3-3-1-33-99 · Riigikohus

3-3-1-33-99

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. oktoobril 1999

Aktsiaseltsi Hektor AT kassatsioonkaebuse läbivaatamine tollivõla tasumise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

23. septembril 1999. a. avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Hektor AT kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 17. mai 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-63/99.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa aktsiaseltsi Hektor AT esindaja Ülar Maapalu ja Tartu

Tolliinspektuuri esindaja vandeadvokaadi abi Margo Lemetti. Juures oli halduskolleegiumi sekretär

Tiiu Varend.

Eesti Tolliameti Tartu Tolliinspektuur tegi 21. detsembril 1998. a. ettekirjutuse nr. 898 aktsiaseltsile

Hektor AT, milles nõuti tollivõla 216 537 krooni tasumist kolmeteistkümne impordi

kaubadeklaratsiooni alusel. Ettekirjutuses paluti impordimaksud ja riigilõiv kanda Tolliameti

pangakontole. Ettekirjutuses märgiti, et "Vastavalt Tolliseaduse § 62 lg 1 p. 1 on impordil vabaks

ringluseks ja ajutise sisseveo korral kasutusrendi tingimustel võlgnikuks deklarant, samuti isik, kelle

eest kaubadeklaratsioon esitati. Vastavalt sama paragrahvi lg 3 vastutavad nad tollivõlast tuleneva

maksusumma tasumise eest solidaarselt. Seega on isikul (maakleri kliendil) kohustus tasuda tollivõlg

enda eest".

20. jaanuaril 1999. a. esitas aktsiaseltsi Hektor AT esindaja Ülar Maapalu kaebuse Tartu

Halduskohtule, paludes tunnistada nimetatud ettekirjutus täielikult seadusevastaseks. Kaebaja leidis,

et ettekirjutus ei vasta Maksukorralduse seaduse § 15 lg 1 nõuetele, kuna seal puudub ettekirjutuse

tegija aadress ja ettekirjutuse tegemist tingivad asjaolud koos viidetega vastavatele seaduse sätetele.

Tolliseaduse § 62 lg 1 p. 1 ja lg 3 ei saa olla ettekirjutuse aluseks. Tolliseaduse § 63 lg 6 kohaselt

kehtestab rahandusminister tollivõla tasumise korra. Rahandusministri 14. märtsi 1994. a. määrusega

nr. 62 kehtestatud "Juriidiliste isikute impordi- ja ekspordimaksude tasumise korra" p. 2 kohaselt

maksab maksud juriidiline isik, kes on tolliseaduse mõttes deklarant. Antud juhul tegi tollivormistuse

ja suhtles vahetult tolliga tollimaakler osaühing A. V. Monitor, kes oli ka deklarandiks.

Rahandusministri 16. augusti 1995. a. määrusega nr. 112 kinnitatud "Tollimaakleri registreerimise ja

tegevuse eeskirja" p. 38 kohaselt kohustub tollivõla tasuma tollile tollimaakler temale väljastatud

arve alusel. Samas p. 39 kohaselt peab maakler omakorda väljastama arve kauba omanikule, kes

kohustub selle tasuma tollimaaklerile. Tollimaakler võib kaubadeklaratsiooni väljastada kauba

omanikule alles pärast raha laekumist tollimaaklerile. Seega kohustub kauba omanik impordi

käibemaksu tasuma tollimaakleri arvele. Võlgniku kohustus, sealhulgas solidaarse võlgniku kohustus

tuleb lugeda täidetuks, kui ta on võla tasunud kreeditori poolt näidatud korras. Selliselt on AS

Hektor AT ka toiminud, tasudes maakleri esitatud arve alusel nõutud summad.

Tartu Halduskohtu 5. märtsi 1999. a. otsusega rahuldati aktsiaseltsi Hektor AT kaebus ja tunnistati

Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri ettekirjutus kehtetuks. Kohus leidis, et Maksukorralduse seaduse

§ 22 lg 3 järgi peab maksuhaldur ettekirjutuses ära näitama maksusumma määramise aluseks oleva

metoodika. Ettekirjutus ei vasta täielikult MKS §-s 15 esitatud sätetele. Ettekirjutus kui haldusakt

peab olema motiveeritud ja sisaldama konkreetseid viiteid akti andmise õiguslikele alustele. Tartu

Tolliinspektuuri ettekirjutus on vormilisest küljest seadusevastane. AS Hektor kasutas

tollivormistusel tollimaakleri OÜ A. V. Monitor teenuseid, mille kohta oli sõlmitud leping.

Tollimaakler on kolmas isik, kes suhtleb vahetult tolliga ja korraldab tollivormistust teise isiku eest

vastavalt kokkuleppele. Tollimaakler esitab tollideklaratsioonid enda nimel, kuid teise isiku eest ja

vastutab kaubale kohaldatava tolliprotseduuri tollieeskirjade kohase läbiviimise ning tollivõla

tasumise eest. See tuleneb Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirja punktidest 1 ja 2. Samas

punktide 38 ja 39 järgi kohustub tollivõla tasuma tollile tollimaakler temale väljastatud arvete alusel

ning maakler väljastab arve kauba saajale (omanikule), kes kohustub tasuma summa tollimaaklerile.

Juriidiliste isikute poolt impordi ja ekspordimaksude tasumise korra p. 2 kohaselt tasub maksud isik,

kes on Tolliseaduse mõttes deklarant. Antud juhul oli deklarandiks tollivormistuse teinud tollimaakler

OÜ A. V. Monitor. Tolliseaduse § 16 lg 1 järgi esitab tollimaakler tollideklaratsiooni enda nimel, kuid

teise isiku eest ja vastutab kauba tollivormistuse läbiviimise ning tollivõlast tuleneva maksusumma

tasumise eest vastavalt tollieeskirjadele. Halduskohus leidis, et solidaarse võlgniku kohustus tuleb

lugeda aktsiaseltsi Hektor AT poolt täidetuks, sest ta on tasunud võla, mis on tõendatud

kohtutoimikus olevate tõenditega. Tartu Tolliinspektuuri ettekirjutus on seega seadusliku aluseta.

Osaühingu A. V. Monitor kohustuste täitmine Tolliameti ees on antud asjas tõendamata ja ei oma

tähtsust. Tartu Tolliinspektuur on teinud osaühingule A. V. Monitor 1998. a. septembri- ja

oktoobrikuus ettekirjutused tollivõlgadest tulenevate maksusummade sissenõudmiseks.

16. märtsil 1999. a. esitas Tartu Tolliinspektuuri esindaja vandeadvokaadi abi Margo Lemetti

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles paluti tühistada Tartu Halduskohtu 5. märtsi

1999. a. otsus ja teha uus otsus.

Tartu Ringkonnakohtu 17. mai 1999. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati Tartu

Halduskohtu 5. märtsi 1999. a. otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti täielikult rahuldamata aktsiaseltsi

Hektor AT kaebus. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud ettekirjutuses puudub küll

Maksukorralduse seaduse §-s 15 lg 1 p. 1 nõutu - ettekirjutuse teinud maksuhalduri aadress, kuid see

ei ole oluline puudus. Alusetu on ka halduskohtu seisukoht, et ettekirjutus on motiveerimata.

Ettekirjutuses on viidatud Tolliseaduse §-le 62 lg 1 p. 1 ja §-le 62 lg 3 ning loetletud vastavad

tollideklaratsioonid. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et AS Hektor AT on täitnud Tolliseaduse §-st

62 lg 3 tuleneva solidaarkohustuse riigi ees sellega, et tasus tollivõla osaühingule A. V. Monitor.

Tolliseaduse § 1 p. 22 järgi on tollimaakleriks kolmas isik, kes seoses kauba Eesti tolliterritooriumile

või sellelt väljatoimetamisega suhtleb deklarandina vahetult tolliga, korraldades tollivormistust enda

nimel teise isiku eest viimasega kokkuleppel. Tolliseaduse § 16 järgi esitab tollimaakler tollile

tollideklaratsiooni enda nimel, kuid mõne teise isiku eest ja vastutab kauba tollivormistuse

läbiviimise ning tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastavalt tollieeskirjadele.

Tolliseaduse § 1 p. 32 sätestab, et võlgnik on isik, kellel lasub tollivõlast tuleneva maksusumma

tasumise kohustus. Tolliseaduse § 1 p. 1 kohaselt on deklarant isik, kes esitab deklareeritava kauba ja

tollideklaratsiooni kas enda nimel ja enda eest või enda nimel, kuid mõne teise isiku eest.

Tolliseaduse § 62 lg 1 kohaselt on tollivõlgnikuks nii deklarant kui ka isik, kelle eest

kaubadeklaratsioon esitati. Tolliseaduse § 62 lg 3 sätestab, et kui mitu isikut on võlgnikud, vastutavad

nad tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest solidaarselt. Solidaarse vastutuse põhimõttega

kaitstakse riigi maksunõuet juhul, kui maakler jätab riigile tasumata kauba omaniku poolt temale

tasutud tollivõla. Tollivõla osas on solidaarvõlgnikeks riigi ees AS Hektor AT ja OÜ A. V. Monitor.

Solidaarkohustuste täitmiseks ei saa pidada ühe solidaarvõlgniku poolt makse tegemist teisele

solidaarvõlgnikule selleks, et viimane täidaks kohustise võlausaldaja ees. Kohustis on täidetud siis,

kui võlg on tasutud võlausaldajale. Ei oma tähtsust, kas AS Hektor AT on tasunud Tollimaakleri

tegevuse eeskirja ning Impordi- ja ekspordimaksude tasumise korra alusel tollivõla osaühingule

A. V. Monitor või mitte. Alusetu on AS Hektor AT väide, et tema suhtes on käitutud õiguspärase

ootuse põhimõtte vastaselt. Apellant juhindus küll rahandusministri poolt kinnitatud õigusaktidest,

kuid jättis tähelepanuta Tolliseaduse uue redaktsiooni.

Aktsiaseltsi Hektor AT esindaja Ülar Maapalu esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu

Ringkonnakohtu 17. mai 1999. a. otsus. Kassatsioonkaebuse väited on järgmised:

HKS § 38 lg 3 ja TsMS § 95 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esitatud tõendeid igakülgselt ja

objektiivselt. Ringkonnakohus väitis otsuses ebaõigesti, et AS Hektor AT tasus tollivõla 15. ja

25. oktoobril 1998. a., millal ta pidi aru saama, et tollimaakler ei saa täita oma kohuseid. Toimikus

olevate kassa sissetuleku orderite kohaselt tasus AS Hektor AT tollivõla osaühingu A. V. Monitor

kaudu 25., 28. ja 30. septembril ning 6. ja 13. oktoobril 1998. a., kokku 254 539 krooni. Tasumise

hetkel ei saanud AS Hektor AT kuidagi teada osaühingu A. V. Monitor ja Tartu Tolliinspektuuri

vahelistest probleemidest. Tartu Tolliinspektuur tegi ettekirjutuse garandile Eesti Ühispangale

28. septembril 1998. a., mille pank täitis 7. oktoobril 1998. a. ning osaühingu A. V. Monitor arved

arestiti ja tema tegevus peatati 13. oktoobril 1998. a. Ringkonnakohus jättis arvestamata ka osaühingu

A. V. Monitor esindaja ütlused, mille kohaselt OÜ A. V. Monitor on kandnud osa maksuvõlast üle

Tolliametile. Halduskohtus ja ringkonnakohtus kinnitasid osaühingu A. V. Monitor esindaja ja Tartu

Tolliinspektuuri esindaja, et osaühingu A. V. Monitor võlgade katteks realiseeriti Eesti Ühispanga

garantii 2 500 000 krooni.

Ringkonnakohus on leidnud ebaõigesti, et halduskohtu otsuses märgitud ettekirjutuse motiveerimatus

on alusetu. Ettekirjutuses puudub maksu määramise aluseks olnud metoodika ja põhjendus tollivõla

määramise kohta, mis on sätestatud Maksukorralduse seaduse §-des 15 lg 1 p. 4 ja 22 lg 3. Sama

seaduse § 15 lg 1 kohaselt saab ettekirjutuse teha Maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste alusel.

Tolliseadus ei ole maksuseadus.

Juriidiliste isikute poolt impordi- ja ekspordimaksude tasumise korra punkti 2 kohaselt tasub maksud

juriidiline isik, kes on Tolliseaduse mõistes deklarant. Antud kauba tollivormistuse tegi ja

Tolliinspektuuriga suhtles vahetult tollimaakler OÜ A. V. Monitor, kes oli deklarandiks. Tollimaakleri

registreerimise ja tegevuse eeskirja punkti 38 kohaselt kohustub tollivõla tasuma tollimaakler temale

väljastatud arve alusel. Samas punkti 39 kohaselt peab maakler omakorda väljastama arve kauba

omanikule, kes kohustub selle tasuma tollimaaklerile. Tollimaakler võib kaubadeklaratsiooni

väljastada kauba omanikule alles pärast raha laekumist tollimaaklerile. AS Hektor AT juhindus

eeltoodust.

Õiguskindluse printsiibi kohaselt teostab avalik võim oma võimu kehtiva õiguse alusel ja piirides.

Isikul peab olema võimalus ette näha ja eeldada avaliku võimu sekkumise võimalikkust ning ulatust.

Kasutades tollimaakleri teenust ning tasudes impordimakse tollimaakleri kaudu, eeldas AS

Hektor AT, et kehtib Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse kord. Õiguspärase ootuse printsiibi

kohaselt on isikul õigus eeldada antud õiguste osas riigi poolt vastuvõetud õigusakti ja sellest

tuleneva kaitse ning õiguste kehtivust.

Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirja p. 28 kohaselt peatab toll tollimaakleri tegevuse, kui

tollivõla limiit on ületatud 20 % võrra. Toll on esitanud osaühingu A. V. Monitor pankrotimenetluses

nõude 5 432 979 krooni. Pankrotihalduri andmetel oli osaühingu A. V. Monitor tollivõla limiit

2 500 000 krooni. Tollivõla suurus oli mitu korda suurem tollivõla limiidist. Seega jättis toll täitmata

oma kohustused tollivõla limiidi jälgimisel. Kui ta oleks limiiti jälginud, oleksid osaühingu

A. V. Monitor kohustused tolli ees tagatud Eesti Ühispanga garantiikirjaga.

Tartu Tolliinspektuuri esindajavandeadvokaadi abi Margo Lemetti kirjalikus vastuses

kassatsioonkaebusele leitakse, et Tartu Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Riigikohtu istungil esitas aktsiaseltsi Hektor AT esindaja Ülar Maapalu suulise taotluse kohtukulude

väljamõistmiseks, mille kohta esitas arve.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Maksukorralduse seaduse § 14 lg 1 järgi on riiklike maksude maksuhalduriteks Maksuamet ja

Tolliamet ning nende kohalikud asutused. Seega on Tolliameti Tartu Tolliinspektuur maksuhaldur,

kellel on sama seaduse § 15 lg 1 järgi õigus teha maksumaksjale, maksu kinnipidajale või kolmandale

isikule maksuseaduste ja Maksukorralduse seaduse alusel täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi.

2. Õige on kassaatori väide, et Tartu Tolliinspektuuri 21. detsembri 1998. a. ettekirjutus nr. 898 ei

vasta Maksukorralduse seaduse §-des 15 lg 1 ja 22 lg 3 sätestatud nõuetele. Maksukorralduse seaduse

§ 15 lg 1 p. 5 järgi peab ettekirjutus sisaldama viiteid maksuseadustele ja Maksukorralduse seadusele,

mis on aluseks ettekirjutuse tegemisele. Tolliseadus ei ole maksuseadus ja viide üksnes Tolliseadusele

ei anna maksuhaldurile õigust teha maksumaksjale, maksu kinnipidajale või kolmandale isikule

maksualaseid ettekirjutusi.

Maksukorralduse seaduse § 22 lg 3 järgi on maksuhaldur kohustatud ettekirjutuses ära näitama

maksusumma määramise aluseks olnud metoodika. Tartu Tolliinspektuuri vaidlustatud ettekirjutuses

ei ole sellist metoodikat ära näidatud. Maksuhalduri ettekirjutus on haldusakt, mis peab olema

motiveeritud ja sisaldama konkreetseid viiteid akti andmise õiguslikele alustele. Haldusakti

motiveerimine peab tagama selle kontrollitavuse. Sellistele nõuetele mittevastav haldusakt on

seadusevastane.

Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri vaidlustatud ettekirjutus on eeltoodud põhjustel seadusevastane ja

kehtetu.

3. Tartu Tolliinspektuuri ettekirjutuses on lisaks impordimaksudele märgitud ka riigilõiv

tollivormistuse eest ja see riigilõiv palutakse kanda Tolliameti pangakontole. Riigikohtu

halduskolleegium märgib, et riigilõiv ei ole maksuvõlg Maksukorralduse seaduse § 2 p. 7 tähenduses

ja seda ei saa maksuhalduri ettekirjutusega sisse nõuda.

4. Tolliseaduse § 1 p. 22 järgi on tollimaakler kolmas isik, kes seoses kauba Eesti tolliterritooriumile

või sellelt väljatoimetamisega suhtleb deklarandina vahetult tolliga, korraldades tollivormistust enda

nimel teise isiku eest viimasega kokkuleppel. Tolliseaduse § 16 lg 1 järgi esitab tollimaakler tollile

tollideklaratsiooni enda nimel, kuid mõne teise isiku eest ja vastutab kauba tollivormistuse

läbiviimise ning tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastavalt tollieeskirjadele.

Eeltoodust tuleneb, et tollimaakleri ja tolli vahel on haldusõiguslik suhe. Selles õigussuhtes ei ole

mitut maksuvõlgnikku ja seetõttu ka solidaarset vastutust. Maksukorralduse seaduse § 2 p. 3 kohaselt

on maksumaksja isik, kes Tolliseaduses sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja

ekspordiga seotud makse. Seega on tollimaakleri teenuse kasutamisel maksumaksjaks tollimaakler ja

ettekirjutuse saab toll teha maaklerile, sest tollivõlg saab tekkida vaid maakleril.

5. Aktsiaseltsi Hektor AT esindaja Ülar Maapalu esitas Riigikohtu istungil suulise taotluse

kohtukulude väljamõistmiseks, mille kohta esitas konsultatsiooniarve 23. septembrist 1999. a. nr. 99-

27, mis on adresseeritud aktsiaseltsile Hektor AT. Arve sisuks on "esindamine kohtulikus vaidluses

Tolliameti Tartu Tolliinspektuuriga" kokku summas 9000 krooni. Nimetatud summa palutakse tasuda

hiljemalt 24. septembril 1999. a. pangaülekandega või sularahas. Arvele on tehtud omakäeline märge:

"Kätte saanud allkiri /Ü. Maapalu/ 23.09.99".

Taotlus kohtukulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. HKS § 69 lg 1 kohaselt mõistab kohus

kaebuse rahuldamise korral vastavalt täidesaatva riigivõimu organilt kaebaja kasuks kõik tema poolt

kantud kohtukulud. Riigikohtu halduskolleegiumile esitatud arve ei tõenda kohtukulude tegelikku

kandmist.

Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Tartu Ringkonnakohtu 17. mai 1999. a. otsus haldusasjas

nr. II-3-63/99 tuleb tühistada ja jõusse jätta Tartu Halduskohtu 5. märtsi 1999. a. otsus haldusasjas

nr. 3-7/99 koos käesolevas määruses toodud põhjendustega.

Juhindudes HKS §-st 57 p. 4 ja §-st 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada aktsiaseltsi Hektor AT esindaja Ülar Maapalu kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. mai 1999. a. otsus haldusasjas nr. II-3-63/99.

Jätta jõusse Tartu Halduskohtu 5. märtsi 1999. a. otsus haldusasjas nr. 3-7/99 koos käesolevas

määruses toodud põhjendustega.

Jätta rahuldamata aktsiaseltsi Hektor AT esindaja Ülar Maapalu taotlus kohtukulude

väljamõistmiseks.

Tagastada aktsiaseltsile Hektor AT kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis)

krooni.

Määrus jõustub 5. oktoobril 1999. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton , Jüri Põld Harri, Salmann