3-1-1-101-99 · Riigikohus

3-1-1-101-99

KOHTUMÄÄRUS

Tartus 2. novembril 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi

T. V. erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. septembri 1999. a määruse peale,

millega valiti tema suhtes tõkendiks vahi all pidamine.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa T. V. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge

Püss.

I Kriminaalmenetluse senine käik

1. Harju Maakohtu 17. mai 1999. a otsusega tunnistati T. V. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 203 lg 1 ja

§ 144 lg 1 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks

kuritegude kogumi eest mõisteti 3 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. T. V. suhtes valitud tõkend -

allkiri elukohast mittelahkumise kohta ? jäeti muutmata Sama kohtuotsusega tunnistati lisaks T. V.-le süüdi

veel 17 isikut.

2. Harju Maakohtu eelnimetatud kohtuotsuse peale esitas teiste hulgas apellatsioonkaebuse ka T. V., kes

vaidlustas temale mõistetud karistuse selle ranguse motiivil. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

7. septembril 1999. a istungile jäid kohtualune T. V. ja veel kaks kaaskohtualust ilmumata. Kriminaalasja

apellatsioonikorras arutamisest osavõtnud prokurör leidis kohtuistungil, et kriminaalasja arutamine ei ole

ilma kohtualusteta võimalik ning taotles T. V. ja tema kaaskohtualuste suhtes valida tõkendiks - vahi all

pidamine.

3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. septembri 1999. a määrusega valiti teiste hulgas ka T. V.

suhtes uueks tõkendiks vahi all pidamine ja peatati apellatsioonimenetlus kuni kohtualuste vahistamiseni.

Kohus põhjendas uue tõkendi valikut sellega, et kohtualused, kelle hulgas oli ka T. V., ei ilmunud

ringkonnakohtu istungile, ega teatanud kohtule ilmumata jäämise põhjust. Kriminaalkolleegium tuli

järeldusele, et kohtualuste kohtuistungile ilmumist pole võimalik kohtukutsete saatmise teel tagada ning nad

tuleb vahi alla võtta.

4. Kohtualune T. V. esitas Riigikohtule erikaebuse, milles ta vaidlustab Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 7. septembri 1999. a määruse enda suhtes valitud tõkendi - vahi all pidamine osas.

Erikaebuses märgitakse, et tal puudub igasugune põhjus kriminaalasja arutamisest kõrvale hoidumiseks ning

ringkonnakohtu istungile jättis ta ilmumata temaga 10. augustil 1999. a asetleidnud õnnetuse tõttu. Kaebuse

esitaja selgitab, et nimetatud päeval kukkus ta välja liikuvast autost ning sai selle tagajärjel vigastada.

Väidetavalt ei saanud ta 7. septembril 1999. a ilmuda ringkonnakohtu istungile õnnetuse tagajärjel saadud

vigastustest tingitud tüsistuste (tugevad peavalud ning kuulmishäired) tõttu. T. V. taotleb tema suhtes valitud

tõkend - vahi all pidamine muutmist ja endise tõkendi - allkiri elukohast mittelahkumise kohta - kohaldamist,

lubades edaspidi elada õiguskuulekat elu ning uute kuritegude toimepanemisest hoiduda.

II Menetlus Riigikohtus

Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja erikaebuses sisalduvat taotlust, prokurör taotles

erikaebuse rahuldamata jätmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste

seletused,

l e i d i s :

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt 28. septembril 1999. a A. L. süüdistusasjas tehtud kohtumääruses (RT

III, 1999, 26, 248) on rõhutatud, et KrMK § 781 lg-s 2 loetletud menetlustoimingus osalemiseks ilmumata

jäämise mõjuvad takistused, sealhulgas ka haigestumine, ei legitimeeri veel iseenesest KrMK § 781 lg-s 1

sätestatud kohustuse täitmata jätmist. Ka menetletava kriminaalasja materjalidest ei nähtu, mis oleks

takistanud T. V.t täitmast KrMK § 781 lg-s 1 sätestatud kohustust. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab

jätkuvalt vajalikuks märkida, et tulenevalt EIÕK art 6 p-s 1 sätestatud nõudest ? tagada kohtuasjade

menetlemist mõistliku aja jooksul ? tuleb lugeda igati põhjendatuks neid kohtute poolt võetavaid seaduslikke

meetmeid, mis takistavad menetlusosaliste poolt kohtumenetluste pahatahtlikku venitamist.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s:

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. septembri 1999. a määrus, millega kohaldati T. V.,

A. A. ja A. J. suhtes tõkendina vahi all pidamist, jätta muutmata.

2. T. V. erikaebus jätta rahuldamata.

3. Mõista T. V.-lt välja riigituludesse kohtukuluna kaitsjatasu summas kuussada üheksateist krooni ja

viiskümmend senti (619 kr 50 s ).

Kohtumäärus jõustub 2. novembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep