3-2-1-99-99 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

3-2-1-99-99

Tartus 29. oktoobril 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Vernik, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas

kirjalikus menetluses 11. oktoobril 1999. a läbi

Viktor Kurakini kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. mai

1999. a otsuse Viktor Kurakini hagis Elmo Aasametsa, M. J, Guido Kotke ja Marko Melteri

vastu 12 922 krooni saamiseks.

Viktor Kurakin andis 7. märtsil 1998. a sõiduauto Opel-Kadett-E-CC oma täiskasvanud poja Roman

Kurakini kasutusse. Viru-Nigulas diskoõhtul tekkinud konflikti käigus hakkasid E. Aasamets, M. J,

G. Kotke ja M. Melteri autot jalgadega taguma ja tekitasid autole tehnilisi vigastusi.

Autoremondifirma Lajos 17. aprilli 1998. a akti nr 39 järgi tekitati lõhkumisega kahju 12 922 krooni.

Hagis palus V. Kurakin TsK §-de 448 ja 455 alusel välja mõista kostjatelt igaühelt 3 230 krooni,

G. Kotkel ja M. Melteril vahendite puudumisel mõista välja kahju nende seaduslikelt esindajatelt Eha

Taimelt ja Anne Heinsaarelt.

Lääne-Viru Maakohus jättis 29. detsembri 1998. a otsusega hagi rahuldamata. Kohus leidis, et kuigi

on tõendatud hagejal kahju olemasolu, tekkinud kahju ja kostjate teo vahel põhjuslik seos, kostjate

teo õigusvastasus kahju tekitamisel ja kostjate süü hagejale kahju tekitamisel, ei ole hageja tõendanud

kahjustuste kõrvaldamiseks tehtud kulutusi. Remondifirma kalkulatsioon ei tõenda tegelikke kulutusi.

Hageja ei ole esitanud materjalide ostmise kviitungeid, auto remontimiseks kulutatud töötundide ja

töötasu arvestust.

Viru Ringkonnakohus jättis 17. mai 1999. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Otsuse põhjenduste

kohaselt on maakohus õigesti tuvastanud kostjate süü, põhjusliku seose kostjate tegevuse ja kahju

tekitamise vahel, nende teo õigusvastasuse ja kahju olemasolu. TsMS § 91 lg 1 järgi peab kumbki

pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Vastavalt TsK §-le 448 peavad kostjad

tõendama oma süü puudumist ja hageja peab tõendama kahju suurust. Hageja ei ole kohtule esitanud

usaldusväärseid tõendeid sõiduauto remondikulude kohta. Hageja seletuse kohaselt on ta autot

osaliselt ise remontinud. Kohus jättis arvestamata tõendina remondikulude kalkulatsiooni, sest see ei

näita tegelikke kulutusi ja seda, kas on kahju arvestamisel arvestatud sõiduauto amortisatsiooni ning

millise V. Kurakini auto kohta kahju arvestus tehti. Pole teada, kas AS Lajos on sõiduautode

remondiga tegelev äriühing.

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kohtud on pidanud tõendatuks

kostjate õigusvastase käitumisega kahju tekitamist ja seetõttu tuli hagi rahuldada. Kostjad ei

vaidlustanud tekitatud kahju suurust, vaid oma süüd auto lõhkumises. Kahju suurus on tõendatud

remondikalkulatsiooniga. Kui kohtud leidsid, et kalkulatsioon ei tõenda tegelikku kahju, oli kohtutel

õigus vastavalt TsMS § 91 lg 2 teha hagejale ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks.

Kirjalikes vastustes leidsid kostjad, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ega kuulu muutmisele.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Tuvastatud asjaoludega ei ole kookõlas ringkonnakohtu järeldus, et maakohus jättis hagi

tõendamatuse tõttu õigesti rahuldamata. Isiku varale tekitatud kahju kuulub TsK § 448 lg 1 järgi

kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Kahju tekitanu vabaneb TsK § 448 lg 2

kohaselt selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Kohtud on

tuvastanud, et auto lõhkumisega tekitati hagejale kahju ja kostjad olid selles süüdi. Seega on

ringkonnakohus tuvastanud kostjate kahju hüvitamisest vabanemise aluse puudumise. TsMS § 91 lg 1

kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Hageja peab

tõendama hagi alust ja kostja oma vastuväidete alust. Kahju suurust tõendas hageja esitatud

kalkulatsiooni ja seletusega. Kostjad kahju suurust ei vaidlustanud. Kui ringkonnakohus tuvastas, et

hagejale tekitati kostjate süülise tegevusega kahju, tuli kohtul kahju suuruse kindlakstegemisel

hinnata hageja esitatud kõiki tõendeid kogumis, ka hageja seletust, et auto on osaliselt remonditud ja

ta on seda ise teinud. TsMS § 90 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses

sätestatud protsessivormis, mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või

teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti

asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastavalt TsMS §-le 90 lg 2 on tõendiks ka poole seletus.

Kui ringkonnakohus leidis, et esitatud tõendid ei tõenda kogu kahju, siis vastavalt TsMS § 91 lg 2

võis kohus teha hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või rahuldada hagi osaliselt, mitte

aga jätta kahju hüvitamise nõue täielikult rahuldamata.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. mai 1999. a otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Viktor Kurakini kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Viktor Kurakinile 16. juunil 1999. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja T.Vernik

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik