3-1-3-13-99 · Riigikohus

3-1-3-13-99

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 12. oktoobril 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

R.S. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa R.S. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss.

I Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti R.S. Tartu Linnakohtu 20. novembri 1996. a otsusega süüdi

KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja karistati vabadusekaotusega 2 aastaks. Veel mõisteti ta süüdi KrK § 141

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja karistati vabadusekaotusega 7 aastaks. KrK 41 alusel liideti sellele karistusele Tartu

Linnakohtu 25. augusti 1992. a otsusega mõistetud kandmata karistus, s.o 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust

tingimisi 3-aastase katseajaga ning kohtuotsuste kogumis karistati teda vabadusekaotusega 7 aastaks ja 6

kuuks kinnises vanglas. R.S. karistuse kandmise aja alguseks loeti tema vahi alla võtmise päev, s.o

18. jaanuar 1995. a.

Sama otsusega mõisteti süüdi O.S., R.G., R.A. ja A.J..

II Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1997. a otsusega tühistati Tartu Linnakohtu

20. novembri 1996. a otsus muuhulgas ka R.S. süüdi mõistmises ja karistamises KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3

järgi ning tema karistuste liitmises KrK § 40 lg 1 järgi. Kriminaalasi saadeti selles osas Tartu Linnakohtule

uueks arutamiseks. KrK § 41 alusel liideti R.S-le KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi mõistetud 2-aastasele

vabadusekaotusele osaliselt talle Tartu Linnakohtu 25. augusti 1992. a otsusega mõistetud kandmata karistus

ning lõplikuks karistuseks loeti 3 aastat ja 9 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse tähtaja

hulka arvestati tema vahi all viibitud aeg, s.o ajavahemik 1. märtsist 1992. a kuni 25. augustini 1992. a. R.S.

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 3 kuud ja 5 päeva vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Tõkend - vahi all pidamine jäeti muutmata. Sama otsusega tühistati linnakohtu otsus ka R.G., R.A. ja A.J.

osas ja saadeti samale kohtule uueks arutamiseks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt saatis Tartu Linnakohtu kohtunik Ingeri Tamm 3. aprillil 1998. a

Keskvanglasse teatise, milles paluti toimetada vahialune R.S. 4. mail 1998. a toimuvale istungile Tartu

Linnakohtus. Rummu Vangla direktori asetäitja Ivan Sasjuk saatis Tartu Linnakohtule teatise, milles teatab,

et R.S. vabaneb kinnipidamiskohast 23. aprillil 1998. a seoses karistuse ärakandmisega ning tema

etapeerimine 4. mail 1998. a toimuvale kohtuistungile pole võimalik.

III Tartu Linnakohtu 7. mai 1998. a otsusega tunnistati R.S. süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja teda

karistati vabadusekaotusega 6 aastaks kinnises vanglas. Kohtuotsuses märgiti, et karistus pööratakse

täitmisele pärast kohtuotsuse jõustumist ning karistuse kandmise aja algust arvestatakse alates tema

kinnipidamisest. Sama otsusega tunnistati süüdi ka R.A., R.G. ja A.J..

IV Tartu Linnakohtu 7. mai 1998. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualused R.A. ja R.S..

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 1999. a otsusega tühistati Tartu Linnakohtu 7. mai

1998. a otsus osaliselt. Muuhulgas loeti R.S. karistuse kandmise aja alguseks 19. november 1998. a.

Linnakohtu otsuse kohaselt pidi R.S. karistus pööratama täitmisele peale otsuse jõustumist. Ringkonnakohtu

istungile, mis toimus 7. septembril 1998, kohtualune ei ilmunud ning kohus kuulutas ta oma 27. oktoobri

1998. a määrusega tagaotsitavaks. R.S. tabati 19. novembril 1998. a ning see päev loetigi tema karistuse

kandmise aja alguseks.

V Süüdimõistetu R.S. esitas Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks Tartu Linnakohtu 7. mai 1998. a

otsuses. R.S. põhjendas oma avaldust sellega, et linnakohus pole tema KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdi

mõistmisel ja karistamisel arvestanud asjaolu, et ta on kriminaalasja menetlemisel viibinud alates

18. jaanuarist 1995. a kuni 1997. a vahi all ja vastavalt KrK § 45 sätetele tuleb vahi all viibitud ajavahemik

lugeda karistustähtaja hulka.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära kaitsja kes taotles

avalduse rahuldamist ning R.S-le karistuse mõistmist KrK § 39 sätteid kohaldades, samuti prokuröri, kes

leidis, et avaldus ei kuulu rahuldamisele,

l e i d i s :

R.S. avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendamatu ning ei saa olla aluseks kohtulahendite tühistamisel.

Tema viibimist vahi all alates 18. jaanuarist 1995. a on arvestatud Tartu Linnakohtu 20. novembri 1996. a

kohtuotsuses, mille kohaselt karistuse kandmise aja alguseks loeti vahi alla võtmise päev. KrK § 139 lg 2 p-

de 1,2 ja 3 järgi mõistetud karistuse osas jõustus kohtuotsus Tartu Ringkonnakohtu 4. veebruari 1997. a

kohtuotsusega ning R.S. asus talle nimetatud paragrahvi järgi mõistetud karistust kandma.

Samas leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et R.S.le karistuse mõistmisel KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi

ei ole Tartu Linnakohus arvestanud sama linnakohtu 20. novembri 1996. a kohtuotsusest tulenevaid järeldusi.

Selle otsuse kohaselt liitis kohus R.S-le mõistetud karistused KrK § 41 alusel osaliselt. Ringkonnakohus

arutas kriminaalasja süüdimõistetute apellatsioonkaebuste alusel. Kuna ringkonnakohus tühistas kohtuotsuse

osaliselt, kandis R.S. talle KrK § 139 lg 2 p-de 1,2 ja 3 järgi mõistetud karistuse ära täies ulatuses.

Kriminaalasja uuel arutamisel KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi mõistis kohus R.S-le küll karistuse

sanktsiooni alammääras, kuid see kuulub samuti ärakandmisele täies ulatuses. Kogumis tuleks R.S. seega

kanda pikem karistus, kui talle Tartu Linnakohtu 20. novembri 1996. a kohtuotsusega KrK § 41 alusel

mõistetud lõplik karistus. Rõhutame veelkord, et seda otsust apelleerisid vaid süüdimõistetud ise. Olukorda,

kus süüdimõistetu apellatsioonkaebuse rahuldamine viib tema hilisemale rangemale karistamisele, loeb

Riigikohtu kriminaalkolleegium erandlikuks KrK § 39 mõttes. Seega Tuleb R.S-le mõista karistus eeltoodud

sätet arvestades.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrK § 39 ja AKKS § 63 p-st 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Linnakohtu 7. mai 1998. a kohtuotsus ning Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

17. veebruari 1999. a kohtuotsus R.S-le karistuse mõistmise osas ja mõista talle karistuseks KrK § 141 lg 2

p-de 1 ja 3 järgi 4 (neli) aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.

Mõista R.S-lt välja riigieelarve tuludesse 991 krooni ja 20 senti kohtukulusid kaitsjatasu näol.

Kohtuotsus jõustub 12. oktoobril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Eerik Kergandberg

Liikmed Jüri Ilvest

Jüri Rätsep