3-3-1-40-99 · Riigikohus

3-3-1-40-99

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. novembril 1999

Ene Riisna esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine maamaksu määramise aluste

tuvastamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

21. oktoobril 1999. a. avalikul kohtuistungil läbi Ene Riisna esindaja Enn Roose kassatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 14. mai 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-

3/142/99.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Ene Riisna esindaja Enn Roose. Juures oli halduskolleegiumi

sekretär Tiiu Varend.

16. juulil 1998 väljastati Ene Riisnale 1998. a. maamaksu kohta Tallinna Maksuameti maksuteade

nr. 001-12158, mille kohaselt pidi E. Riisna tasuma maamaksu kokku 3411 krooni, sellest

18. augustiks 1706 krooni ja 17. novembriks 1705 krooni. Samas maksuteates oli märgitud kinnistu

kood, maakasutuse aadress, maa liik "E", omandi osa "1", maksustatava maa suurus, maksumäär

"0,8" ja maa maksustamishind.

3. augustil 1998 pöördus E. Riisna esindaja Enn Roose Tallinna Maksuameti poole kirjaliku

järelepärimisega, milles palus selgitada, mis õigusaktidega on kehtestatud maamaksu määr ja maa

maksustamishind ning kus on need õigusaktid avaldatud. Samuti palus E. Roose selgitada, mis

seadusega on maamaksu tasumine ette nähtud vaid maksuteates märgitud kaheks tähtpäevaks, sest

Maamaksuseaduse § 7 järgi toimub maamaksu tasumine neljas osas neljaks tähtpäevaks.

31. augustil 1998 vastas Tallinna Maksuamet E. Roosele kirjaga, milles teatas, et maamaksu määr on

kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 22. detsembri 1997. a. määrusega nr. 65, p. 3, mis on avaldatud

kogumikus "Tallinna Linnavolikogu otsused ja määrused 1997". Maa maksustamishind on määratud

maa korralise hindamisega. Vastav kord on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 1996. a.

määrusega nr. 103, mis on avaldatud RT I 1996, nr. 26, art. 535. Maa korralise hindamise tulemused

kinnitati 23. detsembril 1996 Harju Maakonna Katastrikeskuse poolt. Maksuteates on maamaksu

tasumise tähtajad märgitud rahandusministri 9. novembri 1995. a. määruse nr. 140 p. 15 alusel.

1. oktoobril 1998 esitas E. Riisna esindaja E. Roose Tallinna Halduskohtule kaebuse "Tallinna

Maksuameti maamaksu määramise ja kogumise toimingu täielikult seadusevastaseks

tunnistamiseks". Kaebuse taotluse osas soovis E. Roose, et tunnistataks täielikult seadusevastaseks

maksuameti toiming "maamaksu sissenõudmisel". Kaebuse esitaja väitis, et vastavalt KOKS §-le 23

lg. 2 avaldatakse üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid Riigi Teataja Lisas, kuid Tallinna

Linnavolikogu määrus maamaksu määra kohta on seal avaldamata. Järelikult ei ole Tallinna

Linnavolikogu määrus jõustunud ja maamaksul puudub õiguslik alus. Rahandusministri 9. novembri

1995. a. määrusega nr. 140 kinnitatud Maamaksuseaduse rakendamise korra punktis 8 sätestatakse, et

kui linna- või vallavolikogu ei ole hiljemalt 15. detsembriks maksuameti kohalikule asutusele

teatanud järgmiseks aastaks kehtestatud maamaksu määra, siis arvutatakse maamaksu eelmise aasta

määra alusel. Kuna Tallinna Linnavolikogu kinnitas 1998. a. maamaksu määra alles 22. detsembril

1997, siis on rikutud Maamaksuseaduse rakendamise korda. Tallinna Maksuameti kirjalikust

vastusest kaebuse esitaja järelepärimisele ei selgu, mis õigusaktiga on määratud maa

maksustamishind ja kus on see akt avaldatud.

Tallinna Halduskohtu 25. märtsi 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 3-81/99 jäeti E. Riisna kaebus

Tallinna Maksuameti maamaksu määramise ja kogumise toimingu peale rahuldamata.

Halduskohtunik leidis, et tõendamist ei ole leidnud kaebuse esitaja õiguste rikkumine maksuameti

nimetatud toiminguga. 1998. aastal tuli rakendada Tallinna Linnavolikogu 27. detsembri 1996. a.

määrusega nr. 33 1997. aastaks kehtestatud maamaksu määra. Tallinna Linnavolikogu see määrus on

avaldatud Riigi Teataja Lisas 1997, nr. 3, art. 20. Teade maa hindamise kohta avaldati ajalehes

"Õhtuleht" 5. novembril 1996, kusjuures teavitati, et vastavate materjalidega on võimalik tutvuda

Tallinna Linnavalitsuse ruumides. Maa hindamise seadusega, samuti muude õigusaktidega ei ole ette

nähtud maa korralise hindamise tulemuste ja maa maksustamishindade avaldamist Riigi Teataja

Lisas. Maamaksuseadusega ei ole vastuolus nõuda maamaksu tasumist maksuteates märgitud osades

ja tähtpäevadel.

5. aprillil 1999 esitas E. Riisna esindaja E. Roose Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse,

milles taotles halduskohtuniku otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Apellant väitis, et

halduskohtunik on teinud järelduse maamaksu määra kohta rahandusministri põhiseadusevastase

määruse alusel ega ole põhjendanud, miks ei ole arvestatud Tallinna Maksuameti kirjaliku vastusega

E. Roose järelepärimisele. Halduskohtunik on ekslikult leidnud, et üldaktide avaldamise nõue on

täidetud Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud maa hindamise korra punktist 14 tuleneva

hinnatsoonide kaardi ja seletuskirja avalikustamise nõude täitmisega. Halduskohtunik on jätnud

käsitlemata kaebuse esitaja väite, et maa maksustamishinna tsoonid ja maksustamishinnad on

Tallinnas kehtestatud vaid 1997. aastaks ning need ei kehti 1998. aastal. Rahandusministri poolt

kehtestatud Maamaksuseaduse rakendamise korra punkt 15 on vastuolus Maamaksuseaduse §-ga 7,

sest minister on sisuliselt muutnud seadusega kehtestatud maksu tasumise tähtaegu ja tähtajaks

tasumisele kuuluva maksusumma osa suurust.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 14. mai 1999. a. otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu

25. märtsi 1999. a. otsus muutmata ja E. Riisna apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus

leidis, et kuivõrd Tallinna Linnavolikogu võttis 1998. aastaks maamaksu määra kehtestamise määruse

vastu alles 22. detsembril 1997, siis ei saanud maksuamet, tulenevalt Maamaksuseaduse rakendamise

korra punktist 8 lõige 1 (15. jaanuari 1997. a. redaktsioonis), võtta volikogu nimetatud määrust

aluseks 1998. aasta maamaksu määramisel. Kohaldamisele kuulus ja E. Riisnale maamaksu

määramisel kohaldatigi Tallinna Linnavolikogu 27. detsembri 1996. a. määrusega nr. 33

1997. aastaks kehtestatud maamaksu määra. Maa korralise hindamise tulemusel määratud maa

maksustamishindadest tuleb lähtuda seni, kuni viiakse läbi uus maa korraline hindamine. Kuna

hinnatsoonide kaart ja selle seletuskiri on avaliku väljapanekuga avalikustatud, siis maa

maksustamishinna avaldamata jätmine Riigi Teataja Lisas ei too kaasa maksuameti vaidlustatud

toimingu seadusevastaseks tunnistamist. Maamaksuseadusega on kooskõlas rahandusministri poolt

volikogudele ajalise piirangu kehtestamine otsuse tegemiseks maamaksu määra kohta. Asjaolu, et

volikogu ei kehtesta enne eelarveaasta algust uut maamaksu määra, ei saa olla maamaksu sisse

nõudmata jätmise aluseks. Maamaksuseaduse § 7 mõttega ei ole vastuolus nõue tasuda maamaksu

1/4-st suuremate võrdsete osadena nendeks seadusega määratud tähtpäevadeks, milleni on pärast

maksuteate kättesaamist veel vähemalt 30 kalendripäeva.

15. juunil 1999 esitas E. Riisna esindaja E. Roose Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles taotletakse

ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist asja uueks arutamiseks saatmata. Kassaator

leiab, et ringkonnakohus on Maamaksuseaduse § 5 lg. 1 rikkudes tuletanud 1998. aasta maamaksu

määra Tallinna Linnavolikogu määrusest, millega kehtestati maksumäär 1997. aastaks.

Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta apellandi väited maksumäära kehtestamise seaduslikkuse

osas ega ole põhjendanud järeldusi 1998. a. maamaksu määra kohta. Ringkonnakohus on teinud

eksliku järelduse, et Maamaksuseaduse rakendamise korra punkt 15 ei ole vastuolus

Maamaksuseaduse §-ga 7, ja vääralt kohaldanud seaduse seda sätet. Samuti on ekslik ringkonnakohtu

järeldus, et maa korraliseks hindamiseks ja maa maksustamishinna määramiseks ei ole vajalik

haldusakti andmine ja sellise akti avaldamine.

Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et

ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maamaksuseaduse rakendamise korra punktidega

8 ja 15 on üksnes täpsustatud Maamaksuseaduse §-de 5 ja 7 mõtet, mitte aga neid sätteid muudetud.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Maksukorralduse seaduse § 5 p. 6 järgi on maamaks riiklik maks. Maamaksuseaduse § 6 alusel

laekub see maks omavalitsusüksuse eelarvesse. Sama seaduse § 1 järgi lähtub maamaks maa

maksustamishinnast, kusjuures maa maksustamishind ja selle vaidlustamise kord kehtestatakse

lähtudes maa hindamise seadusest. Maamaksuseaduse § 5 lg. 1 alusel on maamaksu määr 0,5 - 2,0 %

maa maksustamishinnast aastas ning maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu ja seda

saab muuta vaid eelarveaasta algusest. Vastavalt sama seaduse §-le 7 tasutakse maamaks iga aasta

vähemalt 1/4 suuruste osadena hiljemalt 15. veebruariks, 15. maiks, 15. augustiks ja 15. novembriks.

Maa hindamise seaduse § 5 lg. 1 järgi toimub maa korraline hindamine maksustamise eesmärgil ja

selle tulemusena määratakse kindlaks maa maksustamishind. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

seisneb maa maksustamishinna kindlaksmääramine maa jaotamises tsoonidesse, kusjuures

hinnatsoonina käsitatakse piirkonda, kus on sarnane väärtustase ja väärtuse moodustamise

mehhanism. Maa hindamise seaduse § 6 lg. 1 ja 6 järgi määrab maatüki maksustamishinna kohalik

omavalitsus maa korralise hindamise tulemuste alusel.

2. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 14. mai 1999. a. otsuse järgi kuulus E. Riisnale

1998. aastaks maamaksu määramisel kohaldamisele ja tegelikult kohaldatigi Tallinna Linnavolikogu

27. detsembri 1996. a. määrusega nr. 33 1997. aastaks kehtestatud maamaksu määra. Tallinna

Linnavolikogu nimetatud määruse punktist 1 nähtub, et maamaksu määr oli kehtestatud üksnes

1997. aastaks, mitte aga ka 1998. aastaks. Maksumäära kehtestamata jätmisel ei ole võimalik

arvutada maksumaksjate poolt tasumisele kuuluvat maksusummat. Seepärast ei saa sellisel juhtumil

tekkida ka maksuõigussuhet ja maksumaksjal ei teki vastavat kohustist.

Maamaksuseaduse § 13 lg. 2 alusel kehtestab selle seaduse rakendamise korra rahandusminister.

Vastav kord on kinnitatud rahandusministri 9. novembri 1995. a. määrusega nr. 140. Korra punkti 8

lõige 1 sätestab: "Kui linna- või vallavolikogu ei ole hiljemalt jooksva aasta 15. detsembriks

järgmiseks aastaks kehtestatud maksumäärasid maksuameti kohalikule asutusele esitanud,

arvutatakse maamaksu eelmiseks aastaks kehtestatud määradega." See säte ei ole kooskõlas

Maamaksuseaduse §-ga 5 lg. 1, sest seaduse nimetatud sätte järgi kehtestab maksumäära kohaliku

omavalitsuse volikogu. Rahandusminister ei saa volikogu asemel maksumäära kehtestada ka siis, kui

volikogu jätab maksumäära kehtestamata.

Seega oli Tallinna Maksuameti toiming E. Riisnale 1998. aastaks maamaksu määramisel

seadusevastane juba seepärast, et maksuamet kohaldas 1997. aastaks kehtestatud maksumäära

seadusliku aluseta.

3. Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 1996. a. määrusega nr. 103 kinnitatud Maa korralise hindamise korra

punkti 11 alapunkti 2 alusel moodustab maatükkide maksustamishinna määramiseks vajalikud

hinnatsoonid ja leiab tsoonihinnad maa-ameti määratud maa hindaja koostöös kohaliku omavalitsuse

täitevorganiga. Vastavalt Maa hindamise seaduse §-le 4 lg. 1 on maa hindajaks isik, kellele on välja

antud vastav litsents, kusjuures korralisel hindamisel võib hindajaks olla ka avaliku teenistuse

ametnik. Korra punkti 18 järgi esitab hindaja kohaliku omavalitsuse täitevorganiga kooskõlastatud

hinnatsoonide kaardid maakonna katastrikeskusele, kes korra punktide 19-22 alusel sisuliselt otsustab

hinnatsoonide kehtestamise ja muutmise. Katastrikeskus saadab vastavalt korra punktile 19 ühe

hinnatsoonide kaardi kohalikule omavalitsusüksusele ja teise Riigi Maa-ametile.

Selles haldusasjas ei ole kohtud selgitanud, mis õigusaktiga on maa hinnatsoonid kehtestatud ja kas

see üldakt on avaldatud.

4. Maa hindamise seaduse § 6 lg. 6 alusel määrab maatüki maksustamishinna kohalik omavalitsus.

Seda sätet tuleb mõista kui kohaliku omavalitsuse riiklikku kohustust otsustada maamaksu määramise

eesmärgil iga maksustamisele kuuluva maatüki maksustamishind. Kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 6 lg. 5 järgi tuleb riikliku kohustuse täitmise kulud katta riigieelarvest.

Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 1996. a. määrusega nr. 103 kinnitatud Maa korralise hindamise korra

punkti 24 alusel määrab maatüki maksustamishinna valla- või linnavalitsus maakasutuse

sihtotstarbele vastava hinnatsooni maksustamishinna, parandusteguri ja maatüki pindala alusel. Seega

tuleb valla- või linnavalitsusel teha maatüki maksustamishinna määramiseks otsustus, mis eeldab

üksikakti vastuvõtmist. Vastavalt korra punktile 25 peab valla- või linnavalitsus esitama maatükkide

maksustamishinnad maksuameti kohalikule talitusele maamaksu arvutamiseks.

Maatüki maksustamishinna määramise otsustuse tegemiseks peab valla- või linnavalitsus vastavalt

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 7 lg. 2 andma korralduse. Sama seaduse § 31 lg. 5

alusel tuleb korraldus saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. Kui haldusmenetluses kohaldatakse

isiku suhtes üksikakti, mis jäeti sellele isikule kui asjaosalisele saatmata, siis on selline toiming

seadusevastane.

5. Maamaksu rakendamise korra punkti 13 alusel väljastab maa asukohajärgse maksuameti kohalik

talitus maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva jooksva aasta maamaksu summa kohta

vähemalt 30 kalendripäeva enne esimest maksutähtaega. Sama korra punkti 15 järgi antakse aga

maamaksuteate väljastamisel pärast seaduses ettenähtud tasumistähtaja möödumist sellele tähtajale

langenud maksuosa tasumiseks uus tähtaeg nii, et maksu tasumiseks jääks vähemalt 30

kalendripäeva. Kui uus tähtaeg langeb järgmisele seaduses ettenähtud tasumistähtajale või sellest

hilisemale kuupäevale, jaotatakse kogu aasta maksusumma võrdsetes osades eelseisvatele seaduses

ettenähtud tasumistähtaegadele. Seega ei ole korra punkt 15 kooskõlas Maamaksuseaduse §-ga 7,

mille järgi tasutakse maamaks iga aasta vähemalt 1/4 suuruste osadena hiljemalt 15. veebruariks,

15. maiks, 15. augustiks ja 15. novembriks. Maamaksuseaduse § 7 adressaadiks on maksumaksja,

sest selles sättes reguleeritakse maamaksu tasumist. Seepärast on õige tõlgendada seda sätet nii, et

maksumaksjal on õigus tasuda maamaksu ka 1/4-st suuremate osadena, kuid maksuametil ei ole

õigust nõuda maamaksu tasumist 1/4-st suuremate osadena.

Kuna maksuamet ja kohtud on kohaldanud ebaõigesti Maamaksuseaduse § 5 lg. 1 ja asjas on

võimalik teha uus otsus, siis kuulub E. Riisna kaebus Tallinna Maksuameti toimingu peale talle

maamaksu määramisel rahuldamisele. Ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused kuuluvad

tühistamisele. Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuametil tuleb tunnistada Ene Riisnale 1998. a.

maamaksu määramine kehtetuks ja tagastada talle selle aasta tasutud maamaks.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 4 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Ene Riisna esindaja Enn Roose kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 14. mai 1999. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/142/99 ja Tallinna Halduskohtu 25. märtsi 1999. a. otsus haldusasjas nr. 3-81/99.

Tunnistada Tallinna Maksuameti toiming Ene Riisnale 1998. aastaks maamaksu määramisel

vastavalt maksuteatele nr. 001-12158 täielikult seadusevastaseks.

Tagastada Enn Roosele kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 8. novembril 1999 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann