3-2-1-95-99 · Riigikohus

3-2-1-95-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 10. novembril 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, hageja OÜ

M&G Kinnisvarabüroo esindaja vandeadvokaat V. Kaasiku ja kostja Tallinna linna esindaja

vandeadvokaat A. Hallmäe osavõtul, vaatas avalikul kohtuistungil 18. oktoobril 1999. a läbi

Tallinna linna kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. märtsi

1999. a otsuse OÜ M&G Kinnisvarabüroo hagis Tallinna linna vastu 850 000 krooni saamiseks.

Nõmme Lastehaigla andis 22. juunil 1992. a AS-le Hansa Projekt rendile Tallinnas Kose tee 58

asuvad haiglaruumid. 12. oktoobril 1994. a rendileping lõpetati poolte kokkuleppel. Nõmme

Lastehaigla sõlmis samal päeval rendilepingu M&G Kinnisvarabüroo AS-ga (alates 8. aprillist

1998. a OÜ M&G Kinnisvarabüroo). 1. augustil 1995. a lõpetas Nõmme Lastehaigla ühepoolselt

viimase rendilepingu.

13. juunil 1996. a esitatud hagis palus M&G Kinnisvarabüroo AS rendiseaduse (RS) § 12 lg 1 jaTsK

§ 216 lg 1 alusel välja mõista Nõmme Lastehaiglalt, kostja asendamise järel aga Tallinna linnalt, AS

Hansa Projekt poolt renditud ruumide parenduste eest 850 000 krooni. Hagiavalduse põhjenduste

kohaselt loovutas AS Hansa Projekt nõude Nõmme Lastehaigla vastu 24. jaanuaril 1996. a hagejale.

AS Hansa Projekt tegi rendileandja nõusolekul 22. juuni 1992. a rendilepingu järgi kulutusi renditud

vara kasutamiskõlblikuks muutmiseks.

3. juuli 1998. a eelistungil taotles hageja kostja puudumise tõttu tagaseljaotsuse tegemist. Tallinna

Linnakohus rahuldas hagi 13. juulil 1998. a tagaseljaotsusega. Kostja esitas kaja menetluse

taastamiseks ja kohus taastas menetluse. Kuna kostja 25. novembril 1998. a kohtuistungile ei

ilmunud, kuigi oli selle toimumise ajast ja kohast teadlik, rahuldas kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega 30. novembril 1998. a.

Linnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud kohtule Nõmme Lastehaigla peaarsti

30. aprilli 1993. a kirja ja 17. juuli 1992. a poolte allkirjastatud akti, mis tõendavad rendileandja luba

teha Kose tee 58 asuvas majas remonditöid ning rendileandjaga projekti kirjalikku kooskõlastatust.

AS Hansa Projekt on reaalselt kulutanud ehitusmaterjalide ostmiseks, elektritöödeks ja transpordiks

573 675 krooni 40 senti ning kahe aasta jooksul palkadena 230 400 krooni, mis on tõendatud t"ekkide

ja raamatupidamisdokumentidega. Kohtule esitati 850 000 krooni nõude loovutamise leping ja leping,

millega AS Hansa Projekt loovutas tasutud advokaadi abi eest nõude hagejale. Hageja esitas

kohtukulude arvestuse, mille kohaselt tasus ta advokaadi abi eest 46 144 krooni ja 84 senti. Kohus

mõistis sellest kostjalt hageja kasuks välja 5 % hagihinnast, s.o 44 000 krooni.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. märtsil 1999. a linnakohtu tagaseljaotsuse kohtukulude

väljamõistmise osas. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste järgi rahuldatakse TsMS § 201 lg 5 kohaselt kostja puudumisel

tehtud tagaseljaotsusega hagi ulatuses, millega hageja nõue on kostjale teatavaks tehtud, kui hagi on

hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seadus ei näe ette kostja puudumisel

tehtud tagaseljaotsusega hagi rahuldamata jätmist selle tõendamatuse tõttu. Seega ei pidanud kohus

uurima tõendeid. TsMS § 201 lg 1 kohaselt on tagaseljaotsus kohtuotsus, mille põhjendus esitatakse

lihtsustatud vormis ja see ei tähenda tõendite hindamist. Hageja esitas nõude RS § 12 lg 1 ning hageja

ja kostja vahel 12. oktoobril 1994. a sõlmitud rendilepingu p 4.2.6. alusel, mille kohaselt on rentnikul

õigus nõuda rendilepingu lõpetamisel rendileandja loal parendusteks tehtud kulutuste hüvitamist.

Seega oli hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Asjaolu, kas AS Hansa Projekt oli loobunud oma

nõudest Nõmme Lastehaigla vastu ja rendileandja loa olemasolu või selle puudumine parenduste

tegemiseks ning kulutuste suurus on tõendite hindamise küsimus, mis oleks kuulunud lahendamisele

sisulise otsuse tegemisel.

TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt

selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. AS Hansa Projekt ei ole selles asjas

protsessiosaline ega saanud kohtukulude nõuet hagejale loovutada. Kuna hageja ei esitanud kohtule

kantud kohtukulude nimekirja, ei saanud talle neid välja mõista.

Kassatsioonkaebuses palus Tallinna linn ringkonnakohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normi

olulise rikkumise tõttu. Kaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et linnakohus on

hinnanud hageja esitatud tõendeid " rendilepingut, kinnisvarabüroo hindamisakti, Nõmme

Lastehaigla peaarsti kirja, AS Hansa Projekt 17. juuli 1992. a akti ja remondi kuludokumente -,

mistõttu ei ole tegemist tagaseljaotsusega, vaid sisulise otsusega. Samal ajal jättis kohus täielikult

tähelepanuta kostja vastuväited ja tõendid, millega ringkonnakohus rikkus TsMS §-des 1, 3 ja 6

sätestatut. Kassaator leidis, et nii linnakohus kui ka ringkonnakohus hindas tõendeid lihtsustatult ja

valikuliselt.

Linnakohtu tagaseljaotsus ei olnud õiguslikult põhjendatud. Kohtud kohaldasid vääralt TsMS § 201

lg 5. Hagi õiguslik põhjendatus saab tuleneda hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest ning neid

kinnitavatest tõenditest. Tagaseljaotsusega hagi rahuldamine on põhjendamatu, kui hageja ei ole oma

nõudeid veenvalt põhjendanud. Kohus jättis arvesse võtmata mitmed esitatud tõendid. Vastavalt

12. oktoobri 1994. a kokkuleppele puudusid AS-l Hansa Projekt nõuded kostja vastu. Seega oli

hageja nõue, mis tulenes AS Hansa Projekt ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust,

alusetu. Kohus ei arvestanud, et ümberehituste tegemine oli omavoliline. Rentniku ebaseaduslikud

remonditööd ei kuulu hüvitamisele.

Kassaator leidis, et tagaseljaotsuse tegemiseks puudus vajadus, sest kostja esindaja osales mitmel

eelistungil, kus esitas hagile arvukalt vastuväiteid ning kostja õiguslik positsioon oli kohtule teada.

Hageja kassatsioonkaebusele ei vastanud.

Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde. Vastustaja esindaja

palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normide olulise rikkumise tõttu.

TsMS § 201 lg 5 sätestatuga ei ole kooskõlas ringkonnakohtu seisukoht, et hagi rahuldamine

tagaseljaotsusega on õige ning rendileandja loa olemasolu või selle puudumine parenduste

tegemiseks on tõendite hindamise küsimus.

Eelistungilt puudumise tagajärjed on sätestatud TsMS §-s 198. Kui pool eelistungile ei ilmu, võib

kohus vastavalt TsMS § 198 lg 2 kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse, kui puuduvat

poolt on hoiatatud, et tema puudumisel võib teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Seega on kohaloleval

poolel õigus taotleda tagaseljaotsust ja kohus võib teha sel juhul tagaseljaotsuse või kui ta seda ei tee,

määrata uue eelistungi aja. Hageja nõudis eelistungil kostja puudumise tõttu tagaseljaotsuse tegemist.

Tagaseljaotsuse tegemisel pidi kohus juhinduma TsMS § 201 lg 5, mille kohaselt kostja puudumisel

tehtud tagaseljaotsusega rahuldatakse hagi ulatuses, milles hageja nõue on kostjale teatavaks tehtud,

kui hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seega võis kohus

tagaseljaotsusega rahuldada hagi ulatuses, milles hageja nõue oli kostjale teatavaks tehtud ning kohus

pidi tagaseljaotsusega hagi rahuldamisel võtma aluseks hagiavalduses õiguslikult põhjendatud

asjaolud.

Hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt 850 000 krooni ja põhjendas nõuet RS § 12 lg 1 ja

rendilepingu p-ga 4.2.6. Kui renditud vara rendileandja loal parendatakse, on RS § 12 lg 1 kohaselt

lepingu lõppemisel või lõpetamisel rentnikul õigus nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

kui Eesti Vabariigi seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. 12. oktoobri 1994. a rendilepingu

p 4.2.6 kohaselt on rentnikul õigus nõuda rendilepingu lõpetamisel rendileandja loal parendusteks

tehtud kulutuste hüvitamist, mis on tehtud alates 22. juunist 1992. a kuni lepingu lõpetamiseni, võttes

arvesse lepingu lõpetamise päeval Eesti Vabariigis tegutseva kinnisvarabüroo poolt tehtud maja

väärtuse hinnangut. Hagiavalduse asjaolusid tuli hagejal õiguslikult põhjendada. Nii rendiseadus kui

ka pooltevaheline rendileping sätestas, et parendusteks tehtud kulutuste hüvitamist on rentnikul õigus

nõuda, kui need tehti rendileandja loal. Hagiavalduses ega hagiavalduse lisas ei ole hageja tuginenud

hagi rahuldamiseks õiguslikult olulisele asjaolule, et renditud vara parendamiseks tehti vajalikke

kulutusi rendileandja loal.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et kohus ei pea

tagaseljaotsuses tõendeid hindama. Eelistungil esitatakse vastavalt TsMS § 169 lg 3 tõendeid ja neile

ei anta õiguslikku hinnangut ning seetõttu kohus mitte ainult et ei pea, vaid ta ei saa tagaseljaotsuses

tõendeid hinnata.

Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta apellatsioonkaebuse

väite osas, mida kassaator kordas kassatsioonkaebuses, et kohus on tagaseljaotsuses hinnanud

tõendeid ja teinud seda ühekülgselt. Asja uuel läbivaatamisel peab apellatsioonikohus võtma

seisukoha, kas kohus hindas tagaseljaotsuses tõendeid, kui luges kohtuotsuse põhjendavas osas

tõendatuks hagi aluseks olevad asjaolud hageja eelistungitel esitatud tõenditega ning kui kohus

hindas tõendeid, kas siis kohus on üldse teinud tagaseljaotsuse või on tegemist sisulise kohtuotsusega,

mida aga TsMS § 198 järgi eelistungilt puudumise tagajärjena ei ole lubatud teha.

Sellega seoses peab Riigikohtu tsiviilkolleegium vajalikuks juhtida ringkonnakohtu tähelepanu

asjaolule, et vastavalt TsMS § 204 lg 2 jätkub taastatud menetlus samas kohtus sealt, kus menetlus

pooleli jäi. 3. juuli 1998. a tagaseljaotsus tehti eelistungil, kuid 30. novembri 1998. a tagaseljaotsus

tehti kohtuistungil. Asja materjalidest nähtub, et pooled kutsuti 25. novembri 1998. a kohtuistungile.

Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. märtsi 1999. a otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tallinna linna kassatsioonkaebus rahuldada.

Eesistuja J. Odar

Liikmed A. Kull, L. Laarmaa