Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-99-99 ECLI:EE:RK:1999:3.1.1.99.99.230 AI generated

3-1-1-99-99 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-99-99
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

3-1-1-99-99 K O H T U M Ä Ä R U S Tartus 30. septembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Eerik Kergandberg ning Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi R.R. erikaebuse Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. septembri 1999. a määruse peale, millega jäeti rahuldamata tema taotlus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu R.R., tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti R.R. Võru Maakohtu 3. märtsi 1999. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 100 päevamäära ulatuses, s.o 1000 krooni. Sama otsusega mõisteti süüdi M.R. ja A.R.. II Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. aprilli 1999. a otsusega jäeti Võru Maakohtu eeltoodud otsus muutmata ning kohtualuste M. ja R.R. poolt esitatud apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Kõnesolev kohtuotsus jõustus 28. aprillil 1999. a. III 28. mail 1999. a vormistas R.R. selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, kuid jättis tasumata seadusega ettenähtud kassatsioonkautsjoni. Tartu Ringkonnakohtupoolt anti R.R-le tähtaeg kautsjoni tasumiseks kuni 10. juunini 1999. a ja selgitati mittetasumise tagajärgi. R.R. koostas 8. juulil 1999. a Tartu Ringkonnakohtule avalduse, milles palus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistada. Avalduses märgiti, et nõutud kassatsioonkautsjonit polnud tal võimalik tähtaegselt tasuda, kuna sai maksmise korralduse kätte alles 10. juuni 1999. a õhtupoolikul. IV Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. septembri 1999. a määrusega jäeti R.R. taotlus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, sest kohus ei tuvastanud tähtaja mööda laskmise mõjuvaid põhjusi. Ringkonnakohus leidis, et R.R. ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et ta sai ringkonnakohtu kirja kätte 10. juunil 1999. a. Kassatsioonkautsjon on tasutud alles 10. juulil 1999. a ning viivitamise mõjuvaid põhjusi kohus ei tuvastanud. V Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. septembri 1999. a määruse peale esitas süüdimõistetu R.R. Riigikohtule erikaebuse, milles palub selle määruse tühistada, ennistada kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning võtta tema poolt koostatud kassatsioonkaebus Riigikohtu menetlusse. Esitatud erikaebuses kordab R.R. ringkonnakohtule esitatud tähtaja ennistamise avalduses toodud põhistusi. R.R. lisab täiendavalt, et kautsjoni tasumist raskendas ringkonnakohtu poolt saadetud kirjas märgitud mittetäielik arvelduskonto number, mis tõi kaasa ülekande edasi lükkumise kolme päeva võrra. Süüdimõistetu on seisukohal, et arvestades kõiki asjaolusid oleks ringkonnakohus võinud tema poolt toodud põhistused lugeda tähtaja ennistamiseks küllaldaseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebuse materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, kes taotlesid erikaebuse rahuldamist ning prokuröri, kes pidas erikaebust põhjendamatuks, l e i d i s: Kassatsioonkaebuse esitaja peab AKKS § 43 kohaselt tasuma kautsjoni kaebuse esitamise ajal kehtiva poole miinimumpalga ulatuses. AKKS § 44 sätestab kautsjoni mittetasumise tagajärjed. Selle sätte kohaselt jätab ringkonnakohtunik kaebuse käiguta ning annab kassaatorile tähtaja kautsjoni tasumiseks. Seega tunnustab seadus isikut kassaatorina ka siis kui ta ei ole õigeaegselt kautsjoni tasunud ning võimaldab selle tasumist hiljem - kohtuniku määratud tähtaja jooksul. R.R-le määras kohtunik kautsjoni tasumise tähtajaks 10. juuni 1999. a. Kuigi R.R. on selgitanud, et sai Tartu Ringkonnakohtu kirja kätte tähtaja täitumise kuupäeval ja ebatäpse viitega arveldusarve numbrile, ei ole tal

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-99-99 · Riigikohus: septembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Eerik Kergandberg ning Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi R.R. erikaebuse Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. septembri 1999. a määruse peale, millega jäeti rahuldamata tema taotlus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu R.R., tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti R.R. Võru Maakohtu 3. märtsi 1999. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 100 päevamäära ulatuses, s.o 1000 krooni. Sama otsusega mõisteti süüdi M.R. ja A.R.. II Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. aprilli 1999. a otsusega jäeti Võru Maakohtu eeltoodud otsus muutmata ning kohtualuste M. ja R.R. poolt esitatud apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Kõnesolev kohtuotsus jõustus 28. aprillil 1999. a. III 28. mail 1999. a vormistas R.R. selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, kuid jättis tasumata seadusega ettenähtud kassatsioonkautsjoni. Tartu Ringkonnakohtupoolt anti R.R-le tähtaeg kautsjoni tasumiseks kuni 10. juunini 1999. a ja selgitati mittetasumise tagajärgi. R.R. koostas 8. juulil 1999. a Tartu Ringkonnakohtule avalduse, milles palus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistada. Avalduses märgiti, et nõutud kassatsioonkautsjonit polnud tal võimalik tähtaegselt tasuda, kuna sai maksmise korralduse kätte alles 10. juuni 1999. a õhtupoolikul. IV Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. septembri 1999. a määrusega jäeti R.R. taotlus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, sest kohus ei tuvastanud tähtaja mööda laskmise mõjuvaid põhjusi. Ringkonnakohus leidis, et R.R. ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et ta sai ringkonnakohtu kirja kätte 10. juunil 1999. a. Kassatsioonkautsjon on tasutud alles 10. juulil 1999. a ning viivitamise mõjuvaid põhjusi kohus ei tuvastanud. V Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. septembri 1999. a määruse peale esitas süüdimõistetu R.R. Riigikohtule erikaebuse, milles palub selle määruse tühistada, ennistada kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning võtta tema poolt koostatud kassatsioonkaebus Riigikohtu menetlusse. Esitatud erikaebuses kordab R.R. ringkonnakohtule esitatud tähtaja ennistamise avalduses toodud põhistusi. R.R. lisab täiendavalt, et kautsjoni tasumist raskendas ringkonnakohtu poolt saadetud kirjas märgitud mittetäielik arvelduskonto number, mis tõi kaasa ülekande edasi lükkumise kolme päeva võrra. Süüdimõistetu on seisukohal, et arvestades kõiki asjaolusid oleks ringkonnakohus võinud tema poolt toodud põhistused lugeda tähtaja ennistamiseks küllaldaseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebuse materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, kes taotlesid erikaebuse rahuldamist ning prokuröri, kes pidas erikaebust põhjendamatuks, l e i d i s: Kassatsioonkaebuse esitaja peab AKKS § 43 kohaselt tasuma kautsjoni kaebuse esitamise ajal kehtiva poole miinimumpalga ulatuses. AKKS § 44 sätestab kautsjoni mittetasumise tagajärjed. Selle sätte kohaselt jätab ringkonnakohtunik kaebuse käiguta ning annab kassaatorile tähtaja kautsjoni tasumiseks. Seega tunnustab seadus isikut kassaatorina ka siis kui ta ei ole õigeaegselt kautsjoni tasunud ning võimaldab selle tasumist hiljem - kohtuniku määratud tähtaja jooksul. R.R-le määras kohtunik kautsjoni tasumise tähtajaks 10. juuni 1999. a. Kuigi R.R. on selgitanud, et sai Tartu Ringkonnakohtu kirja kätte tähtaja täitumise kuupäeval ja ebatäpse viitega arveldusarve numbrile, ei ole tal

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-99-99 K O H T U M Ä Ä R U S Tartus 30. septembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Eerik Kergandberg ning Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi R.R. erikaebuse Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. septembri 1999. a määruse peale, millega jäeti rahuldamata tema taotlus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu R.R., tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti R.R. Võru Maakohtu 3. märtsi 1999. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 100 päevamäära ulatuses, s.o 1000 krooni. Sama otsusega mõisteti süüdi M.R. ja A.R.. II Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. aprilli 1999. a otsusega jäeti Võru Maakohtu eeltoodud otsus muutmata ning kohtualuste M. ja R.R. poolt esitatud apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Kõnesolev kohtuotsus jõustus 28. aprillil 1999. a. III 28. mail 1999. a vormistas R.R. selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, kuid jättis tasumata seadusega ettenähtud kassatsioonkautsjoni. Tartu Ringkonnakohtupoolt anti R.R-le tähtaeg kautsjoni tasumiseks kuni 10. juunini 1999. a ja selgitati mittetasumise tagajärgi. R.R. koostas 8. juulil 1999. a Tartu Ringkonnakohtule avalduse, milles palus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistada. Avalduses märgiti, et nõutud kassatsioonkautsjonit polnud tal võimalik tähtaegselt tasuda, kuna sai maksmise korralduse kätte alles 10. juuni 1999. a õhtupoolikul. IV Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. septembri 1999. a määrusega jäeti R.R. taotlus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, sest kohus ei tuvastanud tähtaja mööda laskmise mõjuvaid põhjusi. Ringkonnakohus leidis, et R.R. ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et ta sai ringkonnakohtu kirja kätte 10. juunil 1999. a. Kassatsioonkautsjon on tasutud alles 10. juulil 1999. a ning viivitamise mõjuvaid põhjusi kohus ei tuvastanud. V Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. septembri 1999. a määruse peale esitas süüdimõistetu R.R. Riigikohtule erikaebuse, milles palub selle määruse tühistada, ennistada kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning võtta tema poolt koostatud kassatsioonkaebus Riigikohtu menetlusse. Esitatud erikaebuses kordab R.R. ringkonnakohtule esitatud tähtaja ennistamise avalduses toodud põhistusi. R.R. lisab täiendavalt, et kautsjoni tasumist raskendas ringkonnakohtu poolt saadetud kirjas märgitud mittetäielik arvelduskonto number, mis tõi kaasa ülekande edasi lükkumise kolme päeva võrra. Süüdimõistetu on seisukohal, et arvestades kõiki asjaolusid oleks ringkonnakohus võinud tema poolt toodud põhistused lugeda tähtaja ennistamiseks küllaldaseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebuse materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, kes taotlesid erikaebuse rahuldamist ning prokuröri, kes pidas erikaebust põhjendamatuks, l e i d i s: Kassatsioonkaebuse esitaja peab AKKS § 43 kohaselt tasuma kautsjoni kaebuse esitamise ajal kehtiva poole miinimumpalga ulatuses. AKKS § 44 sätestab kautsjoni mittetasumise tagajärjed. Selle sätte kohaselt jätab ringkonnakohtunik kaebuse käiguta ning annab kassaatorile tähtaja kautsjoni tasumiseks. Seega tunnustab seadus isikut kassaatorina ka siis kui ta ei ole õigeaegselt kautsjoni tasunud ning võimaldab selle tasumist hiljem - kohtuniku määratud tähtaja jooksul. R.R-le määras kohtunik kautsjoni tasumise tähtajaks 10. juuni 1999. a. Kuigi R.R. on selgitanud, et sai Tartu Ringkonnakohtu kirja kätte tähtaja täitumise kuupäeval ja ebatäpse viitega arveldusarve numbrile, ei ole tal

olnud arvestatavaid põhjendusi sellele, et ta järgneva kuu jooksul - 10. juulini 1999. a ei teinud midagi oma kohustuse täitmiseks. Alles nimetatud kuupäeval on ta pöördunud telefonitsi kohtu poole selgituse saamiseks ja seejärel kautsjonisumma üle kandnud. Viivitamise mõjuvaid põhjusi R.R. esitanud ja tõendanud ei ole. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 72 lg-st 2 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:

1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. septembri 1999. a määrus R.R. suhtes jätta muutmata. 2. Mõista R.R-lt riigieelarve tuludesse 867.30 krooni kohtukulu kaitsjatasu näol. Määrus jõustub 30. septembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep