3-1-3-15-99 · Riigikohus

3-1-3-15-99

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 2. novembril 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja

Margus Rohela süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 1, 3 ja § 207 lg 1 järgi

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M. Rohela kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp ning

riigiprokurör Marge Püss.

I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik

Margus Rohela tunnistati 9. aprilli 1997. a Harju Maakohtu otsusega süüdi KrK § 141 lg 2 p 1, 3 ja

§ 207 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks vastavalt kuus aastat kuus kuud ja üks aasta

vabadusekaotust. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kuus

aastat kuus kuud vabadusekaotust. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka Vladimir Ju"aninov

KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks kuus aastat ja neli kuud vabadusekaotust.

Kohus luges tõendatuks, et kohtualused osalesid 20. veebruari 1996. a hommikul AS-is UGM

toimepandud röövimises, mille nad panid toime eelneval kokkuleppel koos eeluurimisel tuvastamata

isikuga. Süüdistuse kohaselt oliselleks kolmandaks isikuks Mart Nippmann, kuid kuna viimane oli

kuulutatud tagaotsitavaks ning tema osas olid materjalid eraldatud, ei saanud kohus tema osalemist

röövimises lugeda tõendatuks.

M. Rohela osalemise röövimises luges kohus tõendatuks tunnistajate ning kohtualuse V. Ju"aninovi

poolt eeluurimisel antud ütlustega. V. Ju"aninov rääkis terve eeluurimise vältel, et röövimise pani

toime tema koos M. Rohela ja M. Nippmanniga. Kohtuistungil antud ütlusi, et M. Rohela asemel

osales röövis keegi ""kaf", ei lugenud kohus usaldusväärseteks ning pidas seda väljamõeldiseks

eesmärgiga päästa M. Rohela. Tunnistajad kinnitasid eeluurimisel, et 20. veebruari 1996. a

varahommikul tulid nende poole V. Ju"aninov, M. Rohela ja keegi Mardi-nimeline mees, kes lõhkusid

nende verandal kaasatoodud väikest seifi. Sellega pidas kohus ümber lükatuks M. Rohela ütlused,

millede kohaselt seifi toomisest, avamisest ja äraviimisest ei teadnud tema midagi. Kohus luges

sellega ka tõendatuks M. Rohela osalemise röövimises.

M. Rohela poolt esitatud apellatsioonkaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus oma 16. juuni 1997. a

otsusega muutmata. M. Rohela kaitsja advokaat Raivo Bergsoni kassatsioonkaebusele ei andnud

Riigikohtu loakogu menetlusluba.

II Kohtuvigade parandamise avalduse sisu

Harju Maakohtu 9. aprilli 1997. a otsuse peale esitas süüdimõistetu M. Rohela avalduse kohtuvea

parandamiseks.

Avalduse esitamise aluseks on Tallinna Linnakohtu 7. oktoobri 1998. a otsus, millega Mart Nippmann

tunnistati muuhulgas süüdi ka 20. veebruari 1996. a AS-is UGM toimepandud röövimises.

Avaldaja leiab, et nimetatud kohtuotsuse motiivide kohaselt osalesid selles röövimises M. Nippmann,

V. Ju"aninov ja O. Aronija. Avalduse kohaselt leidis ka Tallinna Ringkonnakohus, et nimetatud

kuriteo pani toime M. Nippmann koos erinevate isikutega. M. Rohela leiab, et Harju Maakohus ja

Tallinna Linnakohus on asunud erinevatele seisukohtadele kriminaalasja tõenduslikus küljes AS-is

UGM toimunud röövimise ja seda just kuriteost osavõtnud isikute osas ning Tallinna Linnakohtu

otsus välistab tema süü 20. veebruaril 1996. a toimepandud röövis. Eeltooduga seoses palutakse

tühistada Harju Maakohtu 9. aprilli 1997. a otsus ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale

kohtule.

III Menetluse käik Riigikohtus

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja, kes

taotles avalduse rahuldamist, prokuröri, kes leidis, et kohtuotsuste muutmiseks ei ole alust,

l e i d i s :

Harju Maakohtu 9. aprilli 1997. a kohtuotsus ning Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

16. juuni 1997. a kohtuotsus on seadusega kooskõlas ning puudub alus nende tühistamiseks.

M. Rohela väide nagu oleks Tallinna Linnakohtu 7. oktoobri 1998. a kohtuotsusega tuvastatud, et AS-

is UGM toimepandud röövimises osalesid M. Nippmann, V. Ju"aninov ja O. Aronija, on

meelevaldne. Tallinna Linnakohtu 7. oktoobri 1998. a kohtuotsuses käsitletakse seitsme kohtualuse

süüdistusi rea KrK paragrahvide järgi, sh ka M Nippmanni süüdistust selles, et 20. veebruaril 1996. a

M. Nippmann koos M. Rohela ja V. Ju"aninoviga panid toime röövimise AS UGM ruumidest

(kohtuotsuse lk 2). Kohus tunnistas M. Nippmanni selles kuriteoepisoodis süüdi - ning nagu seda

nõuab KrMK § 274 p 4 - motiveeris, millises süüdistuses kohus kohtualuse süüdi mõistab ja millistel

tõenditel see järeldus põhineb. Rõhutame siinkohal, et kohtuliku arutamise objektiks antud

kriminaalasjas oli M. Nippmanni osavõtt selle kuriteo toimepanemisest, sest ülejäänud kaks osavõtjat

olid juba eelnevalt tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Seetõttu polnud Tallinna Linnakohtul

õiguslikku alust tuvastada selles protsessis faktilisi asjaolusid M. Rohela kohta - ja tegelikult kohus

seda ka ei teinud. Kohtuotsuse lehekülgedel 12 ja 13 on esitatud linnakohtu motiivid tõendite kohta,

millega loetakse tõendatuks M. Nippmanni osavõtt kuriteost. Loetletakse kaheksa sellesisulist

tõendit. Muude tõendite hulgas refereerib kohus ka M. Nippmanni enese ütlusi asjaolude kohta.

Nende ütluste kohaselt olid ülejäänud kaks kuriteost osavõtjat V. Ju"aninov ja O. Aronija. Kohtualuse

ütluste kirjeldamine kohtuotsuses aga ei tähenda veel seda, et kohus on neis ütlustes kirjeldatud

asjaolud tõendatuks lugenud. Kohtuotsuses on selles kuriteoepisoodis kõiki tõendeid kogumis

hinnates kohtu poolt tehtud vaid üks õiguslik järeldus - kohtualuse M. Nippmanni tegevusele on

selles kuriteoepisoodis antud õige juriidiline hinnang (kohtuotsuse lk 13 alt 8. lõik). Enne kohtuotsuse

tegemist antakse isiku tegevusele õiguslik hinnang süüdistatavana vastutusele

võtmise määruses, mis omakorda on aluseks kohtu alla andmisele. Kohtu alla aga anti M. Nippmann

röövimise toimepanemise eest koos M. Rohela ja V. Ju"aninoviga.

Seetõttu ei ole Tallinna Linnakohtu 7. oktoobri 1998. a kohtuotsuses tuvastatud teistsuguseid faktilisi

asjaolusid kui Harju Maakohtu9. aprilli 1997. a kohtuotsuses. Viimatinimetatud kohtuotsuses on

kohus järginud KrMK § 50 nõudeid, hinnanud kõiki esitatud tõendeid nende kogumis, motiveerinud,

miks võtab ta asjaolude tuvastamisel aluseks ühed tõendid ja millistel motiividel lükatakse osa

tõendeid tagasi. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse

tühistamise aluseid, millised on sätestatud AKKS §-is 64.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 1997. a kohtuotsus ning Harju Maakohtu 9. aprilli 1997. a

kohtuotsus jätta muutmata, avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 2. novembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep