3-3-1-38-99 · Riigikohus

3-3-1-38-99

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. oktoobril 1999

Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri kassatsioonkaebuse läbivaatamine tollivõla tasumise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

7. oktoobril 1999. a. avalikul kohtuistungil läbi Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri esindaja

vandeadvokaadi abi Margo Lemetti kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 1999. a.

otsuse peale haldusasjas nr. II-3-64/99.

Protsessiosalisena võttis istungist osa aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto esindaja Einar Vallandi. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Eesti Tolliameti Tartu Tolliinspektuur tegi 21. detsembril 1998. a. ettekirjutuse nr. 892 aktsiaseltsile

A.K.V.R. Auto, milles nõuti tollivõla 38 587 krooni tasumist viie impordi kaubadeklaratsiooni alusel.

Ettekirjutuses paluti impordimaksud ja riigilõiv kanda Tolliameti pangakontole. Ettekirjutuses

märgiti, et "Vastavalt Tolliseaduse § 62 lg 1 p. 1 on impordil vabaks ringluseks ja ajutise sisseveo

korral kasutusrendi tingimustel võlgnikuks deklarant, samuti isik, kelle eest kaubadeklaratsioon

esitati. Vastavalt sama paragrahvi lg 3 vastutavad nad tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest

solidaarselt. Seega on isikul (maakleri kliendil) kohustus tasuda tollivõlg enda eest".

20. jaanuaril 1999. a. esitas aktsiaselts A.K.V.R. Auto kaebuse Tartu Halduskohtule, milles paluti

tunnistada ettekirjutus kehtetuks. Kaebaja leidis, et ettekirjutus ei vasta Maksukorralduse seaduse

§ 15 lg 1 p. 5 nõuetele, sest ettekirjutuses puuduvad viited maksuseadustele ja Maksukorralduse

seadusele, mis on ettekirjutuse tegemise aluseks. Üksnes viitega Tolliseadusele ei saa teha

maksumaksjale ettekirjutust. Ettekirjutuses ei ole märgitud ettekirjutuse tegemist tingivaid asjaolusid.

Seega on ettekirjutus motiveerimata. Kaebaja on ettekirjutuses märgitud impordimaksud tasunud

tollimaaklerile osaühingule A. V. Monitor, mida tõendavad vastavad dokumendid. Kaebajal oli

sõlmitud nimetatud tollimaakleriga leping teenuse osutamiseks. Kuna kaebaja on nõutavad

impordimaksud (mootorsõidukiaktsiisi ja käibemaksu) tasunud tollimaaklerile, siis on tema

maksukohustus täidetud olenemata sellest, kas ja millal tasub tollimaakler selle raha Tolliametile.

Tolliseaduse § 62 lg 3 ei ole kohaldatav juhul, kui deklarandiks on tollimaakler. Tolliseaduse § 16

kohaselt vastutab tollimaakler lisaks kauba tollivormistuse läbiviimise eest ka tollivõlast tuleneva

maksusumma tasumise eest. Maksukorralduse seaduse § 2 p. 3 kohaselt on maksumaksja isik, kes

Tolliseaduses sätestatud tingimustel on kohustatud tasuma impordi ja ekspordiga seotud makse. Kuna

tollimaakler esitab deklaratsiooni ja suhtleb tolliga enda nimel teise isiku eest vastavalt sama seaduse

§-dele 1 p. 22 ja 16 lg 1, siis on maksumaksjaks tollimaakler. Riik on kehtestanud tollimaakleri

registreerimise ja tegevuse eeskirja rahandusministri 16. augusti 1995. a. määrusega nr. 112 ning see

peab tagama tollimaakleri usaldusväärsuse ning selle, et ta on võimeline tasuma tollile kõik

impordimaksud. Toll peab jälgima nimetatud eeskirja nõuetekohast täitmist. Kui riik on jätnud

kasutamata õigusaktidega antud võimalused tollimaakleri tegevuse kontrollimiseks ja maksuvõime

tagamiseks ning selle asemel rakendab sundi heauskselt kohustused täitnud isikute suhtes, rikutakse

sellega õiguspärase ootuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Solidaarse vastutuse kohaldamine

tollimaakleri ja tema kliendi suhtes on välistatud ka sel põhjusel, et kui tollimaakler ei täida oma

kohustusi tolli ees ja toll pöörab sissenõude maakleri garandile või alustab maksuvõla sissenõudmist

Maksukorralduse seaduse §-s 24 sätestatud viisil, ei ole võimalik kindlaks teha, millise kliendi eest

on maksud tasutud ja millise eest mitte. Kehtivas seadusandluses puudub menetluskord, mis sätestaks

maksuvõla sissenõudmise mitmelt isikult solidaarselt.

Tartu Halduskohtu 5. märtsi 1999. a. otsusega rahuldati aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto kaebus ja

tunnistati Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri ettekirjutus kehtetuks. Kohus leidis, et vaidlustatud

ettekirjutus ei vasta Maksukorralduse seaduse § 15 lg 1 nõuetele, puuduvad viited maksuseadustele ja

Maksukorralduse seaduse sätetele, mis on ettekirjutuse tegemise aluseks. Ettekirjutuses ei ole

märgitud selle tegemist põhjustanud asjaolusid ja tollivõla määramise aluseks olnud metoodikat.

Seega on vaidlustatud ettekirjutus motiveerimata ja seadusevastane. Aktsiaseltsil A.K.V.R. Auto oli

lepinguline kokkulepe osaühinguga A. V. Monitor, kes tollimaaklerina kohustus tasuma

tollivormistusel määratud impordi- ja ekspordimaksud seaduses sätestatud korras. Tolliseaduse §-s 16

lg 1, Maksukorralduse seaduse §-des 2 p. 2 ja p. 14 ning 15 lg 1 ja rahandusministri 16. augusti

1995. a. määrusega nr. 112 kinnitatud "Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirjas" on

õiguslikult reguleeritud, kellele on maksuhalduril õigus teha ettekirjutust. Õige on kaebuse esitaja

väide, et tema maksukohustus on täidetud. Asjas on tõendatud, et kaebuse esitaja tasus tollimaakleri

poolt esitatud arvete alusel ettekirjutuses nõutud summad tollimaaklerile. Tollivõla tasumisega

maaklerile osaühingule A. V. Monitor on AS A.K.V.R. Auto maksukohustus täidetud.

16. märtsil 1999. a. esitas Tartu Tolliinspektuuri esindaja vandeadvokaadi abi Margo Lemetti

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu otsuse ja jätta

kaebus rahuldamata.

Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 1999. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt ja muudeti

halduskohtu otsuse motiive, jättes välja põhjenduse, et aktsiaselts A.K.V.R. Auto on tollivõla tasunud

ega vastuta selle eest solidaarselt tollimaakleriga. Tolliseaduse § 62 lg 1 p. 1 kohaselt tekib tollivõlg

kaubadeklaratsiooni tollis aktsepteerimise päevast arvates, kui impordimaksudega maksustatav kaup

imporditakse vabaks ringluseks või lubatakse ajutiselt sisse vedada kasutusrendi tingimustel ja

võlgnikuks on deklarant, samuti isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati. Vastavalt Tolliseaduse §-le

1 p. 1 on deklarandiks Tolliseaduse mõttes isik, kes esitab deklareeritava kauba ja tollideklaratsiooni

kas enda nimel ja enda eest või enda nimel, kuid mõne teise isiku eest. Õige on apellandi väide, et

kauba importija ja tollimaakler vastutavad tollivõla eest solidaarselt ja seetõttu juhul, kui tollimaakler

jätab tollile üle andmata kauba importija poolt talle ülekantud tollimaksu, võib tolliamet maksuvõla

sisse nõuda nii kauba importijalt kui ka tollimaaklerilt. Ringkonnakohus leidis, et ettekirjutus on

seadusevastane ka seetõttu, et nõutava tollivõla suuruse määramisel ei ole arvestatud asjaoluga, et

tollimaakleri osaühingu A. V. Monitor ja aktsiaseltsi Eesti Ühispank vahelise garantiilepinguga

kohustus pank garanteerima tollimaakleri kohustusi 2 500 000 krooni ulatuses. Apellandi esindaja

seletuste kohaselt on pank oma garantiikohustuse täitnud ja üle kandnud osaühingu A. V. Monitor

eest tollivõla garantiisumma ulatuses. Seetõttu on AS A.K.V.R. Auto õigustatud nõudma, et temalt

nõutava tollivõla suuruse määramisel arvestataks garandi poolt osalist võla tasumist. Tollivõla täies

mahus nõudmine aktsiaseltsilt A.K.V.R. Auto ei ole põhjendatud, sest ta vastutab tollivõla eest

solidaarselt ainult tollimaakleriga, mitte aga teiste võlgnikega. Tollivõla täies mahus nõudmine,

arvestamata garandi poolt tollivõla osalist hüvitamist, rikub tollivõlgnike võrdse kohtlemise

põhimõtet.

Tartu Tolliinspektuuri esindaja vandeadvokaadi abi Margo Lemetti kassatsioonkaebuses palutakse

tühistada Tartu Ringkonnakohtu ja Tartu Halduskohtu otsused. Kassatsioonkaebuse väited on

järgmised:

Ringkonnakohus on eksinud TsMS §-s 330 lg 4 sätestatud otsuse motiveerimise nõude vastu, sest ta

ei ole otsuses märkinud, millise seaduse sättest tuleneb maksuhalduri kohustus arvestada võla osalist

tasumist garandi poolt. Kuna sellist kohustust ei ole sätestatud, siis ei saa selle mittetäitmist lugeda

seadusevastaseks ja ettekirjutuse tühistamise aluseks. Tolliseaduse §-s 62 lg 3 nimetatud tollivõlgnike

solidaarvastutuse põhimõte on rakendatav piiranguteta. Kohustis on täidetud siis, kui võlg on tasutud

võlausaldajale. Võlausaldajal on õigus oma vabal valikul nõuda kohustise täitmist nii kõikidelt

võlgnikelt ühiselt kui ka osaliselt. Tsiviilkoodeksi § 188 lg 3 kohaselt ei ole võlgnikul solidaarse

kohustuse korral õigust esitada kreeditori nõudele vastuväiteid, mis rajanevad teiste võlgnike sellistel

suhetel kreeditoriga, millest antud võlgnik osa ei võta. Ringkonnakohus oleks pidanud rakendama

seda sätet analoogiast tulenevalt ja jätma vastustaja väited aktsiaseltsi Eesti Ühispank poolt tollile

tasutud garantiisummade tasumise kohta tähelepanuta, sest aktsiaseltsil A.K.V.R. Auto puudus antud

asjas puutumus aktsiaseltsiga Eesti Ühispank.

OÜ A. V. Monitor ei ole esitanud halduskohtus ja ringkonnakohtus tõendeid, mis kinnitaksid garandi

poolt aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto kohustuste täitmist Tartu Tolliinspektuuri ees. Poole selgitused

kohtus ei saa olla tõenditeks, mis kinnitaksid kohustuste täitmist aktsiaseltsi Eesti Ühispank poolt.

TsMS § 93 kohaselt ei või juhul, kui seaduse järgi tuleb asjaolu tõendada üksnes teatud liiki või

teatud vormis tõenditega, seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõenditega. Selle sätte

eiramine toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Maksukorralduse seaduse § 22 lg 4 kohaselt on

maksumaksjal kohustus maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise korral tõendada, et

ettekirjutusega tasumisele kuuluv maksusumma on temale määratud valesti. Osaühingu A. V. Monitor

pankrotihalduri kirjaga ei ole vastustajal võimalik tõendada tasumisele kuuluva maksusumma

ebaõigsust. Tõendi lubatavuse nõude rikkumisega on kohus andnud osaühingu A. V. Monitor esindaja

selgitustele juba ette tõendusliku jõu, mis on protsessiõiguse normi oluline rikkumine.

Aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto esindaja Erki Uustalu kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et

vaidlustatud ettekirjutus on seadusevastane ning halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb jätta

muutmata, sest need on õiged.

Riigikohtu istungil esitas aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto esindaja Einar Vallaste taotluse kohtukulude

väljamõistmiseks kokku summas 6000 krooni.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Ringkonnakohus jättis jõusse halduskohtu otsuse osas, milles leiti, et Tartu Tolliinspektuuri

21. detsembri 1998. a. ettekirjutus nr. 892 on seadusevastane ja kehtetu, sest ei vasta

Maksukorralduse seaduse §-des 15 lg 1 ja 22 lg 3 sätestatud nõuetele. Otsuse kohaselt ei ole

ettekirjutus motiveeritud, sest ei sisalda viiteid maksuseadustele ja Maksukorralduse seadusele ning

puudub maksusumma määramise aluseks olnud metoodika. Neid põhjendusi ei ole kassaator

vaidlustanud.

2. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et Tartu Tolliinspektuuri vaidlustatud ettekirjutuses, lisaks

impordimaksude võlgnevusele, märgitud riigilõivu võlgnevus ei ole maksuvõlg Maksukorralduse

seaduse § 2 p. 7 mõttes ja riigilõivu ei saa maksuhalduri ettekirjutusega sisse nõuda.

3. Ebaõige on kassaatori väide, et osaühingu A. V. Monitor pankrotihaldur ei ole esitanud

ringkonnakohtus tõendeid, mis kinnitaksid aktsiaseltsi Eesti Ühispank kui garandi poolt aktsiaseltsi

A.K.V.R. Auto kohustuste täitmist Tartu Tolliinspektuuri ees. Tartu Ringkonnakohtu toimikus (lk. 13)

on osaühingu A. V. Monitor pankrotihalduri 30. aprilli 1999. a. kiri vastuseks apellatsioonkaebusele,

mida ringkonnakohus käsitas tõendina. Kirjas teatatakse ringkonnakohtule muu hulgas, et Tolliameti

Tartu Tolliinspektuur tegi aktsiaseltsile Eesti Ühispank kui garandile ettekirjutuse osaühingu

A. V. Monitor maksuvõla tasumiseks ja pank tasus tollile 2 500 000 krooni osaühingu A. V. Monitor

arvelt. Peale selle kandis pank osaühingu A. V. Monitor arestitud arvelt tollile üle 1 400 242 krooni.

HKS § 13 lg 1 kohaselt on protsessiosalisel õigus anda kohtule nii suulisi kui kirjalikke seletusi. HKS

§ 14 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilkohtu pidamise seadustikuga

lubatud tõendid. TsMS § 90 lg 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seadusega sätestatud

protsessivormis ja mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks poolte või teiste

protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud

asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tõendiks olla

tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning

eksperdi arvamus. Osaühing A. V. Monitor kaasati protsessi kolmanda isikuna. Seega käsitas

ringkonnakohus pankrotihalduri kirja õigesti tõendina, millega kinnitati panga kui garandi poolt

aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto kohustuste täitmist Tartu Tolliinspektuuri ees.

4. Kassaator leiab, et Tolliseaduse §-st 62 lg 3 tulenev tollivõlgnike solidaarvastutuse põhimõtte

rakendamine antud asjas on õige ja seda põhimõtet tuleks rakendada piiranguteta.

Kassaatori see seisukoht on ebaõige. Tolliseaduse § 1 p. 22 järgi on tollimaakler kolmas isik, kes

seoses kauba Eesti tolliterritooriumile või sellelt väljatoimetamisega suhteb deklarandina vahetult

tolliga, korraldades tollivormistust enda nimel teise isiku eest viimasega kokkuleppel. Tolliseaduse

§ 16 lg 1 järgi esitab tollimaakler tollile tollideklaratsiooni enda nimel, kuid mõne teise isiku eest ja

vastutab kauba tollivormistuse läbiviimise ning tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest

vastavalt tollieeskirjadele. Eeltoodust tuleneb, et tollimaakleri ja tolli vahel on haldusõiguslik suhe.

Selles õigussuhtes ei ole mitut maksuvõlgnikku ja seetõttu ka solidaarset vastutust. Maksukorralduse

seaduse § 2 p. 3 kohaselt on maksumaksja isik, kes Tolliseaduses sätestatud tingimustel on

kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse. Seega on tollimaakleri teenuse kasutamisel

maksumaksjaks tollimaakler ja ettekirjutuse saab toll teha maaklerile, sest tollivõlg saab tekkida vaid

maakleril. Sellisele seisukohale asuti ka Riigikohtu halduskolleegiumi 5. oktoobri 1999. a. määruses

haldusasjas nr. 3-3-1-33-99.

Lisaks sellele märgib Riigikohtu halduskolleegium, et rahandusministri 16. augusti 1995. a.

määrusega nr. 112 kinnitati Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskiri, mille mõte on tagada

tollimaakleri maksevõime (näiteks punktid 13 kuni 20 - tollivõla limiit ja tagatised, punktid 27 kuni

29 - limiidi ületamine ja tagatise muutmine, punktid 39 ja 40 - tollivõla tasumise kord). Tolli ülesanne

on jälgida eeskirjade nõuetekohast täitmist tollimaakleri poolt eelkõige tagatiste ja limiidi osas. Kui

toll jälgib nimetatud eeskirja nõuetekohast täitmist, siis ei saagi tekkida olukorda, kus maksuvõlg

jääks tollimaakleri poolt tasumata. Maakleri kliendil ei ole võimalik maakleri tegevust kontrollida.

Eeltoodust tulenevalt on kliendil õigus heas usus eeldada, et tollimaakler tasub kliendilt saadud

maksusummad tollile.

Antud haldusasjas on tõendatud, et AS A.K.V.R. Auto on tasunud tollivõla tollimaaklerile

osaühingule A. V. Monitor viimase poolt esitatud arvete alusel. Seetõttu on halduskohus õigesti

leidnud, et aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto tollivõlg on tasutud.

5. Aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto esindaja Einar Vallandi esitas Riigikohtu halduskolleegiumi istungil

kirjaliku taotluse kohtukulude väljamõistmiseks Tolliameti Tartu Tolliinspektuurilt summas 6000

krooni, mille kohta ta esitas kulutuste tegemist ja tasumist tõendavate dokumentidena kaks arvet,

kaks kviitungit ja lepingu õigusabi osutamise kohta Erki Uustalu ja õigusbüroo A. Mägi ja Partnerid

OÜ poolt kassatsioonimenetluses seoses vastuse koostamisega kassatsioonkaebusele, asja

ettevalmistamisega ja vastustaja esindamisega Riigikohtu istungil. Riigikohtu halduskolleegium

leiab, et kuna Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis on

põhjendatud välja mõista kassaatorilt vastustaja kasuks õigusabi kulu 6000 krooni ulatuses.

Kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu otsus kuulub muutmisele, jättes

välja osa, millega muudeti Tartu Halduskohtu otsuse motiive seoses tollivõlgnike solidaarvastutuse

sissetoomisega, ning täiendada otsust käesolevas määruses toodud põhjendustega.

Juhindudes HKS §-st 57 p. 4, §-st 68 lg 3 ja 69 lg 1, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Jätta Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri esindaja vandeadvokaadi abi Margo Lemetti

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Muuta Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 1999. a. otsust haldusasjas nr. II-3-64/99, jättes selle

põhjendavast osast välja osa, millega muudeti Tartu Halduskohtu 5. märtsi 1999. a. otsuse

motiive haldusasjas nr. 3-6/99 seoses tollivõlgnike solidaarvastutuse sissetoomisega, ning

täiendada otsust käesolevas määruses toodud põhjendustega. Muus osas jätta ringkonnakohtu

otsus muutmata.

Välja mõista Tolliameti Tartu Tolliinspektuurilt aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto kasuks

kassatsioonimenetluses kantud kohtukulu - tasu õigusabi eest - 6000 (kuus tuhat) krooni.

Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse.

Määrus jõustub 18. oktoobril 1999. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann