnavalitsust. TsÜS § 6 lg 3 alusel loetakse juriidiliseks isikuks kohalikku

omavalitsusüksust. Vastuhagi esitanud isik ei ole mitte kostja, vaid hageja. Kuna AS Etre osas loobuti

nõudest, siis tuli menetlus AS Etre osas lõpetada TsMS § 217 p 4 alusel, mitte jätta vastuhagi üldiselt

mõlema kostja osas rahuldamata.

Kassatsioonkaebuses palub kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse, kuna kohus on oluliselt rikkunud

protsessiõiguse norme.

Kostja väidete kohaselt ei loobunud ta nõudest AS Etre vastu, vaid ainult nõustus sellega, et asi

lahendatakse ilma AS Etre kohalolekuta, kuna AS Etre esindaja kohtuistungile ei ilmunud.

Ringkonnakohus ei pööranud sellele asjaolule tähelepanu. Samuti ei märganud ringkonnakohus ka

seda, et kui tegu oleks olnud hagist loobumisega, siis pidanuks linnakohus selgitama enne hagist

loobumise vastuvõtmist TsMS § 182 lg 3 kohaselt hagist loobumise tagajärgi. Kohtuistungi protokoll

niisugust toimingut ei kajasta. Kostja leiab, et linnakohtul tulnuks teha menetluse lõpetamise kohta

kirjalik määrus, kuna sellise määruse tegemine takistab asja edasist menetlust ning selle peale võib

edasi kaevata.

Kolleegium leidis, et G. Petri"ini kassatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele ning

apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu

osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus on vääralt lõpetanud menetluse, viidates hagist loobumisele. Kooskõlas TsMS § 76

lõikega 1 asendas linnakohus G. Petri"ini taotlusel vastuhagis kostja AS Etre Tallinna linnaga (t lk

73). Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et Tallinna Linnakohtus (t lk 118) on kostja (vastuhagis

hageja) soovinud asja sisuliselt lahendada ilma hageja AS Etre osavõtuta, mida kinnitab asjaolu, et

kohus rahuldas kostja esindaja taotluse arutada vastuhagi ilma põhihagi hagejata. Pärast menetluse

lõpetamist Tallinna linna ja AS Etre hagis G. Petri"ini vastu, ei ole kohus AS Etret kohtuistungile

kutsunud ega ka G. Petri"ini hagi AS Etre vastu menetlenud.

Seega on apellatsioonikohus ebaõigesti leidnud, et kostja loobus hagist AS Etre vastu, ja on ekslikult

teinud otsuse AS Etre osas menetluse lõpetamiseks.

Kuna tegemist ei olnud hagist loobumisega, siis ei pidanud linnakohus enne hagist loobumise

vastuvõtmist TsMS § 182 lg 3 alusel selgitama hagist loobumise tagajärgi.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. juuni 1999. a otsus osas, millega

lõpetati menetlus AS Etre osas seoses hagist loobumisega. Muus osas jätta ringkonnakohtu

otsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Izotovi poolt G. Petri"ini nimel 27. juulil 1999. a tasutud kautsjon G. Petri"inile.

Eesistuja J. Odar

Liikmed A. Kull, L. Laarmaa